Blog Archives

__L a u l__j a __l a u l j a__

Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

1. HAKKASIN MINA MINEMA

Laevapuu otsimine Kursi HAKKASIN MINA MINEMA, läksin mina tüki teeda, tüki sildada sinista, poole versta pohlamaada. Mes mulle vasta tulesse? Leppa vasta mul tulesse. Mina lepalta küsima: „Kas sust saab-saab purju puida, purju puida, laeva laudu, kilterile kerstulaudu, kubijale koolulaudu?“

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

__L a e v a p u u__o t s i m i n e__

Posted in Lüro-eepilised laulud

5. Venna otsija

Tagged with:
Posted in Lüro-eepilised laulud

4. Venna otsija

Tagged with:
Posted in Lüro-eepilised laulud

3. LÄHME HILJA TEEDA MÖÖDA

Hiie noorem poeg. Venna otsija M-Magdaleena LÄHME HILJA TEEDA MÖÖDA, salaja salusid mööda, et ei kuule iie kuked, iie kuked iie koerad, iie endised isandad. Kuulis ka kõige noorem venda, kõige noorem kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema üllipeake.

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

2. OLI MULL KOLMI VENNAKESTA

Vend veehädas Torma OLL MUL KOLMI VENNAKESTA, ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tuli kodu karjamaalta, karja pullikene eessa, tuli kodu marjamaalta, marjakorvikene käessa, ei tulnud kalamerelta. Läksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orud otsatumad, otsin

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. MUL OLL KOLMI VENNAKESTA

Vend veehädas Laiuse/Palamuse MUL OLL KOLMI VENNAKESTA, ühe saatsin marjamaale, teise saatsin karjamaale, kolmanda saatsin kalale. Kodu tuli marjamaalta, kodu tuli karjamaalta, ei tulnud kodu kalalta. Võtsin sõle rinnaasta, lehe laia kaelasta; panin sõle sõudema, lehe laia lendama: „Sõua sõlge,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

__V e n n a__o t s i j a__

Posted in Lüro-eepilised laulud

8. KELLE TUBA TOSSANESSA?

Venna sõjalugu M-Magdaleena KELLE TUBA TOSSANESSA? Meie tuba tossanessa. Mis sial täna tehtanessa? Sõdaleiba sõkutasse, vainukakku kastetasse. Kis sii piab meilta ju minema? Isa on vana, ema on vana, velled alles veiksekesed, sõdsed sõrmesuurukesed. Ikke piab veli ju minema. Veli

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

7. KES TÕI SÕJA SÕNUMIDA?

Venna sõjalugu Laiuse/Palamuse KES TÕI SÕJA SÕNUMIDA, kesse kandis vaenu keelta? Arak tõi sõja sõnumida, vares kandis vaenu keelta. Kes läeb meilta sõdimaie, kas läeb isa, või läeb ema, või läeb kõige noorem poega? Ei läind isa, ei läind ema,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

6. TÕNU TUASTA TÕUSIS SUITSU

Venna sõjalugu Laiuse/Palamuse TÕNU TUASTA TÕUSIS SUITSU, mis seal Tõnula tehakse? Sõjaleiba sõkutakse, vaenukakkau kastetakse. Kes Tõnulta sõtta lähäb, kas lä’äb isa, või lä’äb ema või lä’äb välja vanem venda? Ei lä’ä isa, ei lä’ä ema, ei lä’ä venda vanemat,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

5. KESSE TÕI SÕJA SÕNUMID

Venna sõjalugu Torma KESSE TÕI SÕJA SÕNUMID, kesse kandis vaenu keeled? Tiiu Tõnis tõi sõnumid, Aadu Kaarel andis käsku. Tuli meie ukse ette: „Kes siit saab sõtta minema? Kas saab isa, või saab ema, või saab kõige noorem poega?“ Ei

Tagged with: ,
Posted in Ajaring, Lüro-eepilised laulud

4. MIS SEAL MEILLA TEHTANEKSE?

Venna sõjalugu Laiuse MIS SEAL MEILLA TEHTANEKSE? Vainukakku vaalitakse, sõea leiba sõtkutakse. Kelle kord on sõtta minna? Ei läha isa, ei läha ema, ega kõige vanem venda. Küllap kõige noorem venda. Läks ta aita ehtimaie, õde ette õppamaie: „Ära sa

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

3. POLE SIIN MAAL SEDA MEESTA

Munasõlm. Venna sõjalugu M-Magdaleena/Äksi POLE SIIN MAAL SEDA MEESTA, kes heidab munasse sõlme, kes teeb tuulesta hobuse. Üks on vennake minule, see heidab munasse sõlme, see teeb tuulesta hobuse. Üks se’ep vennake minulla, hõbepärjake õella, siigi sõtta sõlmiti, siigi väkke

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

2. KES TÕI SÕA SÕNUMID?

Venna sõjalugu Ta-Maarja Sõjalaul. Sõjast tulija. KES TÕI SÕA SÕNUMIDA, kes tõi vaenu keelesida? Harak tõi sõa sõnumida. vares vaenu keelesida. Kesse meitest sõtta lähab, kas lääb isa, või lääb ema, kas lääb sõsar või sõsaramees? Küllap lääb kõige noorem

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. EHK KUS EMÄ ILMARIKAS

Venna sõjalugu M-Magdaleena/Ta-Maarja Sõa laul EHK KÜLL EMÄ ILMARIKAS, isä siidile seotud, veli vaskila valatud, ikki sai sõa sõnumid. Kes sii tõi sõa sõnumid, kes sii kandis vaenu keeled? Harak tõi sõa sõnumid, vares kandis vaenu keeled. Kellesta tuleb mineje?

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

__V e n n a__s õ j a l u g u__

Posted in Lüro-eepilised laulud

8. KÜNDSIN ÄRA HÄRRA VÄLJAD

Härjad murtud Kursi KÜNDSIN ÄRA HÄRRA VÄLJAD, risti-rästi Riia väljad, põigiti põldu Põltsamaa väljad. Lasksin härjad laane alla, laane alla lakkumaie. Tuli susi soomikusta, laia käppa laamikusta, murdis ära mustu härja, kiskus ära kriimu härja. Ära sõi härjad mõlemad. Läksin

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

7. OH MINA VAENE VAIMU POISS!

Tilluke teopoiss. Härjad murtud M-Magdaleena OH MINA VAENE VAIMU POISSI, tillukene teopoissi, vaat luu-lii, vaat luu-li, tillukene teopoissi.   Läksin tillukene teole, abi-küll-vaimukene vaole, vaat luu-lii, vaat luu-li, abi-küll-vaimukene vaole.   Tull´i kubjas mõisa puulta, kilter Kriimu kõrtsi puulta, vaat

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

6. OH MA VAINE VAIMU POISS!

Hiire seljas teole. Härjad murtud M-Magdaleena OH MA VAINE VAIMUPOISS, tillukene teopoiss! Läksin tillukene teole, vaeva võnnuke vaole, isi mina istsin iire selga, kotid panin koera selga, kalakarbid kassi selga. Tuli kubjas mõisa puulta, junkur Juura kõrtsi puulta, mõõtis mulle

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

5. LÄKSIN TILLUKE TEOLE

Härjad murtud M-Magdaleena LÄKSIN TILLUKENE TEOLE, vaevajussikene vaole, ise mina istsin hiire selga, koti panin koera selga, kalakarbid kassi selga. Siis tuli kubjas mõisa poolt, kilter Kiima kõrtsi poolt, junkur Juura mõisa poolt. Mõõtis mulle mõõdu maada, soo-maada soonikida, põllumaada,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

4. LÄKSIN TILLUKE TEOLE

Härjad murtud M-Magdaleena LÄKSIN TILLUKE TEOLE, abi küll vaimuke vaole, kubijale kurvastuseks, kilterile kiusatuseks. Kubjas oli kuradi poega, kilter kirju kõrtsi poega, pandis minu kündemaie. Kündsin päeva, kündsin teise, kündsin tüki kolmat päeva, lasksin härjad laane alla, laane alla lakkumaie.

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

3. KUBJA AEAS PÜHABA TEOLE

Härjad murtud. Kubjas mõõtis suure tüki Torma KUBJA AEAS PÜHABA TEOLE, ei ma läinud pühaba teole, läksin tõisipäeval teole. Kubjas mõõtis suured moad, suured moad ja laiad latsid. Kündsin, et härjad väsisid, seal mina murrin ärja sarved, seal mina rikkin

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

2. LÄKSIN, LÄKSIN MÕISA TEULE

Härjad murtud Torma LÄKSIN, LÄKSIN MÕISA TEULE, küntsin päeva, küntsin tõise, ei suand õtsa õdramuad, ega kahe vakast kaeramuad. Siis tuli kubjas vaatama. kubjas kui keppi koputas, mina atra raputasin. Kubjas astus kõrtsi poole, mina vadudes järele. Süedin kupja, joodin

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. PÜHAPÄEV PÜHA PIDASIN

Härjad murtud Torma PÜHAPÄEV PÜHA PIDASIN, esmaspäev une magasin, teisipäev ma läksin teole. Läksin maada kündemaie, kubjas mõõtis mõõdu maada, muile maada heada maada, mulle maada ääre maada, noore nurga kuusikida. Läksin maada kündemaie. seal ma murdsin Mustu sarved, seal

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

__H ä r j a d__m u r t u d__

Posted in Lüro-eepilised laulud

6. Hobune varastatud

Posted in Lüro-eepilised laulud

5. Hobune varastatud

Tagged with:
Posted in Lüro-eepilised laulud

4. OH MINA VAENE VAEVAMEES

Hobune varastatud Ta-Maarja OH MINA VAENE VAEVAMEES, tillukene teomees, vaat luu-lii, vaat luu-lii, tillukene teomees. Ööse peksin mõisa rehed, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-lii, vaat luu-lii, päeva kündsin mõõdumaa. Viisin tillu täku sööma, ise heitsin magama, vaat luu-lii, vaat luu-lii,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

3. OH MA VAENE VAIMUPOISSI

Hobune varastatud Laiuse OH MA VAENE VAIMUPOISSI, tillukene teopoissi, öösel peksan mõisa rehed, päeval künnan kütiksed. Kündsin poole päeva aegu, poole päeva palava. Tegin obu vallali, ja ise eitsin pikali, panin pea põllu peale, jalad jõe kalda peale. Kuri tuli

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

2. OLIN MINA VEIKE MEHEKENE

Tilluke teomees. Nutust järv M-Magdaleena OLIN MINA VEIKE MEHEKENE, põlvepikku poisike, vaat-luu, vaat-luu-lii, põlvepikku poisike, öösi peksin mõisa rehed, pääval küntsin mõõdumaad, vaat-luu, vaat-luu-lii, pääval küntsin mõõdumaad. Kus mina istsin, seal mina nutsin, kus mina seisin, seinad märjad, vaat-luu, vaat-luu-lii,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. OH MINA VEIKENE MEHEKENE

Teopoiss. Hobune murtud. Nutust järv M-Magdaleena OH MINA VEIKENE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, vaat-luu, vaat-luu-lii, põlvepikkune poisikene. Ööse peksin mõisa rehe, pääval kündsin mõõdumaa, vaat-luu, vaat-luu-lii, pääval kündsin mõõdumaa. Mina kündsin küitudega, vaud aasin hallitega, vaat-luu, vaat-luu-lii, vaud aasin hallitega.  

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

__H o b u n e__v a r a s t a t u d__

Posted in Lüro-eepilised laulud

7. Haned kadunud

Kursi

Tagged with:
Posted in Lüro-eepilised laulud

6. Haned kadunud

Kodavere

Tagged with:
Posted in Lüro-eepilised laulud

5. EMAKENE, MEMMEKENE

Haned kadunud Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, muile andsid muida tööda, mulle tööda hõlbukesta: mulle andsid hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, varvasjalad vaigistada, lestajalad lepitada. Aasin hanid ma vesille, kanakesed ma kesalle, kuldasiivad kopelisse. Tuli susi suuvikusta, laia käppa laamikusta, musta

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

4. EMAKENE, MEMMEKENE!

Haned kadunud Torma EMAKENE, MEMMEKENE, muile andsid muida tööda, sulasele suurta tööda, päilisele päevatööda, mulle tööda hõlbukesta: anid hoida, kanad kaitsta, lestasjalad lepitada, varvasjalad vaigistada. Ajasin anid arule, keeritin kanad kesale, lestasjalad lepikusse, varvasjalad vainuelle. Istsin maha õmmelema, seal mina

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

3. EMAKENE, EIDEKENE

Haned kadunud Laiuse EMAKENE, EIDEKENE, anna mulle aida võti, kingi mulle kerstu võti, ma lään aita ehtima, kerstule kenitama. Panen selga siidi särgi, peale kroogitud käissed. Emakene, eidekene, anna muile muuda tööda, sulasele suurta tööda, mulle tööda õlbukesta: aned oida,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

2. EMAKENE, MEMMEKENE

Haned kadunud. Tamm Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, antsid muile muuda tööda, sulasele suurta tööda, päivilisel päeva tööda, orjale aasta tööda. Mulle tööda hõlpukesta, antsid mulle hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, lestajalad lepitada. Aasin ma hanid vesile, keeritin kanad kasale, lestajalad

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. EMAKENE MEMMEKÕINE

Haned kadunud Ta-Maarja EMAKENE, MEMMEKÕINE, muile andis muuda tööda, sulasille suuri töödä, neitsikulle nõtru töödä, mulle andis hõlbukesta, hõlbukesta, kõlbukesta, andis mulle anid hoida, anid hoida, kanad kaitsta, vasikad mull’ valitseda, pardsid viile vedädä. Aa’si ma anid vesile, pardsid peti

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

__H a n e d__k a d u n u d__

Posted in Lüro-eepilised laulud

9. RAIDSIN MAHA TAMME METSA,

Suur tamm. Imelik maja M-Magdaleena RAIDSIN MAHA TAMMEMETSA, jätsin kased kasvamaie, vanad kuused kuivamaie; kust saavad poisid pulmalaudu, tüdrukile tantsulaudu, vanameestel’ mängulaudu. Tüvist tegin tünderikud, ladvast laeva ankurikud, keskelt keiseri keriku. Mööda lähvad mürgi saksad, kaugelt käisid alevi saksad: „Kas

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

8. PERETÜTAR NEITSIKENE

Suur tamm M-Magdaleena PERETÜTAR NEITSIKENE, talutütar, tammekene, pühi tuba, laasi lauda, hari akende alused. Pühi pühkemed meresse, mine homme vaatamaie, mis sealt merest tõusenessa. Tamm sealt merest tõusenessa, tamm ju tahtis taeva kasva, oksad pilvede pugeda. Hellakene vellakene, ihu kirves,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

7. IIDUL TIIDUT TÜRNA TAMME

Suur tamm. Imelik maja Laiuse IIDUT, TIIDUT, TÜRNA TAMME, maha mina raiun rauda tamme, tüvist tegin tünderida, ladvast laeva ankurida, keskelt keiseri kiriku, oksadest sai Olevi torni. Mis sealt järel jääbuneksi, jääbuneksi, viibuneksi, sealt sai sandi saunakene, vaese mehe varjupaika.

Tagged with: , ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

6. LÄHME MERDE PÜHKEMAIE

Mere pühkimine. Suur tamm Laiuse/Palamuse LÄHME MERDE PÜHKEMAIE, mere äärta äigamaie, pühime pühkmed meresse, äigame laastud laenetesse. Mis sealt tõuseb pühitesta, kumab sealt kulda äiatusta? Tamm sealt tõuseb pühitesta, kuusik kumab kulda äiatusta. Mina tamme vaatamaie – tamm tahab kasva

Tagged with: , ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

5. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Nuttev tamm Laiuse/Palamuse LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, udusella hommikulla, varasella valge’ella. Mis mina leidsin metsassagi? Leidsin tamme nuttemasta, nõmmepuu nõretamasta. Mina tammelta küsima: „Mis sina nutad, tammekene?“ Tamme mõistis, tamme kostis: „Muida puida raiutakse, mind aga üksi jäetakse, suure tuule tuigutada,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

4. ISI JOON JA KORISTAN KANNUD

Suur tamm. Õllest tamm Laiuse/Palamuse ISI JOON, KORISTAN KANNUD, viskan vitsad võõsikuie, kannu lauad kaasikuie. Senna tõusis tammemetsa, ajas üles haavikmetsa. Igal tipul on tihane, igas otsas on oravad, igas latvas laululindu. Säält siis raiusin rattapuida, koputasin kodarapuida, isa härja

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

3. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Suur tamm Torma LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE. Mis ma leidsin metsastagi? Leidsin tamme taimekese. Kuhu ma taime paneksin? Istutsin venna ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua tamme, kasva, tamme, taevaasse, pilluta oksad pilvisse!“ Tamme hakkas kuivamaie. Istutsin õe ilule, isi

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

2. NEIDSIKENE NOORUKENE

Suur tamm Kodavere/Torma NEITSIKENE NOORUKENE, pühi toad ja laasi lauad, kraami kamberi esised. pühi pähkemed merdeje, äiga laastud laindeje. Mis siis tõusis pühkmetesta? Tamme tõusis pühkmetesta, tamme tõusis, tamme kasvis, tamme hellake ülenes; tamme kasvis taevaje, oksad Looja hooneje. Tamm

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. HELLAKENE, VENNAKENE!

Suur tamm Kodavere/Torma HELLAKENE, VENNAKENE, tee mul luuda kuusikusta, kulla luuda kaasikusta, ma lähen merda pühkimaie, mere ääri äigamaie. Mis mina leidsin pühetesta? Leidsin tamme taimekese. Kuhu ma tamme istutin? Istutin ema ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua, tamme,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

__S u u r e__t a m m e__l a u l u d__

Posted in Müütilise sisuga laulud

4. MIS ON TÜÖDA TÜTTERILLA

Kulla põlemine. Hommikuhooled M-Magdaleena MIS ON TÜÖDA TÜTTERILLA pühapäeva hommikul, äripäeva aegudel? Silmad pesta, pia sugeda, jalad kängida kenaste. Siis lään karja saatemaie. Kauge’elle saadin karja, heinamaale heedin vitsa. Mis mina kesalla kuulin? Kolm kägu kesalla kukkus: üks jo kukkus

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

3. LÄHME SEDA TEHTUD TIIDA

Kulla põlemine Torma LÄHME SEDA TEHTUD TIIDA, tehtud tiida, marjamuada, seda raiutud radada, kos sii Jummal ennem käenud, kost sii Maari muale toodud. Mes sinna jäenud jälje piale või sinna sammule sadanud? Kulda jäenud jälje piale, hõbedat sammule sadanud. Kes

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

2. NEITSIKESED NOORUKESED

Kulla põlemine Kodavere/Torma NEITSIKESED NOORUKESED, kirjupihta peenikesed, kus me lähme kuuda vasta, kuuda vasta, ööda vasta, vasta pilgasta pimedad, vasta helgista ehada, vasta kaste karrelusta? – Lähme toomele turule, alla päeva pähkilile. Mis meil seal siis antakse? Kuusi kullatükikesta, sada

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. NEITSIKESED, NOOREKESED

Kulla põlemine Torma NEITSIKESED, NOOREKESED, kirjupihta peenikesed, kus me’ lähme vasta kuuda, vasta kuuda, vasta ööda, vasta pilgasta pimedat, vasta elgista ehada, vasta koitu kullalista? Läh’me sääsele suruma, läh’me toomele turule, alla päeva pähkelile! Mis meil’ seal siis antakse? Kuusi

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

__K u l l a__p õ l e m i n e__

Posted in Müütilise sisuga laulud

3. PERETÜTAR NEITSIKENE

Mere pühkimine. Õunapuu Kursi/Äksi PERETÜTAR NEITSIKENE, talutütar tammekene! Pühi tuba, laasi lauda, hari akante alused, pühi pühkied meresse, laasi laastud laineesse. Mis säält merest tõusenessa? Merest tõusis õõnapuu. Kolm küll oksa õõnapuul, kolm küll õilet oksalegi, kolm küll õuna õieela.

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

2. ILUSASTE NÄGIN UNDA

Mere kündmine. Lina Laiuse ILUSASTE NÄGIN UNDA: mere ääres künneti, ranna ääres raiuti. Mis sinna peale tehtanessa? Lina peale tehtanessa. Lina kasvis kui see linti, linakupar kui see kulda. sealt ma raamin rüpe täie, hõbedase hõlma täie, ema kuldse kuue

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. ELLAKENE, VENNAKENE

Mere pühkimine Laiuse ELLAKENE, VENNAKENE, tee mulle tinane luuda, vala vaske varrekene, ma lähan merda pühkimaie, mere äärta äigamaie. Pühin pühkmed põlle sisse, viin ma venna välja peale, isa pika põllu peale. Põld sai põhjani rammutud, väli otsani vägevaks, rukki

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

__M e r e__p ü h k i m i n e__

Posted in Müütilise sisuga laulud

3. SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE

Meri – sõel – sõrmus Kursi Kiigelaul SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal kiriku sėėssa? Sammas kiriku sėėssa. Sõua kiike, jõua kiike, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal samma otsa pėala? Sõel on samma otsa pėala,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

6. SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE

Meri – sõel – sõrmus. Kiigelaul Kursi SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal kiriku sėėssa? Sammas kiriku sėėssa. Sõua kiike, jõua kiike, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal samma otsa pėala? Sõel on samma otsa pėala,

Tagged with: ,
Posted in Kevad

2. MIS SIAL MEIE ÕUE ALLA?

Meri õue all. Neli neitsit M-Magdaleena MIS SIAL MEIE ÕUE ALLA, kaasike, kaunike? Meri meie õue alla, kaasike, kaunike. Mis sial mere keskella, kaasike, kaunike? Kirik mere keskeella, kaasike, kaunike. Mis seal kiriku seessa, kaasike, kaunike? Neli nuurta neitsikesta, kaasike,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. MIS ON MEIE ÕUE ALLA?

Meri õue all Laiuse MIS ON MEIE ÕUE ALLA? Meri meie õue alla. Mis seal mere keskeella? Sammas mere keskeella. Mis seal selle samba otsas? Sõel selle samba otsas. Mis seal sõela serva pealla? Kägu sõela serva pealla. Mis seal

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

__M e r i__õ u e__a l l a__

Posted in Müütilise sisuga laulud

4. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!

Veere, päev! Mõõk merest Tartu linn/Palamuse VEERE, VEERE, PÄEVAKENE! Ei ole aega päeval veerda, päeval veerda, kullal keerda – päev soeb sulaste päida, kammib karjalaste päida, harib päida armetutel. Hari sulpsatas meresse, peade-lauda laenetesse, kulda kammi kalda alla. Läksin Peetri

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

3. VEERE, VEERE, PÄIVAKENE!

Veere, päev! Suga merest Tartu linn/Palamuse VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, kulu, kulla tunnikene, veere vaese sauna peale, kuninga koja lävele, seal istub isand tuassa, seal istub emand tuassa, soeb seal sulaste päida, kasib karjalaste päida, harib päida armetumil, suga kuldane käessa,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

2. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!

Veere, päev! Mõõk merest M-Magdaleena/Palamuse VEERE, VEERE, PÄEVAKENE! Ei ole aega päeval veerda, päeval veerda, kullal keerda – päev soeb sulaste päida, kammib karjalaste päida, arib päida armetutel. Ari sulpsatas meresse, pea-tal-lauda laenetesse, kuldakammi kalda alla. Läksin Peetri palvele, Andresse

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!

Mõõk merest Torma VEERE, VEERE, PÄEVAKENE, helelee, helelee, veere päeva, me’ väsime,helelee, helelee, kulu päeva, me’ kulume, helelee, helelee, Väsivad mehed vägevad, helelee, helelee, tüdivad mehed tugevad, helelee, helelee – miks ep tüdi tütarlapsi, helelee, helelee! Ei ole aega päeval

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

___V e e r e,__p ä e v__

Posted in Müütilise sisuga laulud

4. MARDIKENE, POISIKENE

Puust naine Tartu linn/Laiuse MARDIKENE, POISIKENE, lubasid naeseta elada, abikaasata kaduda; ei saand naeseta elada, abikaasata kaduda. Võttis puusta naista teha, tammepakusta tahuta: haavapuusta Annekesta, maarjapuusta Marikesta, kasepuusta Kaiekesta. Sai aga naene valmis saanud – ei see kullake kõnelnud, hõbedane

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

3. JAANIKENE POISIKENE

Kuldnaine Kursi/Palamuse JAANIKENE, POISIKENE, lubas naiseta elada, lubas kaasata kasuda. Elas ühe aastakese, peale mõne päävakese. Ei saand naiseta elada, ei saand kaasata kasuda. Võttis puusta naista teha, tammepakusta tahuda. Haavapuust tegi Annekesta, kasepuusta Kaiekesta, lepapuusta Leenukesta, marjapuusta Marikesta. Kulda

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

2. HELLAKENE VENNAKENE

Kuldnaine Kursi HELLAKENE, VENNAKENE, tõotid naiseta elata, abikaasata kasuta, tahteraata toita peata. Sain elama, sain olema, võtsin tehja puusta naista, õõnapuusta õientada, sarapuusta sirkeltada, vahterasta valmistada, tammepakkusta tahuda. Õõnapuust sai naine õige, sarapuust sai naine sirge, vahterast sai naine valge,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. VÕTIN PUUSTA NAISTA TETTA

Kuldnaine Kodavere/Torma VÕTSIN PUUSTA NAISTA TETTA, haava pakusta tahuda. Silma´ tei ma tipulista, kõrva´ tei kulla lehesta. Võti manu, es maratse, võti kõrva, es kõnele. Kääni külje, leitsi külma, kääni selja, leitsi seina, kääni pää, leitsi päätsi, kääni jala, leits´

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

__K u l d n a i n e__

Posted in Müütilise sisuga laulud

5. MEITE MAI OLI NEITSIKENE

Salme laul Tartu linn/Palamuse MEITE MAI OLI NEITSIKENE, läks aga karja saatemaie, pühapäeva hommikulle, argipäeva lõuneelle. Mis tema leidis karjateelta, see tema põimis põllelagi, seadis särgi rüppeeje. Esti viis tema eide ette, pärast andis taadi kätte; taat pani aita ju

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

4. OI IMETA, VOI IMETA!

Mere kündmine. Salme laul Tartu linn/Laiuse OI IMETA, VOI IMETA, mis nägin mina imeta! Mere äärta künnetie, ranna äärta raiutie, linad peale külvetie! Lina kasvis kui see linti, kupar otsa kui see kulda. Mina röövin rüpetäie, korjan kuue õlma täie.

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

3. TOA TAGA OLID KOLMED TAPUD

Kolm kätkit. Salme laul M-Magdaleena TOA TAGA OLID KOLMED TAPUD, väljale kolmed orased. Isal kolmi tütarlasta: üks oli liidetud lageje, tõine seatud sängile, kolmas pantud põrmandulle. Mis on liidetud lageje, seda suitsu suitsutanud, kibe vingu vintsutanud. Mis oli seatud sängile,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

2. LÄKSIN LINA VAATAMAIE

Salme laul Kursi/Äksi LÄKSIN LINA VAATAMAIE, lina kasvis kui see linti, kupar otsa kui see kulda, kiudu selga, kui see siidi. Sealt mina põimin põlle täie, sinise seeliku täie, rohelise ruka täie. Siis panin vakkaje vajoma, kaane alla kasvama. Kasvis

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. NEITSIKENE NOOREKENE

Salme laul Ta-Maarja/Äksi NEITSIKENE, NOOREKENE, sul käisid kolmed kosilased: üks oli kuu ja teine päeva, kolmas tähte poisikene. Kuu siis sisse kutsutie, tooli alla annetie. Ema läks tüterilt küsima: „Oh sa saane saksa tütar, kuldane kuninga tütar, kas sa lähed

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

__S a l m e__l a u l__

Posted in Müütilise sisuga laulud

1. KELLE KOPLIS KOLMI PÕÕSAST

Loomislaul Tartu linn KELLE KOPLIS KOLMI PÕÕSAST? Mede koplis kolmi põõsast – üks oli põõsas kuldapõõsas, tõine õrna hõbepõõsas, kolmas kallis kardapõõsas. Pisukene piirilindu, lendas üle mere maade, üle järve, jõgede, üle mägede ja metsa, lendas üle mede õue, õkva

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

__L o o m i s l a u l__

Posted in Müütilise sisuga laulud

6. VASTAL VALGE POISIKENE

Vastlalaul Kursi Vastlapääva laul   VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo, vastal tulnud kaugeelta, liugo, laugo, üle soo, läbi jõgede, liugo, laugo, läbi vete läigatanud, liugo, laugo, vaskikinda´ad käessa, liugo, laugo, vaskikirjad kinnastessa, liugo, laugo.   Neitsikesed noorekesed, liugo, laugo, lähme

Tagged with: ,
Posted in Talv

5. VASTAL VALGE POISIKENE

Vastlasantide laul Kursi VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo, tillukene tihasekene, liugo, laugo, talusse sisse ta tallutab, liugo, laugo, uasuppi ta himustab, liugo, laugo, seajalgu sirutelleb, liugo, laugo, seasabad ta sõlmetelleb, liugo, laugo, magonahka nokitseleb, liugo, laugo!   Võtke vasta vastelaida,

Tagged with: ,
Posted in Talv

4. VISTEL, VASTEL POISIKENE

Linad liulaskjale Kursi/Tartu linn VISTEL, VASTEL POISIKENE, kaskee, kankee, ega vastel toasse seisa, kaskee, kankee, vastel seisab vainulla, kaskee, kankee, lume valgella väljala, kaskee, kankee.   Linad liulaskijalle, kaskee, kankee, takud tagast tõukajalle, kaskee, kankee, ebemed eestvedajalle, kaskee, kankee, tudrad

Tagged with: ,
Posted in Talv

3. PISTEL-PASTEL POISIKENE

Linad liulaskjale Kodavere/M-Magdaleena Liugu, laugu! PISTEL-PASTEL POISIKENE, liugu, laugu, ega pistel tuassa seisa, liugu, laugu, pistel seisab vainulla, liugu, laugu, valgel lumeväljalla, liugu, laugu! Linad liulaskijalle, liugu, laugu, takud tagast tõukajalle, liugu, laugu, tudrad tuas istujalle, liugu, laugu! Viis:  Sohvi

Tagged with: ,
Posted in Talv

2. LINADELLE PIKKA KIUDU

Linad liulaskjale Kodavere/Laiuse Liugu, laugu! LINADELLE PIKKA KIUDU, liugu, laugu, linad pikad peenikesed, liugu, laugu, linad liulaskijallee, liugu, laugu, takud tagast tõukajalle, liugu, laugu, ebemed eest vedajalle, liugu, laugu, tutrad tuas istujalle, liugu, laugu. Vanemate käest. See oli kangest moodis.

Tagged with: ,
Posted in Talv

1. TULGE, TULGE LIUGU LASKMA!

Vastlalaul Kodavere/Ta-Maarja Liugulaskmise laul.  Vastlapäeva laul Liugu, laugu! TULGE, TULGE LIUGU LASKMA, liugu, laugu, liugu laskma, laugu laskma, liugu, laugu! Nõnda pikäs saagu lina, liugu, laugu, kui nii rii jällekese, liugu, laugu! Lina meile, luu küläle, liugu, laugu, lina meile

Tagged with: ,
Posted in Talv

__V a s t l a l a u l u d__

Posted in Talv

10. AMMUS MÄRTI OODETI

Mardisantide laul Ta-Maarja/Kodavere AMMUS MÄRTI OODETI, märti, santi, nüid on märti siia saanud, märti, santi. Märt on tullu kaugeelta, märti, santi, läbi soo sopa-sapa, märti, santi, läbi vii vipa-väpa, märti, santi, pilliroog sääl pistis silma, märti, santi, angerpist ai süamede,

Tagged with: ,
Posted in Sügis

9. LASKE SISSE MÄRDI SANDID

Mardisantide laul Kodavere LASKE SISSE MÄRDI SANDID, santi, märti, märti tulnu kaugeelta, santi, märti, märdi tulnu alta ilma, santi, märti, kõrvast see kuu kõvera, santi, märti, läbi soo, läbi ligeda, santi, märti, läbi pika pilliroo, santi, märti, läbi laane lipa-lapa,

Tagged with: ,
Posted in Sügis

8. NÜID OM MÄRDI MÄNGUAIGA

Mardilaul Torma/Ta-Maarja NÜID OM MÄRDI MÄNGUAIGA, märti, märti, targa märdi tandsuaiga, märti, märti. Märt mängib, maa müriseb, märti, märti, koda kuusine komiseb, märti, märti, aita haavane eliseb, märti, märti. Märdi küidsed külmetavad, märti, märti, varbaad valu tegevad, märti, märti, sõrmeotsad

Tagged with: ,
Posted in Sügis

7. AVA USTA, ANNEKENE

Mardilaul Palamuse /Torma AVA USTA, ANNEKENE, tõsta linki, Leenukene, sisse tulen Mardike, viskan sisse viljaõnne, katukselle karjaõnne, lauta lauga lambaõnne, väravasse vasikaõnne, teile endil palju tervid. Tere, tere, pereke, tere, perenaisuke! Laske mardid sisse tulla, mardi varbad valutavad, mardi küitsed

Tagged with: ,
Posted in Sügis

6. LASKE SISSE MÄRDISANDID

Mardisantide laul Äksi LASKE SISSE MÄRDISANDID, märti, märti, mart tulnud kaugeelta, märti, märti, üle soo, ligi lageda, märti, märti.   Lippa, Liisu, karga Anne, märti, märti, lippa, Liisu, tõsta linki, märti, märti, karga, Anne, astu ette, märti, märti! Mardi küened

Tagged with: ,
Posted in Sügis

5. AMMU MARTI OODETI

Mardisantide laul Torma Marti, santi! AMMU MARTI OODETI, marti, santi, täna marti tänna toodud marti, santi. Marti tulnud taevasta, marti, santi, alta tulnud alla ilma, marti, santi päälta tulnud päevapuna, marti, santi, kõrvalt tulnud kuu kumera, marti, santi,   Mart

Tagged with: ,
Posted in Sügis

4. LASKE SISSE MARDISANDID

Mardikombestik Laiuse/ Torma/M-Magdaleena/Kursi LASKE SISSE MARDISANDID, Mart on tulnud kaugelt maalta, Tulnud üle suurte soode, üle kuivade jõgede, üle märgade mägede, üle soode ja rabale, läbi suurte metsade. Mardi küined külmetavad, Mardi varbad valutavad! Ennevanast elati rehetoas. Kui sandid oma

Tagged with: , , ,
Posted in Sügis

3. MAERT ON TULNUD KAUGELT MUALTA

Mardilaul Laiuse/Ta-Maarja MAERT ON TULNUD KAUGELT MUALTA, üle soo üle libeda, tinasta tirendad mööda, õbedasta õrta mööda, kullasta kõrendad mööda, märti, märti. Kana kõerutas käredast, üle karratse värava, kukk see laalis kulda arrja, üle kullatse kõrenda, Varsad aasin varnajeni, ratsutimed

Tagged with: ,
Posted in Sügis

2. LASKE SISSE MÄRDISANDID

Mardilaul Laiuse/Äksi LASKE SISSE MÄRDI SANDID, märti, märti, Märdi küined külmetavad, märti, märti, Märdi varbad valutavad, märti, märti. Märt on tulnud kaugelt mualta, märti, märti, üle soo, üle jõgede, märti, märti, üle märgade mägede, märti, märti, üle viie vikerkuari, märti,

Tagged with: ,
Posted in Sügis

1. LASKENI SISSE SANDI MARDID

Mardilaul Laiuse/Kodavere LASKENI SISSE SANDI MARDID, märti, märti, mart on tulnud kaugelt maalt, märti, märti, üle soo, üle ravvade, märti, märti, üle märgade mägede, märti, märti, üle kuivade jõgede, märti, märti, ülle viie vikkerkaare, märti, märti, ülle kuue kudruskaela, märti,

Tagged with: ,
Posted in Sügis

__M a r d i l a u l u d__

Posted in Sügis

4. AITÜMA, KADRID TÄNAVAD

Kadride tänamine Palamuse/Kodavere AITUMA, KADRID TÄNAVAD, kadril andi andemasta, suure hoole otsimasta, villavakka vaatamasta, linanuusti liigutamast! Mis jätame pereisale? Jätame härjad ikkessa. Mis jätame perepojale? Laia täku laterissa, üheksa üli-ilusta, kümme künniruunakesta. Mis jätame pereemale? Kümme lehma lüpsikule. Mis jätame

Tagged with: ,
Posted in Sügis

3. LASKE KADRID SISSE TULLA!

Kadrid tulnud kaugelt Torma/Palamuse LASKE KADRID SISSE TULLA! Kadrid tulnud kaugelt maalta, hõbedasta õrta mööda, kullasta kõrendit mööda, ümbert ilma ümaret, kõrvasta kuud kumeret, alta halli ilma tulnud, pealta päikese punase. Mis nägid kuu tegevat? Kuu tegi kulda rõngaida. Mis

Tagged with: ,
Posted in Sügis

2. TERE ÕHTUST, PERERAHVAS

Kadrikombestik Torma Mardi- ja Kadri päeva õhtutel koguvad endid noored neiud ning peiud kokku, panevadendid võera riietesse, koledad näukateid ette tõmmates, et neid keegi ära ei tunneks, ning hakkavad ühest talust teise käima, kus nad iga ukse ees järgmist laulu

Tagged with: ,
Posted in Sügis

1. AMMU KADRID OODATIE

Kadri tantsimine, õnnistamine Kodavere/Palamuse AMMU KADRID OODATIE, ika kadrid ihatie, täna kadri tänna saanud. Tantsi tasa, kadrikene, et ei liiva maast ei liigu, ega tolmu maast ei põru, ega raba maast ei rappu – liiv heidab linniku peale, põrm sull

Tagged with: ,
Posted in Sügis

__K a d r i l a u l u d__

Posted in Sügis

3. MIS´TES JAANI OODETESSE?

Jaanilaul Kodavere (< K-Jaani)/Palamuse MIS´TES JAANI OODETESSE, jaaniku, jaaniku, Jaani kaevu kannetesse, jaaniku, jaaniku? Sest ep Jaani oodetesse, jaaniku, jaaniku, Jaani kaevu kannetesse, jaaniku, jaaniku: päästame’ härja hädästa, jaaniku, jaaniku, piimalehma pindeesta, jaaniku, jaaniku, vasiku vana tõbesta, jaaniku, jaaniku. Jaanikene,

Tagged with: ,
Posted in Suvi

2. TULGE JAANIKU TULELE!

Jaanilaul Kodavere(< K-Jaani)/Ta-Maarja TULGE JAANIKU TULELE, jaaniku, jaaniku, tulge tulda hoidemaie, jaaniku, jaaniku! Tuli tükkib hoone´eie, jaaniku, jaaniku, säde kipub katusselle, jaaniku, jaaniku, tuletukk(i) tuasse, jaaniku, jaaniku, helehelk(i) heintesse, jaaniku, jaaniku. Viis: Ann Peep (sünd Keerd, 1849 < K-Jaani) (EÜS

Tagged with: ,
Posted in Suvi

1. MIS IIST JAANI OODETESSE?

Jaanilaul Karksi/Ta-Maarja MIS IIST JAANI OODETESSE, jaaniku, Jaani kahja kannetesse, jaaniku? Meie härja om hädätse, jaaniku, vasigu vana tõbena, jaaniku, piimälehmä pindeetse, jaaniku – sest ep jaani oodetesse, jaaniku, Jaani kahja kannetesse, jaaniku. Pästäme härjä hädästä, jaaniku, vasigu vana tõbesta,

Tagged with: ,
Posted in Suvi

__J a a n i k e n e__p o i s i k e n e__

Posted in Suvi

14. MISTES ORJAS MA OJUSI

Ostet orjad Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, ostet’ orja, päästet’ pärja, kinni kihlatu sulase, rahal pantu palgalise? Ei me’ pääse päästeenne, võrsu ei valla võtteenne, kui ei tule Looja päästemaie, Maria või arutemaie, siis me’ pääsme päästeenne, võrsun valla võtteenna!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

13. MISTES ORJAS MA OJUSI

Orjaks kasvatatud. Pisut saab ori magada Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, karjalatses kasvanessa? Ei see ole esa süüda, ei see ole ema süüda, see om vana naiste süüda – viidi mu sanna vihtlemaie, pandi mo orja oodeesse, karjalatse kasukisse, sealt´ap

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

12. KUNAS ORI ÜÜ MAGASI

Orja uni. Ori taevas Torma KUNAS ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatelle? Ori magas õrre pääle, vaenelatsi varva pääle, sulane soo keskeella. Kes tuli orja äratama? Tuli katsi ingelida, võtiva orja õlale, viisiva orja taevaasse. Anti alla kulda tooli, tuudi

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

11. PEREMEES PEREMEHIKE

Ori läheb ära Torma Orja laul PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, palu uusi palgalisi – otsas on minu oasta, peas on minu pürje päevad. Tulgu paigule paremad, asemele ausamad, tehku nii, kui mina tegin, käigu nii, kui mina

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. KAS TULGU TULISTA LUMIDA

Orjad M-Magdaleena KAS TULGU TULISTA LUMIDA, ehk sadagu rauasta raheta, ikke piab ori ujuma, ikke käima käskijalga. Ori küll ohkab hommikulle, vaenelapsi vara, hilja. Kus lääb orja ohkamine, vaeselapse vandumine? Sie lääb kubija kuue külge, kiltere kübära külge, rehepapi rinna

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. EHK MIND HOIEL HOIETAKSE

Randa elama M-Magdaleena EHK MIND HOIEL HOIETAKSE, ehk mind köiel köidetakse, siiski siia ma ei jäe, siia valda ei vanane, kihelkonda kinnitele. Ma läen randa ju elama – rannast söön seda kalada, mis tuleb mängides mäele, karates seal katelasse, laksu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. PEREMIES, PEREMEHIKE

Orja palk. Ori taevas M-Magdaleena PEREMIES, PEREMEHIKE, maksa häste orja palka, päivilise päävä palka, sulasegi suvevaeva! Kui sa ei maksa orja palka, sulasegi suvevaeva, siis sa tasud taeva alla, maksad Maaria een. Siis sa käid, kilimit käen, vakk aga varvaste

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. PEREMEES PERATU RIKAS

Orja söök M-Magdaleena PEREMEES PERATU RIKAS, perenaine narma-rikas, keedab kodo kingasid – annab ormad orjadelle, käänab kannad karjustelle, isi süüb paremad paigad. Peremees, peremeheke, perenaene, naesokene! Õhtu jood sa soojad õlled, videvikus soojad viinad: siiski silmadest sinine, siiski paled plekilised.

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA

Sulane ootab süüa Laiuse/Äksi PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA, keerab keske-hommikulla. Minu lõõna lõikamata, keske-hommik keetemata, vesi Virusta toomata, katal külma küürimata, hõbesang oli õerumata, poistel puud lõhkumata. Ma pole täna süüa saanud, kahel päeval leiba nähnud. Tule siia, ma annan süüa!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. IKKE PEAB ORI UJUMA

Ikka peab ori ujuma Äksi IKKE PEAB ORI UJUMA, ikke vaene vanderdama, õhtu peab õitsi minema, koidus peab kodu tulema. Aeti saagu tegema, paju aga juuri juurimaie: kõht oli tühi, kerves nüri, aganane leib ja hapud kiisad. Viis: Taavet Ansip

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. PERENAENE NAESUKENE

Orja palk Äksi PERENAENE NAESUKENE, maksa ära orja hoole, tasu ära vaese vaeva, suvilise suvevaeva, päivilise päevapalka! Kui sa ei maksa siina maale, küll sa tasud teises ilmas, maksad Maarija iessa: kõnnid küünarpuu käessa, kangatrull´ on kaindelassa. „Tule orja, otsi

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. PEREMEES, PEREMEHIKE

Ori läheb ära Torma/Äksi PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjasida – ära pean mina minema, ära küll häista rahvaesta, parematest paikadest. Tulgu paigale paremad, asemele ausamad; tulgu teine, tehku nõnda, tehku nõnda, kui mina tegin, olgu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN

Orja ase Kodavere OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, Poolamaal ma poisikene. Hakkas tali jo tulema, hakkasid saanid sõitema, reetallad tantsimaie, kõdarad kõrisemaie. Peremehed hakasid jo orje omal otsimaie. „Tule aga mulle, orjakene, mul on pehmed orja padjad!“ Kui sain orjast

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA

Rikas ütleb reeks Laiuse RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA, rahaline rattaaksi, külaline kaarikuksi. Pööran ümber, ütlen jälle: ma polnud rikka reeksa, rahalise rattaaksi, külalise kaarikuksi. Kui pole rikkal regesid, rahalisel rattaaida, külalisel kaarikuta, tulgu sinna meie metsa, sealt saab rikas regesid,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

__O s t e t u d__o r j a d__

Posted in Küla ja sulased

10. MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS

Rikka härg ja vaese vares Kodavere MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS, kolmekümne moisa miis, ei saa süüä, ei saa müüä, ei saa trillitralli lüüä! Mina vaene talumiis, kolme vaka vilja miis, säält saab süüä, säält saab müüä, säält saab trillitralli lüüä!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. KULLA KUPU-KUBIJAKE

Palve kupjale Kodavere KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee, armas au-kilterike, lee-lee, lase orjad õhtaele, lee-lee, orjalapsed varju alla, lee-lee! Kui ei lase, ei palugi, lee-lee, küll mu silmad seda näevad, lee-lee, et sa põled põrgunagi, lee-lee, mina argiga avitan, lee-lee, kiigutsiga kohendan,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA

Põrgu mõis. Palve sakstele Kursi KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA, nii kui pääsin põrguasta, vaatasin eemalt tagasi: nägin mõisa põlema, kubja tua kõrbuma. Ei ma läinud kustutama – kuri mingu kustutama, paha vetta viskamaie! Oh mu ärtu ärrakene, kuldakrooni prouakene, tõuse

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. MINA MÕISA TIUMEES

Mõisast põgeneja Laiuse MINA MÕISA TIUMEES, istun mõisa aida ees, külimit ees ja teine käes, riigi kaigas kaenalessa, jägan valla vaestel leiba, kihelkonna kerjajatel. Tull siis ärra mõisa poolta, küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“ Toodi köied, toodi paelad, siuti

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA

Rikka ja vaese söök Laiuse RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA, suure ärja, suure lehma – ei saand süüa, ei saand müüa, ei saand küllalti elada, ei saand viita vorstikesta, viitakümmend käkikesta. Ma tapsin vana varese – küll sain süüa, küll sain

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. MA OLIN TILLUKE TEULE

Laisk teomees. Kupja peksja Laiuse MA OLIN TILLUKE TEULE, madaluke maade peale. Teised läksid õhta ju tiule, ma läksin hommiku järele, sahad olid otsa seadematta, saha veadid veanamatta. Teised olid künnud kümme sammu, aanud vagu ju üheksa, mina kiuste kündemaie

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD

Oleks minu olemine Laiuse SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD, suured suuresti elavad! Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeks ärrad ärgadeks ja vanad saksad sahkadeks ja kubjad adra kurgedeks ja kiltrid adra kiilideksi. Siis

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. LÄKSIN TILLUKE TEULE

Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja Laiuse LÄKSIN TILLUKE TEULE, abivaimuke vaule. Tuli siis kubjas mõisa poolta, kilter kilgates järele. Mõetis mulle mõedu maada, seal mina kündsin, seal mina äestsin. Oot-oot kubjas, noo-noo kilter! Las’ tuleb laubaõhtukene, pühapäeva pikkapäeva! Tuli siis

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. TAHETI MIND TALUPOJAKS

Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki Laiuse TAHETI MIND TALUPOJAKS, pandi minda peremeheks. Anti paar mul häida härgi – üks oli sitik, tõine parmu. Aeti esmaspääv teole – ei läind esmaspääv teole. Läksin teisipääv teole: härjad võeriti eessa, sahad servila

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA

Mõis kurnab valda Laiuse MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA, magu jooksis mööda maada, udar uuta lunda mööda. Ei see toond alli ärjakesta, tõi aga punase puniku. Ärra tahtis äida lehmi, saatis kubjakse külasse, kuulsa Taaleri talusse. Mina kubjast palumaie: „Kulla kubjas,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

__O l e k s__m i n u__o l e m i n e__

Posted in Küla ja sulased

15. JOO, KURKU, KANNA, KAELA!

Joodiku laul Kursi/Laiuse JOO, KURKU, KANNA, KAELA, võta vastu, vaskirinda! Küll need jalad koju viivad, sääred sängije seavad, põlved põhkuje poevad, labajalad voodeeie. Hõiskan muude õlle peale, karjun teiste kalja peale, vingun teiste viina peale! Ei ole kodu kedagi, ei

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

14. SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD

Seni sõbrad, kui õlu toobis Kursi/Laiuse SENNIKS ÕED, SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD, senniks õed, senniks õed, senniks vennad, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kannus, kui on kannussa õluta, kui

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

13. OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL!

Saar õllest Laiuse OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL, kis teind õlle miki-maki! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu äärta mööda, tõstan toopi jõudu mööda. Joon õlled, kõristan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad kaasikuije. Kus ma vitsad viskaneksi, sinna kasvis vitsametsa;

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

12. OLGA TERVE, ÕLLESEPPA!

Saar õllest Palamuse OLGA TERVE, ÕLLESEPPA, kes on teinud hea õlle! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu ääri mööda. Joon õlle, kõristan kannu, viskan vitsad vitsikusse, kannulauad kaasikusse. Sinna kasvis suuri saari, suuri saari, laia oksi. Igas oksas oravida, igas

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

11. KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA

Joodiku kojukutse Äksi/Ta-Maarja KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA, kõrtsis kõik see nädala, kõrtsi jõin ma kõrvikese, alevisse hallikese, turule tulivereva. Istun kõrtsis laua taga, kaksi kannu mul käessa, kaksi kätta kannu külles, viisi sõrme vitsa peale. Kodust kutsujad järele:

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE

Joodik Äksi LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE, helkis helmine hobune, raksus raudine värava, lõksus looka kuldakeissi. Tere, tere kõrtsikene, tere, kõrtsi, kõrvekirja, kõrtsi räästas rätikirja, kõrtsi põrand põllekirja, mina ise hirvekirja! Vot, joon õlled, kõlistan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS

Kõrtsis M-Magdaleena PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS, perenaene parsil, perse oli paljas, sulane nukas, kulp oli seljas. siga oli sulus, sukad jalas. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst:

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu uued uksed, tere, saarised sagarad, pihlakased pingikesed! Enne mina siit ei kao, enne kui tua lahutan, selga võtan seinapalgid, ahju hammaste vahele. Oh sa vilets viinakene, rahaline riistukene, kurku läed sa kuuti lüies,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. KES TULEB VASTA LAALEMAIE?

Joodiku kodukutse M-Magdaleena Võitulaulmine KES TULEB VASTA LAALEMAIE, kes tuleb sõnu vahetama? Mis mina oolin ollessagi, kuulan kõrtsis käimassagi! Põle mul äia, põle mul ämma, põle mul ämma augutama, naista noorta noogutama. Ikke juun mina kõrtsissagi, laalan kõrtsi lavva piala,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul. Joodiku kojutulek M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu kaubakene, tere, õllekannukene tere, viinaklaasikene! Viinakene, vintsukene, punakaela puntsukene, ehk sa mind küll maha tõukad, siiski mina üles tõõsen, sinust jälle kinni (h)akkan! Täna joome täied toobid, täna joome täied mõõdud,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA

Õlu. Saar õllest Kursi KES TEIND ÕLLE, KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA, kes teind õlle, kes teind õlle mekki mööda? Olga terve, olga terve õlle pruulel, olga terve, oiga terve õlle pruulel! Mina mekkin, mina mekkin meelta mööda, mina mekkin,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!

Joodiku laul Kursi UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA! Suu on viltu viina poole, jalad kõverad kõrtsi poole. Täna joun tädide peale, ommen viie venna peale. Täna joun täied toobid, ommen toobid upakille, õllekannud kallakille. Hõiska mats ja ma löön tralli, viiskümmend tralli

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU

Joodiku laul. Tee oli viltu Torma TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU, kõrtsinaene kõndis viltu, õlletoop oli uurakille, kaljatoop oli kallakille, viinaklaas oli vildakille, uluauk oli upakille. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased