3. OLEN AGA ALLES VÄETIKENE

Arg laulik. Kust laulud. Lauliku lapsepõli

Kursi

laul_3_1r

Vaeselapse laul

OLEN AGA ALLES VÄETIKENE,
häälesta ma hädapasun.
Siin ei tohi lapsed laulda,
lapsed laulda, lapsed laske,
tillukene teha häälta:
siin on vallad vahtimassa,
kihelkonnad kuulamassa,
sõna võttijad võsassa,
hääle võttijad vitsikussa.

Kui need kullad kukkuvata,
ääled äälta äältavata,
küla siis jookseb kuulamaie,
vald siis jookseb vaatamaie,
naesed aakis aia otsas,
mehed müüril mütsakussa,
poisid puuriida otsas.
Küsivad ja mõistatavad:
„Kus ta’p laps need laulud võttis,
laulud võttis, laulud leidis?“
Mina aga mõistsin, kostsin vasta:
„Meil oli kaugel karjalauta,
laulu laulsin minneessa,
teise laulu tulleessa,
kolmandama koduje.“

Laulik oli mu isada,
laulik oli mu emada.
Ema viis kiigu heinamaale,
kandis kiigu karjamaale,
pani põllu peenra peale.
Pani partsi kiigutama,
änilase äiutama,
lõolinnu liigutama.
Partsil olli pallu sõnu,
änilasel üva ääle.
Sääl ma’p laps need laulud võtsin,
laulud võtsin, laulud leidsin.

Laulnud Ellu Sõster (48 a) (EÜS VIII 282 (3) ja EÜS VIII 214/6 (3) < Kursi khk, Puurmani v, vstmj < Põltsamaa khk, Lustivere v, Tõrve k – J. ja M. Kärt, 1911).

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast