10. KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA

Looja heinateol

M-Magdaleena/Palamuse

teekaigu_10_2r

KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA,
pillume vasta pimedat?
Öö on pikka ja pimeda,
taevas laia ja lageda,
meri musta meeletuma.
Meie teeme tee iluda,
tee iluda, maa mõnuda,
et see tee ei teotaks meida,
väli laia laidaks meida.

Kus me lähme kolmekesti,
üle välja viiekesti?
Läheme Loojale loole,
Maarijale heinamaale,
Looja loogu võttemaie,
Maari heina niitemaie.
Mis meil sealta annetakse?
Kuus kullast vöökesta,
sada saksa naastukesta.
Kus mina viskan vöökesta,
saadan saksa naastukesta?
Vä(h)imehe värava peale,
küdimehe kübara peale,
äia sängi ääre peale,
ämma padjapööri peale.

Viis: Mart Kool (60 a) (EÜS V 1184 (44) <M-Magdaleena khk – J. Välbe, 1908, teksti kirjutas üles E. Uus (H III 8, 307/9 (6) < Palamuse khk, Luua, 1889).

Tagged with: , ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast