8. LIIRI-LÕÕRI, PIIRI-PÄÄRI

Retsitatiivid

Kursi

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
kus su kulda pesake?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulla kuiva kuuske?
Vanamees ta maha raiun’d.
Kus see kulla vanameesta?
Kivi taha kükitanud.
Kus see kulla kivikene?
Vesi ära veeretanud.
Kus see kulla veekene?
Halli härga ära joonud.
Kus see kulla halli härga?
Sõnnikulle tapetud.
Kus see kulla sõnnikuke?
Kana ta laiali siblinud.
Kus see kulla kanake?
Pilliroogu lennanud.
Kus see kulla pilliroogu?
Vikat ta maha virutan’d.
Kus see kulla vikatike?
Luisk ta ära luisanud.
Kus see kulla luisuke?
Kivi peale katki läinud.
Kus see kulla kivike?
Vesi ära veeretanud.

Eva Liivoja (u. 70 a) (E 78657 (2) < Kursi khk, V-Põltsamaa v, Utsali k – F. Sikk (Pärnu poegl. gümn. III h kl. õpil.), 1932).

 Kursi

Linnu laulu kõne.

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
liiri-lõõri lõukene,
helgi ella linnukene!
Kus su kulla pesakene?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulda kuiva kuuske?
Vana meesi raius maha.
Kus jäi kulda vana meesi?
Vana meesi suri ära.
Kos see kulda maha maeti?
Pika põllu peenra alla.
Kos see kulda põllu peenar?
Küitud härjad kündsid üles,
laugud härjad lautsid üles.
Kos jäid kulda küitud härjad,
kos jäid kulda laugud härjad?
Karu murdis küidud härjad,
karu sõi need laugud härjad.
Kos jäi kulda karukene?
Karu läks pikka pillirogu.
Kos jäi pikka pillirooke?
Vikat niitis pilliroogu.
Kos jäi kulda vikatike?
Luisk teda ära luisas.
Kos jäi kulda luisukene?
Luisk jäi saana sõnnikule.
Kos jäi kulla sõnnikuke?
Valge kana siblis ära.
Kos jäi kulla kanakene?
Kull see murdis kana ära.
Kos jäi kulda kullikene?
Kulda kull läks ära linna.
Kos jäi kulda linnakene?
Tuli ta ära põletas.
Kudas linna kustutati?
Vesi teda kustutas.
Kos jäi kulda veekene?
Vesi läks alla meresse.

Teksti kirjutas üles J. Sturm (H III 21, 312/3 (1) < Kursi khk, 1895).

M-Magdaleena

LÕÕRI-LÕÕRI LÕUKE,
piiri-piiri peasuke,
kos su kulla pesäke?
Taga tare tamme õtsan.
Kos sii tamm siält jäe?
Vanamiis rais tamme maha.
Kos sii vanamiis siält jäe?
Vanamiis läks aounniku alla.
Kos sii aounnik siält jäe?
Tuli põletas ärä.
Kos sii tuli siält jäe?
Vesi kustutas tule ärä.
Kos sii vesi siält jäe?
Must härg jõi vede ärä.
Kos sii härg siält jäe?
Karu sei härjä ärä.
Kos sii karu siält jäe?
Karu läks ärä Roatsimuale.
Kuda sinna järele suab?
Ise issun iire selgä,
piä panen parmu selgä,
leeväkoti koera selgä.

Teksti kirjutas üles G. Puus (H II 28, 760/1 (3) < M-Magdaleena khk, Saare v, 1890).

 Ta-Maarja

LIIRI-LÕÕRI LÕUKENE,
piiri-pääri pääsukene,
kos so kulla pesakene?
Tare taga tamme otsan.
Kos sii tamm jäije?
Vanamiis maha raius.
Kos sii vanamiis jäije?
Ära tema kooli.
Kohe tema mateti?
Pika pendra alla.
Kos sii pikk pennar jäije?
Kana üles siblis.
Kos sii kana jäije?
Kull ära sõije.
Kos sii kull jäije?
Pilliroogu lennas.
Kos sii pilliroog jäije?
Vikat maha lõije.
Kos sii vikat jäije?
Kivi katski lõije.
Kos sii kivi jäije?
Merde tema viiris.
Kos sii meri jäije?
Must härg ära jõije.
Kos sii must härg jäije?
Lauta tema läts,
Kos sii laut jäije?
Tuli ära põletas.
Kos sii tuli jäije?
Vihm ära kistutas.
Kos sii vihm jäije?
Maa alla vajus.
Kos sii maa jäije?
Ader üles kündis.
Kos sii ader jäije?
Sepale teda viidi.
Kudas sinna perra saada?
Tilduga, tõlduga,
tulitsede tungerdega,
vasksete vangerdega,
raudsete ratastega.

Teksti kirjutas üles M. Raag (H III 9, 576/8 (3) < Ta-Maarja khk, Raadi v, 1889).

 Äksi

LÕÕRI-LÕÕRI, LÕOKE,
peeri-pääri pääsuke,
kus su kulla pesakene?
Tare taga tamme otsas.
Kus sie tamm jäi siis?
Vanamees raidus maha.
Kus sie vanamees jäi siis?
Vanamees suri ära.
Kohe tema mateti?
Pika põllu peendra alla.
Kus sie peenar jäi siis?
Kana siblis ülesse.
Kus sie kana jäi siis?
Kull viis ära.
Kus sie kull jäi siis?
Kull läks pilliroogu.
Kus sie pilliroog jäi siis?
Vikat niitis maha.
Kus sie vikat jäi siis?
Vikat läks kivisse.
Kus sie kivi jäi siis?
Kivi veeres merde.
Kus sie meri jäi siis?
Mustik rüüpas ära.
Kus sie Mustik jäi siis?
Mustik läks siis lauta.
Kus sie laut jai siis?
Tuli põletas ära.
Kus sie tuli jäi siis?
Tuli läks siis maa sisse.
Kudas ta senna perra sai?
Tuliste tungaldega,
valiste vangaldega.

Teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 768/9 (55) < Äksi khk, Visusi v, 1894).

 Tartu linn

TSIIRI- TSIIRI, TSIRGUKE,
lõõri- lõõri, lõoke,
kus su kulla pesake?
Minu pesa pedajan,
kuiva kuuse ossa pääl.
Kos see kuus jäie?
Vanamiis maha ragusi.
Kos vanamiis jäie?
Vanamiis ära suresi.
Kos teda mateti?
Pika põllu peenra alla.
Mis sinna pääle kasvi?
Penipütsik ja piibeleht.
Kos penipütsik ja piibeleht jäie?
Vikat maha niitis.
Kos see vikat jäie?
Vikat läks kivvi.
Kos see kivi jäie?
Kivi läks merre.
Kos see meri jäie?
Must härg jõi ära.
Kos see must härg jäie?
Must härg läks lauta.
Kos see laut jäie?
Laut põles maha.
Kos see tuhk jäie?
Kukk ja kanad rehitsesid ära.
Kus kukk ja kanad jäiva?
Kukk ja kanad läksid taeva.
Kuidas sinna järgi saab?
Pikku pirdega,
lakku lattega,
tulitsite tungerdega,
vasitsite vangerdega.

Tekst: A. Jesse (E 66329/30 (36) < Tartu linn – J. Aab, 1930).

Tagged with: , , , ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest