4. MARDIKENE, POISIKENE

Puust naine

Tartu linn/Laiuse

kuldnaine_4_1r

MARDIKENE, POISIKENE,
lubasid naeseta elada,
abikaasata kaduda;
ei saand naeseta elada,
abikaasata kaduda.

Võttis puusta naista teha,
tammepakusta tahuta:
haavapuusta Annekesta,
maarjapuusta Marikesta,
kasepuusta Kaiekesta.

Sai aga naene valmis saanud –
ei see kullake kõnelnud,
hõbedane teinud healta!

Siis läks Rootsist rohtu tooma,
kellega naista suitsetada.

Suitsetas siis ühe korra –
suur ju varvas liigutelli,
suitsetas siis teista korda –
kõik ta keha kergatelli,
suitsetas siis kolmat korda –
juba see kullake kõneles,
hõbedane tegi healta!

Heitis naesega magama.
Kõik öö õled kõhasid,
nõrkusid nõrgad sängilauad,
paukusid sulised padjad.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS VII 70 (32) < Tartu linn, 1909-1910), teksti M. Kõrts (H I 2, 407 (20) < Laiuse khk, Laiuse v, 1888).

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud