4. OH MINA VAENE VAEVAMEES

Hobune varastatud

Ta-Maarja

hobune_5_2r

OH MINA VAENE VAEVAMEES,
tillukene teomees,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
tillukene teomees.
Ööse peksin mõisa rehed,
päeva kündsin mõõdumaa,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
päeva kündsin mõõdumaa.
Viisin tillu täku sööma,
ise heitsin magama,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
ise heitsin magama.
Varasmees tuli vaarikusta,
kuri mees tuli kuusikust,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
kuri mees tuli kuusikust.
Varast ära tillu täku,
pilleri musta piitsa varre,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
pilleri musta piitsa varre.
Läksin kodu nutuga,
taat tuli vasta tänavin,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
taat tuli vasta tanavin.
„Mis sina nutad, Hindrek poega,
mul on kodu kolmi ruuna,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
mul on kodu kolmi ruuna.
Üks on iiru, teine ääru,
kolmas kulla kõrvike,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
kolmas kulla kõrvike.
Istu selga iirule,
võta kõrvid kõrvale,
vaat luu-lii, vaat luu-lii,
võta kõrvid kõrvale!“
 
Viisi kirjutas üles P. Ariste (ERA III 6, 145 < T-Maarja khk, Vasula k, 1929, Fon 257 c), tekst: Marie Nuust (65 a) (E 77223/5 (2) < T-Maarja khk, Raadi v, Vasula – P. Palmeos).

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud