8. KÜNDSIN ÄRA HÄRRA VÄLJAD

Härjad murtud

Kursi

harjad_7_1r

KÜNDSIN ÄRA HÄRRA VÄLJAD,
risti-rästi Riia väljad,
põigiti põldu Põltsamaa väljad.
Lasksin härjad laane alla,
laane alla lakkumaie.
Tuli susi soomikusta,
laia käppa laamikusta,
murdis ära mustu härja,
kiskus ära kriimu härja.
Ära sõi härjad mõlemad.
Läksin koiju ikketessa,
taat tuli vasta tänavissa:
„Mis sa nutad, poega nuuri?“
„Isakene taadikene,
kündsin ära härra väljad,
risti-rästi Riia väljad,
põigiti põldu Põltsamaa väljad.
Lasksin härjad laane alla,
laane alla lakkumaie.
Tuli susi soomikusta,
laia käppa laamikusta,
murdis ära mustu härja,
kiskus ära kriimu härja.
Ära sõi härjad mõlemad.

„Ära sina nuta, poega nuuri,
las läheb aega nattukene,
veereb päeva veedikene,
meil on kodu musta härga,
meil on kodu kriimu härga.“

Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (32) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – John ja Marta Kärt, 1911), teksti kirjutas üles M. Mauer (H III 8, 47/8 (2) < Kursi khk, Laeva v, (1889).

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud