9. SÕITSIN, SÕITSIN, VENNIKENE

Loomad tööl. Imed

Laiuse

loomad_9_1r

SÕITSIN, SÕITSIN, VENNIKENE,
sõitsin tüki Türgimaada,
natukese Narva maada,
poole ilma Pohlamaada –
ei näind seda imeta,
mis nägin Nässuveressa,
mis oli Ubakalussa!

Koerad kündsid, härjad hauksid,
ärjad hauksid istakille,
koerad kündsid kükakilla;
obu tõi härik-vasika,
lehm tõi lehte laugu täku,
kana tõi kaksi tallekeisi,
lammas läks laudile munele.

Ütlen uuest ümber jälle:
sõitsin, sõitsin, vennikene,
sõitsin tüki Türgimaada,
natukese Narva maada,
poole ilma Pohlamaada
ei näind seda imeta,
mis nägin Nässuveressa,
mis oli Ubakalussa!

Tüdrukud tegid regesid,
naesed raiusid rattapuida,
isahärjad ikkepuida,
vanad targad tarvispuida,
vanad naised vankeriida,
neiud koppisid kodarapuida,

Mehed aga kõndsid kõrtsuteeda,
piibud põigiti suussa,
viinapeekerid peossa,
õllekannud kaindelissa;
hõiksid kõrtsi õlle peal’.
laulsid kõrtsi laua peal.

Viisi kirjutas üles M. Korts (EÜS IV 182 (208) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891), tekst: Salme Vijand (H II 50, 136/7 (10) < Kursi, Laiuse – G. Soo, 1880), täiendatud (EKS 8° 2, 681/2 (26) < Laiuse khk, Ellakvere k, Kolluka t – M. Kolluk, 1879).

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest