Blog Archives

9. TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA

Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

14. MISTES ORJAS MA OJUSI

Ostet orjad Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, ostet’ orja, päästet’ pärja, kinni kihlatu sulase, rahal pantu palgalise? Ei me’ pääse päästeenne, võrsu ei valla võtteenne, kui ei tule Looja päästemaie, Maria või arutemaie, siis me’ pääsme päästeenne, võrsun valla võtteenna!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

13. MISTES ORJAS MA OJUSI

Orjaks kasvatatud. Pisut saab ori magada Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, karjalatses kasvanessa? Ei see ole esa süüda, ei see ole ema süüda, see om vana naiste süüda – viidi mu sanna vihtlemaie, pandi mo orja oodeesse, karjalatse kasukisse, sealt´ap

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

12. KUNAS ORI ÜÜ MAGASI

Orja uni. Ori taevas Torma KUNAS ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatelle? Ori magas õrre pääle, vaenelatsi varva pääle, sulane soo keskeella. Kes tuli orja äratama? Tuli katsi ingelida, võtiva orja õlale, viisiva orja taevaasse. Anti alla kulda tooli, tuudi

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

11. PEREMEES PEREMEHIKE

Ori läheb ära Torma Orja laul PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, palu uusi palgalisi – otsas on minu oasta, peas on minu pürje päevad. Tulgu paigule paremad, asemele ausamad, tehku nii, kui mina tegin, käigu nii, kui mina

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. KAS TULGU TULISTA LUMIDA

Orjad M-Magdaleena KAS TULGU TULISTA LUMIDA, ehk sadagu rauasta raheta, ikke piab ori ujuma, ikke käima käskijalga. Ori küll ohkab hommikulle, vaenelapsi vara, hilja. Kus lääb orja ohkamine, vaeselapse vandumine? Sie lääb kubija kuue külge, kiltere kübära külge, rehepapi rinna

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. EHK MIND HOIEL HOIETAKSE

Randa elama M-Magdaleena EHK MIND HOIEL HOIETAKSE, ehk mind köiel köidetakse, siiski siia ma ei jäe, siia valda ei vanane, kihelkonda kinnitele. Ma läen randa ju elama – rannast söön seda kalada, mis tuleb mängides mäele, karates seal katelasse, laksu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. PEREMIES, PEREMEHIKE

Orja palk. Ori taevas M-Magdaleena PEREMIES, PEREMEHIKE, maksa häste orja palka, päivilise päävä palka, sulasegi suvevaeva! Kui sa ei maksa orja palka, sulasegi suvevaeva, siis sa tasud taeva alla, maksad Maaria een. Siis sa käid, kilimit käen, vakk aga varvaste

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. PEREMEES PERATU RIKAS

Orja söök M-Magdaleena PEREMEES PERATU RIKAS, perenaine narma-rikas, keedab kodo kingasid – annab ormad orjadelle, käänab kannad karjustelle, isi süüb paremad paigad. Peremees, peremeheke, perenaene, naesokene! Õhtu jood sa soojad õlled, videvikus soojad viinad: siiski silmadest sinine, siiski paled plekilised.

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA

Sulane ootab süüa Laiuse/Äksi PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA, keerab keske-hommikulla. Minu lõõna lõikamata, keske-hommik keetemata, vesi Virusta toomata, katal külma küürimata, hõbesang oli õerumata, poistel puud lõhkumata. Ma pole täna süüa saanud, kahel päeval leiba nähnud. Tule siia, ma annan süüa!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. IKKE PEAB ORI UJUMA

Ikka peab ori ujuma Äksi IKKE PEAB ORI UJUMA, ikke vaene vanderdama, õhtu peab õitsi minema, koidus peab kodu tulema. Aeti saagu tegema, paju aga juuri juurimaie: kõht oli tühi, kerves nüri, aganane leib ja hapud kiisad. Viis: Taavet Ansip

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. PERENAENE NAESUKENE

Orja palk Äksi PERENAENE NAESUKENE, maksa ära orja hoole, tasu ära vaese vaeva, suvilise suvevaeva, päivilise päevapalka! Kui sa ei maksa siina maale, küll sa tasud teises ilmas, maksad Maarija iessa: kõnnid küünarpuu käessa, kangatrull´ on kaindelassa. „Tule orja, otsi

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. PEREMEES, PEREMEHIKE

Ori läheb ära Torma/Äksi PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjasida – ära pean mina minema, ära küll häista rahvaesta, parematest paikadest. Tulgu paigale paremad, asemele ausamad; tulgu teine, tehku nõnda, tehku nõnda, kui mina tegin, olgu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN

Orja ase Kodavere OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, Poolamaal ma poisikene. Hakkas tali jo tulema, hakkasid saanid sõitema, reetallad tantsimaie, kõdarad kõrisemaie. Peremehed hakasid jo orje omal otsimaie. „Tule aga mulle, orjakene, mul on pehmed orja padjad!“ Kui sain orjast

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA

Rikas ütleb reeks Laiuse RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA, rahaline rattaaksi, külaline kaarikuksi. Pööran ümber, ütlen jälle: ma polnud rikka reeksa, rahalise rattaaksi, külalise kaarikuksi. Kui pole rikkal regesid, rahalisel rattaaida, külalisel kaarikuta, tulgu sinna meie metsa, sealt saab rikas regesid,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

__O s t e t u d__o r j a d__

Posted in Küla ja sulased

10. MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS

Rikka härg ja vaese vares Kodavere MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS, kolmekümne moisa miis, ei saa süüä, ei saa müüä, ei saa trillitralli lüüä! Mina vaene talumiis, kolme vaka vilja miis, säält saab süüä, säält saab müüä, säält saab trillitralli lüüä!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. KULLA KUPU-KUBIJAKE

Palve kupjale Kodavere KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee, armas au-kilterike, lee-lee, lase orjad õhtaele, lee-lee, orjalapsed varju alla, lee-lee! Kui ei lase, ei palugi, lee-lee, küll mu silmad seda näevad, lee-lee, et sa põled põrgunagi, lee-lee, mina argiga avitan, lee-lee, kiigutsiga kohendan,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA

Põrgu mõis. Palve sakstele Kursi KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA, nii kui pääsin põrguasta, vaatasin eemalt tagasi: nägin mõisa põlema, kubja tua kõrbuma. Ei ma läinud kustutama – kuri mingu kustutama, paha vetta viskamaie! Oh mu ärtu ärrakene, kuldakrooni prouakene, tõuse

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. MINA MÕISA TIUMEES

Mõisast põgeneja Laiuse MINA MÕISA TIUMEES, istun mõisa aida ees, külimit ees ja teine käes, riigi kaigas kaenalessa, jägan valla vaestel leiba, kihelkonna kerjajatel. Tull siis ärra mõisa poolta, küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“ Toodi köied, toodi paelad, siuti

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA

Rikka ja vaese söök Laiuse RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA, suure ärja, suure lehma – ei saand süüa, ei saand müüa, ei saand küllalti elada, ei saand viita vorstikesta, viitakümmend käkikesta. Ma tapsin vana varese – küll sain süüa, küll sain

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. MA OLIN TILLUKE TEULE

Laisk teomees. Kupja peksja Laiuse MA OLIN TILLUKE TEULE, madaluke maade peale. Teised läksid õhta ju tiule, ma läksin hommiku järele, sahad olid otsa seadematta, saha veadid veanamatta. Teised olid künnud kümme sammu, aanud vagu ju üheksa, mina kiuste kündemaie

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD

Oleks minu olemine Laiuse SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD, suured suuresti elavad! Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeks ärrad ärgadeks ja vanad saksad sahkadeks ja kubjad adra kurgedeks ja kiltrid adra kiilideksi. Siis

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. LÄKSIN TILLUKE TEULE

Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja Laiuse LÄKSIN TILLUKE TEULE, abivaimuke vaule. Tuli siis kubjas mõisa poolta, kilter kilgates järele. Mõetis mulle mõedu maada, seal mina kündsin, seal mina äestsin. Oot-oot kubjas, noo-noo kilter! Las’ tuleb laubaõhtukene, pühapäeva pikkapäeva! Tuli siis

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. TAHETI MIND TALUPOJAKS

Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki Laiuse TAHETI MIND TALUPOJAKS, pandi minda peremeheks. Anti paar mul häida härgi – üks oli sitik, tõine parmu. Aeti esmaspääv teole – ei läind esmaspääv teole. Läksin teisipääv teole: härjad võeriti eessa, sahad servila

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA

Mõis kurnab valda Laiuse MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA, magu jooksis mööda maada, udar uuta lunda mööda. Ei see toond alli ärjakesta, tõi aga punase puniku. Ärra tahtis äida lehmi, saatis kubjakse külasse, kuulsa Taaleri talusse. Mina kubjast palumaie: „Kulla kubjas,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

__O l e k s__m i n u__o l e m i n e__

Posted in Küla ja sulased

15. JOO, KURKU, KANNA, KAELA!

Joodiku laul Kursi/Laiuse JOO, KURKU, KANNA, KAELA, võta vastu, vaskirinda! Küll need jalad koju viivad, sääred sängije seavad, põlved põhkuje poevad, labajalad voodeeie. Hõiskan muude õlle peale, karjun teiste kalja peale, vingun teiste viina peale! Ei ole kodu kedagi, ei

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

14. SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD

Seni sõbrad, kui õlu toobis Kursi/Laiuse SENNIKS ÕED, SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD, senniks õed, senniks õed, senniks vennad, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kannus, kui on kannussa õluta, kui

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

13. OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL!

Saar õllest Laiuse OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL, kis teind õlle miki-maki! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu äärta mööda, tõstan toopi jõudu mööda. Joon õlled, kõristan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad kaasikuije. Kus ma vitsad viskaneksi, sinna kasvis vitsametsa;

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

12. OLGA TERVE, ÕLLESEPPA!

Saar õllest Palamuse OLGA TERVE, ÕLLESEPPA, kes on teinud hea õlle! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu ääri mööda. Joon õlle, kõristan kannu, viskan vitsad vitsikusse, kannulauad kaasikusse. Sinna kasvis suuri saari, suuri saari, laia oksi. Igas oksas oravida, igas

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

11. KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA

Joodiku kojukutse Äksi/Ta-Maarja KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA, kõrtsis kõik see nädala, kõrtsi jõin ma kõrvikese, alevisse hallikese, turule tulivereva. Istun kõrtsis laua taga, kaksi kannu mul käessa, kaksi kätta kannu külles, viisi sõrme vitsa peale. Kodust kutsujad järele:

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE

Joodik Äksi LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE, helkis helmine hobune, raksus raudine värava, lõksus looka kuldakeissi. Tere, tere kõrtsikene, tere, kõrtsi, kõrvekirja, kõrtsi räästas rätikirja, kõrtsi põrand põllekirja, mina ise hirvekirja! Vot, joon õlled, kõlistan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS

Kõrtsis M-Magdaleena PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS, perenaene parsil, perse oli paljas, sulane nukas, kulp oli seljas. siga oli sulus, sukad jalas. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst:

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu uued uksed, tere, saarised sagarad, pihlakased pingikesed! Enne mina siit ei kao, enne kui tua lahutan, selga võtan seinapalgid, ahju hammaste vahele. Oh sa vilets viinakene, rahaline riistukene, kurku läed sa kuuti lüies,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. KES TULEB VASTA LAALEMAIE?

Joodiku kodukutse M-Magdaleena Võitulaulmine KES TULEB VASTA LAALEMAIE, kes tuleb sõnu vahetama? Mis mina oolin ollessagi, kuulan kõrtsis käimassagi! Põle mul äia, põle mul ämma, põle mul ämma augutama, naista noorta noogutama. Ikke juun mina kõrtsissagi, laalan kõrtsi lavva piala,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul. Joodiku kojutulek M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu kaubakene, tere, õllekannukene tere, viinaklaasikene! Viinakene, vintsukene, punakaela puntsukene, ehk sa mind küll maha tõukad, siiski mina üles tõõsen, sinust jälle kinni (h)akkan! Täna joome täied toobid, täna joome täied mõõdud,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA

Õlu. Saar õllest Kursi KES TEIND ÕLLE, KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA, kes teind õlle, kes teind õlle mekki mööda? Olga terve, olga terve õlle pruulel, olga terve, oiga terve õlle pruulel! Mina mekkin, mina mekkin meelta mööda, mina mekkin,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!

Joodiku laul Kursi UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA! Suu on viltu viina poole, jalad kõverad kõrtsi poole. Täna joun tädide peale, ommen viie venna peale. Täna joun täied toobid, ommen toobid upakille, õllekannud kallakille. Hõiska mats ja ma löön tralli, viiskümmend tralli

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU

Joodiku laul. Tee oli viltu Torma TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU, kõrtsinaene kõndis viltu, õlletoop oli uurakille, kaljatoop oli kallakille, viinaklaas oli vildakille, uluauk oli upakille. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS

Humal Torma HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS, humal huikus ummikusse, käbi kärkis põõsaasse: „Tule tänna, noorimees! Võta mind sekil selgajani, vii mind kotissa koduje, pane parsile kuivama! Sealt ma tükin tünderisse, poen õllepoolikussa, veeren viina veerandisse, astun õlleankurisse. Võtan meestel meeled

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. VIINA JUURES VIIDAN AEGA

Humal Torma VIINA JUURES VIIDAN AEGA, õlle juures olen alles. Ma oles kohe kodu läinud, ma oles ammu ära läinud, lähaks ära, ei läbeda. Ma oleks tuas tudunud, omas majas maganudki, pannud pea padja peale, painutand palaka peale. Aga nüüd

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

__V i i n a_j u u e s_v i i d a n_a e g a__

Posted in Küla ja sulased

4. MEIE KÜLA, KENA KÜLA

Ilus küla Kursi

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

3. OH SEDA LAHEPERA KÜLA!

Ilus küla Kodavere OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA, Lahepera küla lapsekesi! – All õli jõgi, peäl õli mägi, keskeel kena külake. Seäl õlid näiud nägusad, mõned nii ime ilusad! Sinna kääsid salgu saksad, salgu saksad, puhme poosid, egal kuul kuninga

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

2. KELLE SIE KENA KÜLAKE

Ilus küla Kodavere KELLE SIE KENA KÜLAKE,  verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija? Meie sie kena külake, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, meie aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

1. KELLE SII KÜLA NÄVVESSE

Ilus küla. Imelik maja Kursi/Äksi KELLE SII KÜLA NÄVVESSE, kelle paika paistunessa? Kilingu küla nävvesse, Maaringu paika paistunessa. Teeme küla kui kiriku, õvve aia kui alevi, teeme küla köömenista, teeme valda vaarakista, purre ümmer porgandista, repi een rõikeesta, mull´ered kana

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

__M e i l__o n__k e n a__k ü l a__

Posted in Küla ja sulased

6. VIIBUSIN VILET AJAMA

Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,

Tagged with: ,
Posted in Abielu

5. VIIBUSIN VILET AJAMA

Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,

Tagged with: ,
Posted in Abielu

5. VÕTSIN NAESE NUORUKESE

Tõbine naine Kodavere   VÕTSIN NAESE NUORUKESE, õrna õbeõiekese. Viisin ella heinamuale, kaunikese kuari peäle. Niitis kuari, niitis kaksi, akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, õlanukkest õhendamaie, kaelajatkust kaebamaie, jalaseärest soikumaie. „Oh mu meäsi meäleline, kuasa kaalaarmuline! Võta latrist laugi täku,

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

4. VIIBUSIN MA VAIBUSIN

Must naine M-Magdaleena VIIBUSIN MA VAIBUSIN, uinusin unemäella, kus neid neidisid jaeti. Muile anti mukid neiud, mukid neiud, kekid neiud, ma sain musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Muud läksid kekiga keriku. Ma võtsin seebi seina pealta, haartoki ahju pealta,

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

3. VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE

Tõbine naine M-Magdaleena VÕTSIN VÕNNUST NAISE NOORE, tunaeila teisepoole. Viisin hella heinamaale, kulla heinakaare peale. Vile oli heina vihtumaie, kena kaari keerimaie. Niitis heina – helkis metsa, võttis loogu – laksus metsa. Sain mina aasta elanud, kuu ehk kaksi teista

Tagged with: ,
Posted in Abielu

2. OLIN MA ENNE EIDE KODU

Eide ja noore naise hooles M-Magdaleena OLIN MA ENNE EIDE KODU, kasvin kulla taade kodu, olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaenne, rõigas mere kaldaenne! Nüüd sain, nüüd sain, ellad velled, nüüd sain noore naese kohta:

Tagged with: ,
Posted in Abielu

1. OLIN, OLIN, HELLAD VELLED

Endine elu M-Magdaleena OLIN, OLIN, HELLAD VELLED, oline enne eide kodu, kasvsin kulla taadi kodu. Olin kui osi ilusa, käisin kui käbi kenasta, pikka putke põõsaena, rõigas mere kaldaena. Nüid sain, nüid sain, hellad vellad, nüid sain noore naise kohta,

Tagged with: ,
Posted in Abielu

__H a l v a__n a i s e__h o o l e s__

Posted in Abielu

10. ÕLES MA UNENA NÄHNUD

Joodikul mehel. Joodiku hobune Kodavere ÕLES MA UNENA NÄHNUD, magadena mõtelenud et saan kurja kaasa kõhta, valju aga vaenu kõhta – tulle õles visand viinatoobid, katussele õllekannid, metsä mede karikad; suvi õles lipanud linata, talve tantsinud tanuta, suve õles suanud

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

9. TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA

Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

8. EMAKENE, MEMMEKENE

Joodikul mehel M-Magdaleena EMAKENE MEMMEKENE, kasvatasid tüterida, kasvatasid, kallistasid, maha panid, mängatasid, üles võtsid, hüpitasid, sülle võtsid, pead silitasid. Mõt’sid saada saksikule, ilma suure isandale. Tuli üks tubakanina, sai üks sarve koputaja, kõrtsiukse hulgutaja, kõrtsilingi liigutaja, kõrtsi kolkade magaja. Kus

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

7. MUUD MEHED MERELE LÄHVAD

Kalamehe naine Kodavere MUUD MEHED MERELE LÄHVAD muud kuasad kala järele, mu meäsi issub koduna, puhub pudru vuaganaije. Mul enel mehessa merele minna, mul kuasas kala järele. Suan ma sadu ahvenida, tuhad riita reäbisida, siis mina suppi kiedemaie: perele mesine

Tagged with: ,
Posted in Abielu

6. MUUD MEHED KÄIVAD MERELE

Kalamehe naine M-Magdaleena MUUD MEHED KÄIVAD MERELE, muud kaasad käivad kalale. Minu mees istub tuana, vahib pudru potikesta, kaitseb kapusta padada. Läksin ma ise kalale: võtsin nooda nuka pealta, sadasilma seina pealta, tõin kalad, sõin kalad, mehele lood lugesin. Uhtsin

Tagged with: ,
Posted in Abielu

5. OH MINU TEKKID TREPPILISED!

Kurjal mehel M-Magdaleena OH MINU TEKKID TREPPILISED, oh minu uduje palangad! Võinud kirstus kopitada, alla kaane hallitada, kui (et) sai sapardil magada, ribedale ringutada! Sapard võind sasina magada, ribe heinul ringutada. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873

Tagged with: ,
Posted in Abielu

4. KÜLA POISSI ELLA VELLE

Viha. Ära löö naist Äksi KÜLA POISSI ELLA VELLE, kui tunned tusad tulema, meele oigida asuma, mine tühja ooneessa, rusju seina rusikida, kääri seina kämmelida. Mine omme vaatamaie: säält on seina jo sinine, säält on palgid plekilised. E 18321 (16)

Tagged with: ,
Posted in Abielu

3. NEITSIKENE NOOREKENE

Kurjal mehel Äksi NEITSIKENE NOOREKENE, kui saad mehe meelelise, kaasa kaela-armulise – tee sa sukad sääri mööda, tee sa püksid perset mööda, kaltsud jala kanda mööda! Neitsikene noorekene, kui saad mehe meele murdu, kui saad kaasa kaela katku – tee

Tagged with: ,
Posted in Abielu

2. OH SINA PETIS PEIUKENE

Petis peiu. Tule mulle. Kolm aita Ta-Maarja/Äksi OH SINA PETIS PEIUKENE, petsid meie neiukese: „Tule mulle, mul on külla, tule mulle, mul on palju! Tule minu külla hoidijaksi, tule vara vaatajaksi, tule sängi säädijaksi, padju pehmeks peksijaksi! Neli aita mul

Tagged with: ,
Posted in Abielu

1. SÕTSIKENE LINNUKENE

Hea ja kuri mees Ta-Maarja Ühes. Kurjal mehel „SÕTSIKENE, LINNUKENE, ühel piimal meid peeti, ühel võil võõrutedi, ühel kakkul kasvatedi. Läbi aija andsin kätta, läbi teivaste teretin, ühest tuast tõime tulda, ühest kaevust kandsim vetta. Ühel meid mehele viidi, tõine

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

__H a l v a l e__k o s i t u d__

Posted in Abielu

6. MILLAL SAAN MINA OMILE

Millal saan omile Kursi/Äksi Talve järele igatsemine MILLAL SAAN MINA OMILE, millal veeren vendadele? – Sügisel jõed sügavad, suvel päevad parmused, kevadel on laened laiad, laened laiad, piirid pikad: hobu upuks ojasse, märja mätaste vahele! Tule, talve, lumetooja, silita teed

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

5. KAUGEL ON MINU OMASED

Kodu kaugel Kursi/Äksi Millal saan isale KAUGEL ON MINU OMASED, kaugel on, kaugel näisse! Ei jõua kivil visata, sõmerilla siia sõuda. Kivi pihkuje pudeneb, sõmer sõrmi langeessa. Ei sealt kuule kukke ealta, ega kana kõerumesta. Kunas lään mina omale, kunas

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

4. ITKEN ENNISSA ELUDA

Endine elu. Hiljuke Kodavere Tütre laal. ITKEN ENNISSA ELUDA, kaunist kasupõlvekestä, ku õlin isa kodona, veärin velje põrmantulla. Isä ütel hiljakussa, emä enneaegesessä. Oot-oot, ätte, no-no nenne, las soab hiljake elämä, enneaegene asuma – siis tuleb isä hiljakulle, emä enneaegeselle.

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

3. OH MINU ENNISTÄ ELUDA

Endine elu Kodavere OH MINU ENNISTÄ ELUDA, kallist kasupõlvekestä – kohe viitsin, sinna veerin, kohe tahin, sinna tantsin. Mängin kui märäobene, tantsin kui see tallitäkku, tõiste sälgude seäna. Laulnud Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124)

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

2. OH SEDA ENNISTA ELUDA

Neiu kodu. Kuu viib sõna Torma OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, kasvasin kui kaunikene. Ei mind täidind eidel lüüa, ega vennal vemmeldada – taputilk oli taadi teivas, õel õlekõrrekene, vennal vihalehekene. Kuukene, päevakene, kulla tähe

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

1. SENIP ON ISA ISANDA

Kuni tütred kodus Torma Seni SENIP ON ISA ISANDA, senip on ema emanda, pojad pooled sakselased, senis kui tütterid kodussa. Senis on hilda istunessa, poistel pulma põrmandalle, naeste laulu laua peale. Ütlen uuest ümber jälle, varsi vana viisi peale: emakene,

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

__E l u __i s a k o d u s__

Posted in Abielu

4. MAGAMA, MAGAMA RAHVAS!

Kaasa kaugel Torma MAGAMA, MAGAMA, RAHVAS, õhtule, õhtule, igaüks oma omaga, õhtule, õhtule, iga nägusa kaenelassa, õhtule, õhtule.   Kel’ pole kaasat, võtku kassi, õhtule, õhtule! Mul’ pole kaasat, võtan kassi, õhtule, õhtule – minu kaasa kaugeelle, õhtule, õhtule: viis

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN

Öösel üksi Kodavere Poissmehe laul MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN, muedu tunnid tuegerdaksin, tuleb aga lauba õhtukene, päris pääva luoja minek – kõik läävad õmaga magama: isa sie lääb õmaga, veli nuore nuorikuga. Miska lään mina vaene? Mina üksi huoneeie, üksi

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

2. ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE

Öösel üksi Laiuse ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE, ÕHTALE, vend lähab noore noorikuga, õhtale, õhtale, kellega lähen mina vaene, õhtale, õhtale?   Lähen nuttes nurga poole, õhtale, õhtale, tükin tühja sängi poole, õhtale, õhtale. Pööran külge – leian külma, õhtale, õhtale,

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

1. OH SEDA ASJA HALEDA

Öösel üksi Laiuse OH SEDA ASJA HALEDA, oh seda elu igava, mis on vaesel leskenaesel ilma meheta elada! Muud ajad muidu elaksin, muidu tunnid tukerdaksin: tuleb see õnnis õhtukene, vilets videvikukene – isa läeb oma naisega, vend läeb noore noorikuga,

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

__Ö ö s e l__ü k s i__

Posted in Noorus

18. PIDIN AGA PIDIN, HELLAD VENNAD

Võta vahelt vaene Laiuse PIDIN AGA PIDIN AGA, HELLAD VENNAD, pidin aga Piipeje minema, sain aga Salla vainiulle, Kodi küla koppelije. Seal olid neiud rinnassagi: ees oli eide helmekaela, taga taadi taadrikaela, vahepeal olid vaesed lapsed. Hellakene, vennakene, kui läed

Tagged with: ,
Posted in Noorus

17. ELLAKE JA VENNAKENE

Hoiatus pika naise eest Laiuse ELLAKE JA VENNAKENE, kui lähed naista võttemaie, ära sina võta pikka naista: pikk läheb pingile magama, seadab seared seina peale, kedraluud kerisse peale, labajalad laua peale. Võta lühike lupsakas: lühikene lüpsab lehmad, saadab karjad kaugeella,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

16. TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD

Neiu paelad. Pulmad metsas Äksi TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD, tegin, tegin, kelmikesed, tegin valmis tedrepaelad, arule arakapaelad. Neiu aga kuulis, vastu kostis: „Ega aga neidu püisis püita, püisis püida, võrku võeta. Neiu saajul saadanesse, neiu viinul viidanesse!“ Mina aga kuulin,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

15. ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN

Kosjahobu. Tütred vette Kursi/Äksi ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN, ööd mina õllun õitsessagi, päävad kallun karjassagi, kahe jõe kalda alla, kolme jõe kolga peale, nelja jõe nurga peäle, viie allika vilula. Kes mu juureje tulivad? Tulid kaksi kaubameesta, kaksi kaubame(he)

Tagged with: ,
Posted in Noorus

14. JAANIKENE, SAANIKENE

Kosjad. Saan. Neli neidu Ta-Maarja/Äksi JAANIKENE, SAANIKENE, tegid saani salussa, kirju kollu koppelissa. Iga kuus tegid kodara, iga päävas päästsid pinnu, igas lõunes lõid sa laastu. Sai siis saani valmiteksi. Viisid uuele lumele, rabedalle rätsakulle, karetalle kasteelle. Kut’sid taati vaatamaie:

Tagged with: ,
Posted in Noorus

13. EMA EHTIS TÜTERIDA

Palju tütreid. Tütred vette Torma EMA EHTIS TÜTERIDA, isa ehtis poegasida, mõtles mõisa ju mineva, teo päivi ju tegema. Poega kõndis kosjateeda, ajas neiu asjusida, käis neiu käikusida. Tuli kosjasta koduje, visas vöö varna peale, kaabu laia laua peale, kindad

Tagged with: ,
Posted in Noorus

12. KUU TÕUS’ KUME JÕESTA

Arg kosilane Kodavere KUU TÕUS’ KUME JÕESTA, päev Pärnu lätteesta, agu Narva allikusta. Valati mina valati, kust see tõusis meie velle? Viru piigade seasta, (H)arju Anne kaendelasta, rühke Reeda rüpe seesta. Veli tuli kukesse koduje, poolest ööst esä majasse. Visas

Tagged with: ,
Posted in Noorus

11. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Arg kosilane Kodavere LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, eramaid mina õtsimaie, kaeramaid mina katsumaie, rukkimaid muretsemaie. Johtusin nelja näiu peäle, kogemata kõlme peäle. Es õle püssi püüda neidu, es õle võrku võtta neidu. Läksin kodu itketenna. Vasta tuli eite, vasta taate, vasta

Tagged with: ,
Posted in Noorus

10. VELI ELLA VELJEKENE

Hoiatus laisa naise eest Kodavere VELI ELLA VELJEKENE, ehk suab sulle siegi naene, vahest sulle siegi vaemu, kes ei tunne toemesida, mõesta lõeme lõngasida. – Käib ta külan. kerad käena, kangas pletitud pihuna, õtsib toeme tundijida, murratuse mõestijida. „Tule, talu,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

9. VELI ELLA VELJEKENE

Kaevul kosija Kodavere VELI, HELLA VELJEKENE, kui lääd naista võtemaie, pane selga siidisärki, siidisärki, kulda kuube. Kui lääd läbi äia õvve, äia õvve, ämma õvve, tereta sa teome´ viisil: „Tere äiapapakene, tere, ämmamammakene! Kas one näädu teil koduna?“ Panin selga

Tagged with: ,
Posted in Noorus

8. VELI HELLA VELLEKENE

Tunnen tuima. Hoiatus pika naise eest Kodavere VELI, HELLA VELLEKENE, kaske, kaske, kui lääd naista võttemaie, kaske, kaske, võta õde õlma alla, kaske, kaske, õde tunneb tuimad neiud, kaske, kaske, õde laidab laisad neiud, kaske, kaske. Tuemal tutsakud juuksed, kaske,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. EMÄKENE MEMMEKENE

Peetud neiud Kodavere EMÄKENE MEMMEKENE, võinud olla võttemata, minu küll (h)obo sõitemata, minu küll raha raiskamata, eks minu must võind muidu jooksta, kimmel ruun kivä vedädä, paat võind paasi kangutada, enäm kui neida neidusida, mis on pooleli pietud, läbi käte

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU?

Miks mulle ei tulnud? Ta-Maarja MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU, tuna mullu mulle ei jäänu? Ma oleks ammu aidad tennu, aidad tennu animunast, katust pannu kanamunast, rääbiseda räästaasta. Viis: Liisa Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, Raadi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. MARIKENE MURUMADAL

Tule mulle! Ta-Maarja MARIKENE MURUMADAL, angerpiiga peenike, miks sa mullu mul ei tulnu, mul ei tulnu, mo ei olnu, kui käisid käsud järele – viied viinad, kuued kosjad, seitsmed said veel sõnumi, kaheksa kaugelt kuulajad? Oleks sa mullu mulle tullu,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. EMA AGA EHTIS POEGASIDA

Kosjahobu söötmine. Palju tütreid. Tütred vette Kursi EMA AGA EHTIS POEGASIDA, isa aga ehtis tütterida, mõtles mõisada minema, tiupäivida tegema. Poeg võttis oielda hobusta, ravitseda ratsukesta ilma isa tiadematta, ilma ema tiadematta. Punne söötis, punne jootis, punne tema söötis punteelle,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. OH TEIE, HULLUD NOORED MEHED!

Kosjahobu söötmine. Kaevul kosija Kursi OH TEIE HULLUD NOORED MEHED! Näevad neidu kasvavada, sinisääri sirguvada, tinapihta paisuvada: võtvad hoielda hobusid, võtvad sööta sälgusida, ilma taadi teademata, ilma eide teademata, vanemate vaatamata – varjult sööta, varjult joota, varjult vetta vidada, akanesta

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. NEIUKESED, NOOREKESED

Pulmad metsas. Neiude pilge Kursi NEIUKESED, NOOREKESED, kes teid keiki viinul viib, viinul viib ja saajul saadab – mõni saab metsasta mehele, puu aga otsast poistele, kannu otsast kaasadele. Sööt on laia söömalauda, peenar pikka istepinki, puud on pikad pulmalised,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. LÄKSIN METSA MARSSIMAIE

Arg kosilane. Püssil püütav. Metsast mehele M-Magdaleena LÄKSIN METSA MARSSIMAIE, padrikusse patsimaie, pühapäeva hommikula, argipäeva aegadela. Leidsin salga saarepuida, teise salga tomingida, kolmanda ju kuslapida, neljas noori neidusida. Oleks minul võrku, võtaks neidu, oleks minul püssi, püiaks neidu! Neidu kuulis,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

__K o s i l a n e__k o s j a t e e l__

Posted in Noorus

7. TÜTARLAPSED LINNUKESED

Hoiatus joodiku eest Kodavere TÜTARLAPSED LINNUKESED, hoidke te pead silidad, mehed vaatvad metsa varjust, poosid suurte puije varjust: õleks püssi, püüaksime, õleks võrku, võttaksime. Ei õle näiju püssil püida, püssil püida, võrgul võtta, näiju saajul suadenessa, näiju viinul viedanessa. Tütarlapsed

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. ILUS ON PEIGU EEMALTA

Hoiatus joodiku eest M-Magdaleena ILUS ON PEIGU EEMALTA, kaunis peigu kaugeelta, mukk on peigu muide seassa. Kes teab peiu kombeida? Ehk joob kõrtsis kõrvikese, alevis joob hallikese, turul tulipunase? Ehk joob laugi laadateele, vesihalli veskiteele, kimmeli kirikuteele? Kui tuleb kõrtsista

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. TÜTÄRLAPSED, LINNUKESED

Mõni juhtub joodikule M-Magdaleena Mõni saab joodikule mehele TÜTÄRLAPSED LINNUKESED, kas te tääde, kos te suate? Mõni justub joatikulle, mõni kõrtsi käimärille, tuleb soosta sompajalga, räpäsikus rähmäsilmä, paiusikus paikapüksi. Oh sa joodik, joomakoera, tööle laiska lakekoera, õela õue õllekoera! Miks

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. EI MA LÄHE JOODIKULE

Ei lähe joodikule M-Magdaleena EI MA LÄHE JOODIKULE, joodikul pole rahasid, kõrtsis käijäl kopikid. Miis (1) läeb kõrtsi, ma läen kõrva, miis juub (2) (h)ärja, ma (h)obese, miis juub kuvve, ma kasuka. Kui tuleb joobenud kodoje, viskab sukad sõnnikule, tallukad

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. TÜTARLAPSED LINNUKESED

Hoiatus joodiku ees. Joodiku hobune M-Magdaleena TÜTARLAPSED LINNUKESED, kabujetsid kaunikesed! Kas te teate, kohe te’ saate? Mõni juhtub joomarile, mõni kõrtsi käimarile. Kus on joodiku hobene, lakekoera lauku ruuna? Seisab kõrtsi seina küljes, vahib kõrtsi varna küljes: silmad söövad, suu

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. MÕNI SAAB HALVALE MEHELE

Mõni juhtub joodikule Kursi MÕNI SAAB HALVALE MEHELE, kõrtsiskäijal köögärdille, kõrtsilingi liigutajal, kõrtsiukse uinutajal, kõrtsi kõlgaste magajal – seitsmed valjad vahetanud, kuued kindad kaotanud, seitsmed sukad suitsu jätnud. Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. TÜTÄRLAPSED LINNOKESED

Hoiatus joodiku eest Torma Ära mine joodikule TÜTÄRLAPSED LINNOKESED, ärä juukska juadikule, peäd ära pistko joaretsele, kes tuleb juavenud külasta, õel tuleb õllevuadistä! Viskab ta sukad sõnnikule, tallukad taga värate, kingad keski põrmandule. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

__Ä r a__m i n e__j o o d i k u l e!__

Posted in Noorus

11. MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE

Kosilased kodus. Müüdud neiu Kodavere MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE, ai trai, trallalla tuli minu kodu kutsumaie, ai trai, trallalla, välja õtsast õikamaie, ai trai, trallalla: „Tule kodu, mu sõsare, ai trai, trallalla! Sul one kodus kõlmed kõsjad, ai trai, trallalla,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

10. OH, TE MEHED JU ÕLETÄ

Kehvad kosilased Kodavere OH, TE MEHED JU ÕLETÄ, kaske, kaske, mõtletä minna kosjule, kaske, kaske, teil one kodo kõlmi kuube, kaske, kaske, tõene pualeli pidetud, kaske, kaske, kõlmas karva viäreline, kaske, kaske! Oh, te mehed ju õletä, kaske, kaske, teil

Tagged with: ,
Posted in Noorus

9. MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE

Kosilased kodus. Kolm kosilast Ta-Maarja MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE, sõrmepikku sõsarake, tullid mu kodu kutsumaie, üle õue õikamaie: „Tule kodu, me õeke, sull om kodu kosilased!“ Mina kuulin, vasta kostsin: „Kost nad tullid, mu õeke, kost nad tullid, mu vennake?“

Tagged with: ,
Posted in Noorus

8. NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE

Tore neiu. Tore sõit Ta-Maarja NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE, päevad vahin vahterile, poisid alla vahtimaie, kübarale, kindaele: „Tule maha, marjakene, söödile sinepikene!“ Marja mõistis, kostis vastu: „Ei ole aega marjal minna, ma lään linna leeri peale, taga linna tandsu peale!

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA!

Neiu ootab kosilast Ta-Maarja TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA, rühi, päivä, rutta, päivä! Jubap oodab ostet neiu, kaeb kaubeldud minijas. Oodab oma ostijada, kaeb kauba tegijada. Jubap oodab usse suuna, kaeb kammerde lävela. Oodab päivä ostejada, teise kauba tegijada: kas susi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA

Metsast mehele. Joodik mees Kursi KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA, üheksa üle tänava – need kõik tahtvad viinul viia, viinul viia, saajul saata, õllekannula õlleta. Kes neid kõiki viinul viib, viinul viib, saajul saadab, õllekannula õlletab – mõni saab metsassa mehele, puude

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA

Neiu tahab talupojale M-Magdaleena/Äksi EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA, ei hooli uba midagi, ei karda käbi kedagi, neista noorista mehista. Mööda lään ma, kaudu käin ma, mööda lään ma mölderista, kaudu käin ma kangurista: ei ma lähe mölderille –

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. NEITSIKESED NOOREKESED

Müüdud neiu M-Magdaleena/Äksi Neiu tahab veel kasvada NEITSIKESED NOOREKESED, kaasike, kaasike, lähme linna lillakile, kaasike, kaasike, Pärnu alla pähkelille, kaasike, kaasike. Kessi tuli kodu kutsumaie, kaasike, kaasike? Tuli mu veike vennake, kaasike, kaasike, veike vikkel-sukakene, kaasike, kaasike. Mina vennalta küsima,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. LÄKSIN KARJA SAATEMAIE

Unenägu M-Magdaleena/Äksi Unenägu LÄKSIN KARJA SAATEMAIE, uinusin unimäele, sinilille lepikusse, kullerkuppu kuusikusse, angervaksade vahele. Siis mina nägin unessa: kuusk oli meie kodadela, haav oli meie aitadela, kask oli meie kamberissa. Neitsikene noorukene, kuusesta on kosilasta, haavast on arupidamista, kasest suured

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. NEITSIKESED NOORUKESED

Metsast mehele Äksi Metsas pulmad NEITSIKESED NOORUKESED, kas on kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud? Ei ole kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud – mõned lähvad metsasta mehele, puu-küll’a-otsast poisile, kannu otsast kaasale. Puud on pikad pulmarahvas, lepad

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. EMAKENE, MEMMEKENE

Kosilased tulevad Laiuse EMAKENE, MEMMEKENE, pane vaht värava peale, teine teise nurga peale, kolmas jõe kolga peale – ma lähen jõelta vetta tooma isa kirvesta ihuda, venna verstu haljastada: isa kirves heitis killu, venna verstu roosteteles. Kuulsin siis kuljuste kõlina,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

__N e i u __o o t a b__k o s i l a s t__

Posted in Noorus

11. OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS

Nekrutiks võtmine Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS, mind põlgsid mõisavanemad, kõik kubjad, kiltrid aidamed – need olid mo pääle vihased. Mind pandi liisku võtlema, see liisk kaldus minu pial, mind veedi linna soldanist. siis päike paistis eledast, minu pruut

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

10. KUI SEE POISSI ÄRA SUREB

Poisi ja neiu matus Torma KUI SEE POISSI ÄRA SUREB, kuhu teda maetakse? Kuuramaale kuusikusse, Harjumaale haavikusse. Kelleg’ poissi maha viidi? Vana sitavankeriga: viis oli hiiri tal eessa, kuus oli konna kutserissa, kõik olid sandid saatemassa, hillrakesed ilu tegemas. Kes

Tagged with: ,
Posted in Noorus

9. EMAKENE NENNEKENE

Kolm hälli. Neiu matus Kodavere EMAKENE NENNEKENE, kolmen hällin mu hällitelid, neljan nõtken nõkutenid: kuusine one kõda nõtke, sarapuune suana nõtke, õõnapuune õvve nõtke. Mis (õli) nõtke ligi lageda, seda Leeni liigutelli, mis õli keski põrmanduda, seda hoidsid karja lapsed,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

8. KUHU POISID MATETAKSE?

Neiu ja poisi matus Kodavere KUHU POISID MATETAKSE? Suurde soohu rampaalla. Mis sääl alla pantakse? Pakkud alla, pakkud pääle, pakkud varvaste vahele, pakkud sõrme otsadelle. Miss sääl kasvab haua pääl? Koerkupud, kobrolehed, üleannetud ohakad! Kus neid neiud matetakse? Kirik’aeda, kabelille.

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. KUI POOSID ÄRA SUREVAD

Neiu ja poisi matus Kodavere KUI POOSID ÄRA SUREVAD, kohe poosid matetasse? Suosse mädamuasse, kueva kuuse juure alla, saksa mua sarapuu alla, laenema lepa alla. Kessi itkeb suu peäla? Susi itkeb suu peäla, karu aada kaldaanna, rebane ree jälila. Mis

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. ELISTVERE POISID, INETUD POISID

Oma ja võõra küla poisid Kodavere ELISTVERE POISID, INETUD POISID, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo küll alla (h)allitanud, ise küll selgä seenitänud, kübär on pähä päevätänud, vöö küll vööle vihmatanud! Kaivere poisid, ilusad poisid, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo alla kui see

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. OH TEIE POISID, TÜHJA (H)UUD!

Poiste pilge Kodavere Uhke poiste pilkus OH TEIE POISID, TÜHJA UUD (1), tühja uud ja näljä kõrgid! Mis te tühja kiitelete, üle-küll-liia (h)oopelete – teil on rikkus rinnanagi, raharikkus rätikuna, uhkus uvve kuvve piäl, täi teie vammusse vahela, kirbu körtsu

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. MEIE VALLA NUORED MEHED

Meie ja teise poisid Kodavere MEIE VALLA NUORED MEHED, lähvad juanipäev keriku, hobu alla kui see ahju, ise seljas kui see saksa, kübar peäna kui keriku, lint one peäla kui see linna, ei õssa huarale õluta, ega litsele lihada. Allatskivil

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. KAE, KUN SÕEDAB NUORI MIESI!

Soome sild. Tore noormees Kodavere KAE, KUN SÕEDAB NUORI MIESI, sõedab Suome silda müüdä, Suome silda nõtkatelle, aluspalki paagatelle; Suome näädised vahivad alta kuu ja piältä päävä, õbedase õvve alta ja läbi raadisse värävä! Viisi ja teksti kirjutas üles S.

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. OLGE UHKED, MEIE MEHED

Tore noormees Kursi/Äksi OLGE UHKED, MEIE MEHED, olge uhked, käige kõrgid: olge uhked, ostke mustad, käige kõrgid, ostke kõrvid, ostke Hollandi hobesed, ostke loogad, lukud pääle, kenad loogad, kellad pääle! Kui lähate läbi külade, helgib mees, mehe hobene, lõksub looka,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. ALT ME SÕIDIM AINU LINNA

Tore mees. Oleks Kursi/Äksi ALT ME SÕIDIM AINU LINNA, mööda Mündi mõisijasta, säält me keiseri kiriku. Kissi nägi, sii nimeti: „Näe, kust sõidab uhke meesi, uhke meesi, uhke hobene: hobu tal alla kui sie osja, mees sääl pääle kui sie

Tagged with: ,
Posted in Noorus

__T o r e__n o o r m e e s__

Posted in Noorus

13. EKS MEID ENNE OLNUD ULKA

Neiuhulk laiali M-Magdaleena/Äksi EKS MEID ENNE OLNUD ULKA, olnud ulka, olnud ulka, käinud karja. Oli kui hobuste ulka, käis kui küla, käis kui küla karja ulka. Kus on nüüd jäänud meie ulka, kadunudki, kadunud kanaste karja? Oln’d meid viinud vihma

Tagged with: ,
Posted in Noorus

12. EMAKENE, MEMMEKENE

Ilus juus Kursi/Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, annid päeva piada pesta, teese päeva pärga pesta, kuu juusta kuivatada. Panin kuuske kuivemaie, kase latva kahkumaie. Mööda käisid mehed noored, kaudu käisid poisid kõrgid, ütlivad sirgeva sinepi, ütlid kasvava kanepi, ütlid päeva paistemaie. Oh

Tagged with: ,
Posted in Noorus

11. NEITSIKENE NOORUKENE

Ehtedes neiu M-Magdaleena/Äksi Kaasitamised NEITSIKENE NOORUKENE, kaasike, läbi läksin kaasikmetsa, kaasike. Mõelsin kaasiku kahama, kaasike – isi kahan kardadesta, kaasike. Läksin läbi lepikmetsa, kaasike, mõelsin lepiku libama, kaasike – isi liban lintidesta, kaasike. Läbi läksin kuusikmetsa, kaasike, mõelsin kuusiku kuhama,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

10. TÜTARLAPSED LINNUKESED

Karskuse õpetus Kodavere Karskuse õpetus neidudele TÜTARLAPSED LINNUKESED, küla tüttered sõsared, sõsaru(ke)sed linnukesed! Kui te käide tiäda müöda, tiäda müöda, muada müöda, hoidke piikerid pihuna, käsiuamerida kähena – kui tuleb vasta poeste hulka, poeste hulka, kelmi kimpu, kui tuleb poessi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

9. TÜTARLAPSED LINNUKESED

Karske neiu Torma TÜTARLAPSED LINNUKESED, margakaelad kaunikesed, kui te’ käite teeda mööda, kui tuleb vasta meeste hulka, meeste hulka, poiste parve, pidage piitsa peossa, kandke kaigas kaindelasse. Mine läbi meeste hulgast, poe läbi poiste parvest. Kui tuleb poissi puutumaie, naisemees

Tagged with: ,
Posted in Noorus

8. MI’ NÜÜD PUHUB TUULEKENE?

Neiu jume. Tuul puhub Torma MI’ NÜÜD PUHUB TUULEKENE, või nüüd lõõtsub lõhnakene? Puhud sa näiu punada, juud sa näiu jumeda, võtad verda palgeesta, juud jume huulilt punasilt. Näiul o’ pisut punada, pisut puna, väidu verda, pisut puna tal põsina,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. LÄKSIN KÜLLA KIIKUMAIE

Põrm põllele Laiuse/Ta-Maarja LÄKSIN KÜLLA KIIKUMAIE, tamme latva laulemaie. Küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi: lõiva kurni koppelilla, vali-kaegast vanijul. Lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidirätti pääle. Lätsin kodu iketenna, iketenna, nuttedenna. Ema mõistis

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. NEITSIKESED NOORUKESED

Miks poisse põlgate Laiuse NEITSIKESED NOORUKESED, mis te endid arva’ate, et te poissa põlgaate? Tukkudes te teete tööda, laiseldes lõnga lasete: viis aga vilku vaksa peale, tuhat tompu tolli peale, sada sõlme süllalegi. Kui te kangasta kujute, suga siis nutab

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA

Riia rikkumine Kursi SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA, paras parve tütterida. Tulgu teilta teine rinda, kubijalta kolmas rinda, vainialta valdakonda, saksulta sada tuhanda! Lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole – lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna taotamaie, Võndu kinni võttemaie, Põltsamaad põletamaie!

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. ET ON MEHI, MIS ON MEILE!

Uhke neiu M-Magdaleena ET ON MEHI MIS ON MEILE, kaasike, kaanike, poissa meie poole peale, kaasike, kaanike. Kübar peas neil kõrkidella, kaasike, kaanike, ehk kus küla köömenilla, kaasike, kaanike, küla õue õunadella, kaasike, kaanike, küla tänav tangudella, kaasike, kaanike. Siis

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. MA POLE TUIMADE TUASTA

Pole tuimade soost M-Magdaleena MA POLE TUIMADE TUASTA, ega seinade seasta: ma olen trummali tuasta, pillipuhuja peresta. Pilli lõid minu pidajad, kannelt (lõid) minu kasvatajad, erelit lõid hellad velled, suu-küll-pilli suisutajad. Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. OMA MEMM ON MEMMEKENE

Ilus juus M-Magdaleena OMA MEMM ON MEMMEKENE, andis päeva piada pesta, kuu juuksid kuivatada. Pessin piada allikalla, jõe jookseva veella, mere keeru keske’ella. Panin mina kuuske kuivamaie, kadakasse kahkumaie. Mööda läksid Mündi saksad, kaugelt need Kalevi saksad. Küsiteles, mõistateles: „Kas

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

1. ILUGEME, KUI ME VÕIME!

Iluaeg M-Magdaleena ILUGEME, KUI ME VÕIME, kärageme, kui me käime, noored noorella ealla, parajailla põlvedella! Ma ise ilu tegija, alles rõõmu algajagi. Ilu kannan kaasassani, rõõmu räti nurgassani, nalja räti narmassani. Koju jäivad meeled kurvad, ahju ette naised kurjad, tuimad

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

__U h k e__n e i u__

Posted in Noorus

15. OH SEDA ENDISTA ELUDA

Vaeslapse laul Torma OH SEDA ENDISTA ELUDA, kallist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, veerin venna kamberissa. Kasvin kui kana kesalla, veerin kui muna murulla, kasvin kui kanepikiudu, linakiudu lemmendasin. Oi, oi, oi, oi, orja päävad, vaeselapse vaeva päävad ! Võttab

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

14. MEIE KAKSI VAESTALASTA

Ema haual M-Magdaleena/Äksi MEIE KAKSI VAESTALASTA, nutame ema haua pääl, laseme rinnul risti pääl, küli risti küll´e pääl, servi risti serva pääl. Ema haual me pallema: „Tõusu üles, ennekene, tõusu üles hauastagi, tõusu mul armu andijassa, päevas pää silitsejassa, üüsi

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

13. SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE

Vara vaeslapseks. Hiljuke Kursi/Äksi SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE, nähku näljapäeva kätte – võttis isa, võttis ema, jättis mind vara vaeseks lapseks, ilma helmita elama, kaelakonnata kasuma. Las ma elan, ostan helmed, las ma kasvan, katan kaela! Elades saan helmekorra, kasudes

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

12. EMÄKENE, NENNEKENE

Ema haual, Vara vaeslapseks. Kodavere EMÄKENE, NENNEKENE, jätt mu vara vaeseesta, enneaegu armetusta, jätt mu muale marja suurust, kesäle kiviku suurust, kivi piäle kedrä suurust. Ma lähen ema haua peale. „Emäkene, nennekene, tule luegen lunda müüdä, tule a´nen alta vetta,

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

11. MEMME VIIDI TEEDA MÖÖDA

Ema haual Kodavere MEMME VIIDI TIIDÄ MÜÜDÄ, armud läksid aeda müüdä; memme (h)auda kandaneksi, armud alla langeneksi; las (h)üüdä keriku kellä, pika paua (h)aua kellä. Läksin memme haua piale. „Tõuse ikke ja tõota, tõuse mu piäd silimä, laia lakka lahutama!“

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

10. ÄRA SURI MU ISAKE

Vara vaeslapseks Kodavere ÄRA SURI MU ISAKE, lee-lee, ära suri mu emake, lee-lee, jättis mind vara vaeseks lapseks, lee-lee. Andis härjad härra kätte, lee-lee, lehmad lellu naeste kätte, lee-lee, hobused onude kätte, lee-lee, lambad laesa naese kätte, lee-lee, kanad koka

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv