9. KUS ME’ LÄH’ME, NEITSIKESED?

Neiud öösel käimas

Torma

teekaigu_9_1r

KUS ME’ LÄH’ME, NEITSIKESED?
Kus me’ läh’me vastu ööda,
vastu ööda, vastu kuuda,
vastu pilgasta pimedad,
vastu eha valgeeda?

Ööd on pikad ja pimedad,
väljad laiad ja lagedad,
taevas tahmakarvaline.(1)

Heidame öömajale,
oleme hommiku varased,
enne kuuda, enne päeva,
enne eha valgeeda.

Küll oli vares varane,
enne muida musta lindu,
enne päeva pääsukene,
enne teisi tedrekene,
enne valget varbelane –
varasem veel vaenelapsi.

(1) taevas laia laiguline

Viis on kirjutatud üles Kaselt (naine) (GEG, DH 519, 11 (5) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v  Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 472/3 (4) < Torma khk, 1895).

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast