Blog Archives

2. TANTSI, TANTSI, OLDERMANNI

Oldermanni mäng Äksi TANTSI, TANTSI, OLDERMANNI, vilderkääri jungerpruut! Vahi seiast valgemida, vilderkääri jungerpruut, otsi seiast sirgemida, vilderkääri jungerpruut. Kelle rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut? Taadi rinda riisutakse, vilderkääri jungerpruut. Viis ja tekst: Jaan Vannus (sünd 1850) (ERA II 106. 235 (2)

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

2. MIS TE SIIN SEISATE

Väravamäng M-Magdaleena/Äksi MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas?   Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas.   Ei või laske, kuldse, joonse, väravas.   Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas?   Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas.  

Tagged with: , ,
Posted in Lauludega mängud

1. MINA OIAN MEMME UTTE

Lambamäng Äksi MINA OIAN MEMME UTTE, mina kaitsen taade karja, memm teeb mulle uvve kuvve, taat teeb mulle karvase kasuka, sulaselle suured sukad, perepojal peened sukad, karjalapsel kapukida! Tuli susi soome alta, laia käppa laane alta, kiskus memme kriimu lamba,

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

3. KUUS, KUUS, KUNINGAS

Kuningamäng Äksi KUUS, KUUS, KUNINGAS, mis sa eila meile ei tulnud, tunaeila tuld ei toonud? Meile tulid võerad laevad: sõelalaevad, nõelalaevad, suure herra kaubalaevad, kurja herra kullalaevad, oma rahva rahulaevad. võera rahva vaenulaevad, Saksa rahva reisilaevad, Leedu rahva leevalaevad, Soome

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

5. KÜLAMEES KÜLAMEHEKENE

Hobusemäng Äksi Hobuse otsija „KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE, külanaene naesuke, kas nägid minu hoosta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli, kesksuvel veripunane, udusella hundikarva, kaste´ella karukarva.“ „Läks ta läbi meie õue, tegi kurja minnessaagi, teise kurja tullessaagi, sasis sarja erneeida, purkis

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

9. TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA

Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

8. LIIRI-LÕÕRI, PIIRI-PÄÄRI

Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE, kus su kulda pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Kus see kulla kuiva kuuske? Vanamees ta maha raiun’d. Kus see kulla vanameesta? Kivi taha kükitanud. Kus see kulla kivikene? Vesi ära veeretanud. Kus see kulla veekene? Halli

Tagged with: , , , ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

5. KUKEKENE, KANAKENE

Kull kutsumata. Loomad (linnud) tööl Äksi KUKEKENE, KANAKENE, lähme võidu siblima rikka mehe reie alla, vaese mehe kõlgastikku. Kukk sai üksi odratera, kana sai kaksi kaeratera, kukk tegi odrasta õluta, kana tegi kaerast kaksi kakku. Võttis siis kutsu võeraida. Ära

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

3. OH SA KULLI KURJA LINDU

Loomad (linnud) tööl Äksi OH SA KULLI, KURJA LINDU! Pani tööle teised linnud: pani kured kündemaie, arakad need äestamaie, varesed vagu vedama, lõukesed lõikamaie, värvud vihku väänamaie, pääsud päida noppimaie, kontjalad kodu vedama, pardid parsile panema, käud kätte andemaie. Peenid

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

15. UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD!

Hiire pulmad Äksi UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD, hiire tütar läks mehele, nirgi noorema pojale. Unt läks uue vankriga, karu kuldse kaarikuga, vares vaskse saabastega, tihane tinareega. Vares oli vaski valjastega, kull oli kullast kuljustega, klõnks oli musta kuuega. Seal olid

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

2. SINISILMA PÄÄSUKENE

Kolm metsa Äksi SINISILMA PÄÄSUKENE, marjaskaela linnukene, lendab üle kolme metsa: üks on metsa kuusemetsa, teine metsa kasemetsa, kolmas metsa lepametsa. Mis on metsa kuusemetsa, see on vanameeste metsa, mis on metsa lepametsa, see on vana naiste metsa, mis on

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

6. KELLEL KURDAN KURVAD MEELED

Kellele kurdan. Nutust järv Palamuse/Äksi KELLEL KURDAN KURVAD MEELED, õeke, alan haige’e südame, õeke? Kurdan kivil keriku teele, õeke, kannule kabeli teele, õeke: kivi kõrki, ei kõnele, õeke, paas om paksu, ei pajata, õeke, kand on kalki, ei kõnele, õeke.

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

5. ÜKS AGA ÜTEL: “LAULA, LAULA!”

Murelaul Ta-Maarja/Äksi Lese mehe laul ÜKS AGA ÜTEL; „LAULA, LAULA!“ Teine ütel: „Luule, luule!“ Kolmas ütel: „Kuku, kuku!“ Kuidas kukun, kurba lindu, laulan, laane leinalindu? Ma laulan läbi murede, läbi leinase südame, läbi hoole ohkatella. Mul on mure, ei ole

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

4. OS ME VAESE OSTET ORJA

Orjad. Murelaul Palamuse/Äksi OS ME VAESE OSTET ORJA, õeke, ostet orja, pästet pärja, õeke, kinni kiilutu sulase, õeke! Ei me oju osteenna, õeke, pääse ei välla päästeena, õeke.   Ma vaene murealune, õeke, liia leina kannataja, õeke, mullu jõin murekariku,

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

3. LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA

Orjade rada Kursi/Äksi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada rmarjavarsilista, kust olid enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesedlapsed, enne koitu koovitajad, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. koovitajad (s.t. orjad), pääsukesed (s.t.paremad töölised) lõokesed

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

28. MILLEST SAI TÜTAR LAALULINE

Lauliku lapsepõlv Kursi/Äksi MILLEST SAI TÜTAR LAALULINE, laaluline, lustiline, teene sõsar sõnuline, kolmas kullahääleline? Memm tegi hälli häista puista, õunapuusta õige’esta, sarapuista sirge’esta. Pani pardi hoidemaie, suvilinnu suisutama. Pardil oli paillu sõnu, suvilinnul laulud suured; selle tütar laalulene, laalulene, lustilene,

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

27. LÄKI SÕNU VÕITLEMAIE

Palju sõnu. Ohjad ei jõua hoida Laiuse/Äksi Võitulaulmine LÄKI SÕNU VÕITLEMAIE, võitlemaie, sõitlemaie, kummal on enam sõnuda. Kodu ma jätsin koti täie, maha matsin mati täie, kivi veere kirstu täie. Ei ma hooli siigi pärast, et mu ohjel hoietigi, köiel

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

3. POLE SIIN MAAL SEDA MEESTA

Munasõlm. Venna sõjalugu M-Magdaleena/Äksi POLE SIIN MAAL SEDA MEESTA, kes heidab munasse sõlme, kes teeb tuulesta hobuse. Üks on vennake minule, see heidab munasse sõlme, see teeb tuulesta hobuse. Üks se’ep vennake minulla, hõbepärjake õella, siigi sõtta sõlmiti, siigi väkke

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

5. EMAKENE, MEMMEKENE

Haned kadunud Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, muile andsid muida tööda, mulle tööda hõlbukesta: mulle andsid hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, varvasjalad vaigistada, lestajalad lepitada. Aasin hanid ma vesille, kanakesed ma kesalle, kuldasiivad kopelisse. Tuli susi suuvikusta, laia käppa laamikusta, musta

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

2. EMAKENE, MEMMEKENE

Haned kadunud. Tamm Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, antsid muile muuda tööda, sulasele suurta tööda, päivilisel päeva tööda, orjale aasta tööda. Mulle tööda hõlpukesta, antsid mulle hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, lestajalad lepitada. Aasin ma hanid vesile, keeritin kanad kasale, lestajalad

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

3. PERETÜTAR NEITSIKENE

Mere pühkimine. Õunapuu Kursi/Äksi PERETÜTAR NEITSIKENE, talutütar tammekene! Pühi tuba, laasi lauda, hari akante alused, pühi pühkied meresse, laasi laastud laineesse. Mis säält merest tõusenessa? Merest tõusis õõnapuu. Kolm küll oksa õõnapuul, kolm küll õilet oksalegi, kolm küll õuna õieela.

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

2. LÄKSIN LINA VAATAMAIE

Salme laul Kursi/Äksi LÄKSIN LINA VAATAMAIE, lina kasvis kui see linti, kupar otsa kui see kulda, kiudu selga, kui see siidi. Sealt mina põimin põlle täie, sinise seeliku täie, rohelise ruka täie. Siis panin vakkaje vajoma, kaane alla kasvama. Kasvis

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

1. NEITSIKENE NOOREKENE

Salme laul Ta-Maarja/Äksi NEITSIKENE, NOOREKENE, sul käisid kolmed kosilased: üks oli kuu ja teine päeva, kolmas tähte poisikene. Kuu siis sisse kutsutie, tooli alla annetie. Ema läks tüterilt küsima: „Oh sa saane saksa tütar, kuldane kuninga tütar, kas sa lähed

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

6. LASKE SISSE MÄRDISANDID

Mardisantide laul Äksi LASKE SISSE MÄRDISANDID, märti, märti, mart tulnud kaugeelta, märti, märti, üle soo, ligi lageda, märti, märti.   Lippa, Liisu, karga Anne, märti, märti, lippa, Liisu, tõsta linki, märti, märti, karga, Anne, astu ette, märti, märti! Mardi küened

Tagged with: ,
Posted in Sügis

2. LASKE SISSE MÄRDISANDID

Mardilaul Laiuse/Äksi LASKE SISSE MÄRDI SANDID, märti, märti, Märdi küined külmetavad, märti, märti, Märdi varbad valutavad, märti, märti. Märt on tulnud kaugelt mualta, märti, märti, üle soo, üle jõgede, märti, märti, üle märgade mägede, märti, märti, üle viie vikerkuari, märti,

Tagged with: ,
Posted in Sügis

6. PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA

Sulane ootab süüa Laiuse/Äksi PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA, keerab keske-hommikulla. Minu lõõna lõikamata, keske-hommik keetemata, vesi Virusta toomata, katal külma küürimata, hõbesang oli õerumata, poistel puud lõhkumata. Ma pole täna süüa saanud, kahel päeval leiba nähnud. Tule siia, ma annan süüa!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. IKKE PEAB ORI UJUMA

Ikka peab ori ujuma Äksi IKKE PEAB ORI UJUMA, ikke vaene vanderdama, õhtu peab õitsi minema, koidus peab kodu tulema. Aeti saagu tegema, paju aga juuri juurimaie: kõht oli tühi, kerves nüri, aganane leib ja hapud kiisad. Viis: Taavet Ansip

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. PERENAENE NAESUKENE

Orja palk Äksi PERENAENE NAESUKENE, maksa ära orja hoole, tasu ära vaese vaeva, suvilise suvevaeva, päivilise päevapalka! Kui sa ei maksa siina maale, küll sa tasud teises ilmas, maksad Maarija iessa: kõnnid küünarpuu käessa, kangatrull´ on kaindelassa. „Tule orja, otsi

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE

Joodik Äksi LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE, helkis helmine hobune, raksus raudine värava, lõksus looka kuldakeissi. Tere, tere kõrtsikene, tere, kõrtsi, kõrvekirja, kõrtsi räästas rätikirja, kõrtsi põrand põllekirja, mina ise hirvekirja! Vot, joon õlled, kõlistan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. KELLE SII KÜLA NÄVVESSE

Ilus küla. Imelik maja Kursi/Äksi KELLE SII KÜLA NÄVVESSE, kelle paika paistunessa? Kilingu küla nävvesse, Maaringu paika paistunessa. Teeme küla kui kiriku, õvve aia kui alevi, teeme küla köömenista, teeme valda vaarakista, purre ümmer porgandista, repi een rõikeesta, mull´ered kana

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

9. TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA

Joodikul mehel Äksi TAHTSIN SAADA SAKSA MEESTA, ilma uhkema isanda – tuli üks tubakunina, sai üks sarvekoputaja. Juhtusin ma joodikulle, kõrtsi kolgaste magajal, kõrtsi ukse ulgutajal, kõrtsi lingi liigutajal. Jõi ta kõrtsis kõik see pääva, kõrtsis kõik see nädala. Ei

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

4. KÜLA POISSI ELLA VELLE

Viha. Ära löö naist Äksi KÜLA POISSI ELLA VELLE, kui tunned tusad tulema, meele oigida asuma, mine tühja ooneessa, rusju seina rusikida, kääri seina kämmelida. Mine omme vaatamaie: säält on seina jo sinine, säält on palgid plekilised. E 18321 (16)

Tagged with: ,
Posted in Abielu

3. NEITSIKENE NOOREKENE

Kurjal mehel Äksi NEITSIKENE NOOREKENE, kui saad mehe meelelise, kaasa kaela-armulise – tee sa sukad sääri mööda, tee sa püksid perset mööda, kaltsud jala kanda mööda! Neitsikene noorekene, kui saad mehe meele murdu, kui saad kaasa kaela katku – tee

Tagged with: ,
Posted in Abielu

2. OH SINA PETIS PEIUKENE

Petis peiu. Tule mulle. Kolm aita Ta-Maarja/Äksi OH SINA PETIS PEIUKENE, petsid meie neiukese: „Tule mulle, mul on külla, tule mulle, mul on palju! Tule minu külla hoidijaksi, tule vara vaatajaksi, tule sängi säädijaksi, padju pehmeks peksijaksi! Neli aita mul

Tagged with: ,
Posted in Abielu

6. MILLAL SAAN MINA OMILE

Millal saan omile Kursi/Äksi Talve järele igatsemine MILLAL SAAN MINA OMILE, millal veeren vendadele? – Sügisel jõed sügavad, suvel päevad parmused, kevadel on laened laiad, laened laiad, piirid pikad: hobu upuks ojasse, märja mätaste vahele! Tule, talve, lumetooja, silita teed

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

5. KAUGEL ON MINU OMASED

Kodu kaugel Kursi/Äksi Millal saan isale KAUGEL ON MINU OMASED, kaugel on, kaugel näisse! Ei jõua kivil visata, sõmerilla siia sõuda. Kivi pihkuje pudeneb, sõmer sõrmi langeessa. Ei sealt kuule kukke ealta, ega kana kõerumesta. Kunas lään mina omale, kunas

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

16. TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD

Neiu paelad. Pulmad metsas Äksi TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD, tegin, tegin, kelmikesed, tegin valmis tedrepaelad, arule arakapaelad. Neiu aga kuulis, vastu kostis: „Ega aga neidu püisis püita, püisis püida, võrku võeta. Neiu saajul saadanesse, neiu viinul viidanesse!“ Mina aga kuulin,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

15. ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN

Kosjahobu. Tütred vette Kursi/Äksi ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN, ööd mina õllun õitsessagi, päävad kallun karjassagi, kahe jõe kalda alla, kolme jõe kolga peale, nelja jõe nurga peäle, viie allika vilula. Kes mu juureje tulivad? Tulid kaksi kaubameesta, kaksi kaubame(he)

Tagged with: ,
Posted in Noorus

14. JAANIKENE, SAANIKENE

Kosjad. Saan. Neli neidu Ta-Maarja/Äksi JAANIKENE, SAANIKENE, tegid saani salussa, kirju kollu koppelissa. Iga kuus tegid kodara, iga päävas päästsid pinnu, igas lõunes lõid sa laastu. Sai siis saani valmiteksi. Viisid uuele lumele, rabedalle rätsakulle, karetalle kasteelle. Kut’sid taati vaatamaie:

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA

Neiu tahab talupojale M-Magdaleena/Äksi EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA, ei hooli uba midagi, ei karda käbi kedagi, neista noorista mehista. Mööda lään ma, kaudu käin ma, mööda lään ma mölderista, kaudu käin ma kangurista: ei ma lähe mölderille –

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. NEITSIKESED NOOREKESED

Müüdud neiu M-Magdaleena/Äksi Neiu tahab veel kasvada NEITSIKESED NOOREKESED, kaasike, kaasike, lähme linna lillakile, kaasike, kaasike, Pärnu alla pähkelille, kaasike, kaasike. Kessi tuli kodu kutsumaie, kaasike, kaasike? Tuli mu veike vennake, kaasike, kaasike, veike vikkel-sukakene, kaasike, kaasike. Mina vennalta küsima,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. LÄKSIN KARJA SAATEMAIE

Unenägu M-Magdaleena/Äksi Unenägu LÄKSIN KARJA SAATEMAIE, uinusin unimäele, sinilille lepikusse, kullerkuppu kuusikusse, angervaksade vahele. Siis mina nägin unessa: kuusk oli meie kodadela, haav oli meie aitadela, kask oli meie kamberissa. Neitsikene noorukene, kuusesta on kosilasta, haavast on arupidamista, kasest suured

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. NEITSIKESED NOORUKESED

Metsast mehele Äksi Metsas pulmad NEITSIKESED NOORUKESED, kas on kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud? Ei ole kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud – mõned lähvad metsasta mehele, puu-küll’a-otsast poisile, kannu otsast kaasale. Puud on pikad pulmarahvas, lepad

Tagged with: ,
Posted in Noorus

11. OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS

Nekrutiks võtmine Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS, mind põlgsid mõisavanemad, kõik kubjad, kiltrid aidamed – need olid mo pääle vihased. Mind pandi liisku võtlema, see liisk kaldus minu pial, mind veedi linna soldanist. siis päike paistis eledast, minu pruut

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

2. OLGE UHKED, MEIE MEHED

Tore noormees Kursi/Äksi OLGE UHKED, MEIE MEHED, olge uhked, käige kõrgid: olge uhked, ostke mustad, käige kõrgid, ostke kõrvid, ostke Hollandi hobesed, ostke loogad, lukud pääle, kenad loogad, kellad pääle! Kui lähate läbi külade, helgib mees, mehe hobene, lõksub looka,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. ALT ME SÕIDIM AINU LINNA

Tore mees. Oleks Kursi/Äksi ALT ME SÕIDIM AINU LINNA, mööda Mündi mõisijasta, säält me keiseri kiriku. Kissi nägi, sii nimeti: „Näe, kust sõidab uhke meesi, uhke meesi, uhke hobene: hobu tal alla kui sie osja, mees sääl pääle kui sie

Tagged with: ,
Posted in Noorus

13. EKS MEID ENNE OLNUD ULKA

Neiuhulk laiali M-Magdaleena/Äksi EKS MEID ENNE OLNUD ULKA, olnud ulka, olnud ulka, käinud karja. Oli kui hobuste ulka, käis kui küla, käis kui küla karja ulka. Kus on nüüd jäänud meie ulka, kadunudki, kadunud kanaste karja? Oln’d meid viinud vihma

Tagged with: ,
Posted in Noorus

12. EMAKENE, MEMMEKENE

Ilus juus Kursi/Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, annid päeva piada pesta, teese päeva pärga pesta, kuu juusta kuivatada. Panin kuuske kuivemaie, kase latva kahkumaie. Mööda käisid mehed noored, kaudu käisid poisid kõrgid, ütlivad sirgeva sinepi, ütlid kasvava kanepi, ütlid päeva paistemaie. Oh

Tagged with: ,
Posted in Noorus

11. NEITSIKENE NOORUKENE

Ehtedes neiu M-Magdaleena/Äksi Kaasitamised NEITSIKENE NOORUKENE, kaasike, läbi läksin kaasikmetsa, kaasike. Mõelsin kaasiku kahama, kaasike – isi kahan kardadesta, kaasike. Läksin läbi lepikmetsa, kaasike, mõelsin lepiku libama, kaasike – isi liban lintidesta, kaasike. Läbi läksin kuusikmetsa, kaasike, mõelsin kuusiku kuhama,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

13. SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE

Vara vaeslapseks. Hiljuke Kursi/Äksi SÜNTKU SELLE SURMA KÄTTE, nähku näljapäeva kätte – võttis isa, võttis ema, jättis mind vara vaeseks lapseks, ilma helmita elama, kaelakonnata kasuma. Las ma elan, ostan helmed, las ma kasvan, katan kaela! Elades saan helmekorra, kasudes

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

7. EMAKENE, MEMMEKENE

Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, oles sa uneski nähnud, magadella mõtelenud, tukkudena tulnu meele, et must sündis süüalune, et must kasvis kahjulene, veeris vemmalde alune! Võinu, võinu, memmekene, võinu viia mu vesile, kanda järve kalda’asse, et oles vesi veeretanu, jõe

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

6. EMAKENE, MEMMEKENE!

Kasvatus asjata Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, kasvatasid tütrekesta. käed olid märjad mähkijalle, jalad külmad kõndijalle. Ei sul lõpnud tuli tuasta, säde sängi samma otsest. Emakene, memmekene, ei saand abi tütteresta – abi sai sellel, kes ei astu, tugi sellel, kes ei

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

5. VAIE LOOJA, VAIE LOOJA!

Äksi Asjata loodud. Ohkus VAIE LOOJA, VAIE LOOJA, mis se Looja mõttelessa, kui se Looja mind on loonud? Võinud luua lodjapuusta, küla alla künnapuusta, valla alla vahterasta, õe õue õunapuusta, kubja õue kuslapuusta, saksa õue sarrapuusta, venna õue visnapuusta! Minust

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

4. OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS!

Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS! Puust mina tegin puigukese, sarapuusta sarvekese. Isa kuulas õue pealta: „Kuule, kus hüiab põlgtud lapsi, kõerutab kodukanada!“ Kis läheb kodu kutsumaie? Kõige veiksem vennakene. „Tule kodu, mu õekene! Sinu kodu müüdaneksa, isa jäi kodu

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

1. MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA

Memme vaev M-Magdaleena/Äksi (OI) MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, piima vaeva, hea ema imetisvaeva, suu juures suiskumises, kää pääl kandemises. Mitu ööd oli uneta, mitu ommikut osata, mitu suitsu suuruseta, mitu pääva lõuneetta. Ei kustund tuli tuasta, säde sängi

Tagged with: , ,
Posted in Lapsepõlv

15. TULE, TULE, UNEKENE!

Hällilaul Tartu/Äksi Uni TULE, TULE, UNEKENE, tule, uni, uksest sisse, astu, uni, aknast sisse, kuku lapse kulmu pääle, lange lapse silma pääle sihi lapse silma pääle, asuta aseme pääle, vaju lapse voodi pääle. Viis: Paul Ariste (RKM III 5, 37

Tagged with: , ,
Posted in Lapsepõlv

2. MINA LAULAN LASTADANI

Hällilaul Ta-Maarja/Äksi MINA LAULAN LASTADANI, suisutelen sulgedani, kui see parti poegadana. Maga kaua, kasva suureks, kasva suureks, karjaskäija, karjaskäija, marjatooja, orusta hobuste tooja, soosta lehma lennutaja. See toob marja metsastagi, sinikad toob soo aga seesta, joovikad jõe taganta, murakad toob

Tagged with: , ,
Posted in Lapsepõlv

3. SÕUA IKE, MEIE KIIKE!

Kolm metsa Laiuse/Äksi SÕUA IKE, MEIE KIIKE, kiigele, kõrgeelle, kaugeelle, kiigele, üle õrte, peale parte, kiigele, üle tammiste talade, kiigele, sõua üle kolme metsa, kiigele! Üks oli metsa kuuske metsa, kiigele, teine metsa kaske metsa, kiigele, kolmas metsa õunapuune, kiigele!

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

6. MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL?

Kingitused kiigesepale Kodavere/Äksi MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL, kiigele, kiigele, mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele? Siga seitsema suvine, kiigele, kiigele, sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele! Ei ta lepi ega meeli, kiigele, kiigele.   Mis ma anna kiigessepal, kiigele,

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

7. KÜLA KIIGU, KÜLMA KIIGU

Meie ja teie kiigud Kodavere/Äksi KÜLA KIIGU, KÜLMA KIIGU, kiigele, kiigele, meil om esi hella kiigu, kiigele, kiigele, velle kiiku, villa kiiku, kiigele, kiigele!   Küla või kiigu külma kiigu, kiigele, kiigele, kulut mu kulla peusta, kiigele, kiigele, Õõlda hõbe

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

5. OH SA HULLU KIIGESEPPA

Kiik halval kohal. Ilus neiu kiigel Kodavere/Äksi OH SA HULLU KIIGESEPPA, kiigele, kiigele, kohe teinu näiu kiige, kiigele, kiigele! Tennu sea songermusse, kiigele, kiigele, tennu lätete lävele, kiigele, kiigele, tennu oja otsa pääle, kiigele, kiigele. Küla või nutab künnusmaida, kiigele,

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

4. KAEGEME KIIGUKESTA

Kiige katsumine Kodavere/Äksi KAEGEME KIIGUKESTA, kiigele, kiigele, kaegeme, katsugeme, kiigele, kiigele, kas sii kiiku kannab meida, kiigele, kiigele, katte kaaraterakesta, kiigele, kiigele, kuut või munakoorekesta, kiigele, kiigele, viit või vihalehekesta, kiigele, kiigele, kas ta kannab suure naise, kiigele, kiigele, rahalise

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

5. VÕERAS EMA, VÕEGAS EMA

Oma ja võõrasema ootavad koju Äksi VÕERAS EMA, VÕEGAS EMA, võeras memme, võegas memme, võeras taati, võegas taati – kuulis mu kodu tulema, ette laane elkivata, siis ta ütles, siis kuulutas: „Ju kuulus kurat tulema, suure sööja, suure jooja, suure

Tagged with: ,
Posted in Õhtu

1. KUNAS SAA MINA KODUJE?

Kodu tundemärgid Äksi Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE, kunas saa kodu kuhale? Kavvel om minu koduja, kavvel om, kavvest nävvisse, kavvest harja hall´entelle, kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu, arvasi isa aseme? Meil oli kodu kullasseppa, taren taaderte

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

3. HELLAKENE VENNAKENE

Katki lõin koodi Äksi Rehepeksulaul HELLAKENE VENNAKENE, tegi mull’ koodi kuslapuusta, koodi varre vahtarasta. Käskis koodile kuluda, rehavarrele vanada. Mina olin maani kavala, lõin ma lapiti ladeta, lõin ma servi seina mööda, paigu paljast maada mööda, katki koodi kuslapuusta, katki

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

2. TEU MA TEGIN TARVASTUSSE

Teolise leivakott Äksi/Palamuse Rehelaul TEU MA TEGIN TARVASTUSSE, rehe peksin Pirmastusse, karjakorra Karksiesse. Läksin Tarvastu teole, lass oli seljas, laps oli süles, pudrupott oli puusa peal, kördilänik külle peal. Kolm oli räimi rätikusse, üks sai süüa, teine müüa, kolmas jäi

Tagged with: , ,
Posted in Lõuna

18. PEREMEES, PEREMEHEKE

Halb sirp M-Magdaleena/Äksi PEREMEES, PEREMEHEKE, ära ole minule kurja, et jäid kõrred kõikumaie, et jäid varred vaarumaie, et jäi päida pääle põllu – see pole minugi süidi, see on kurja sirbi süidi. Sirp on kurja, ei koguta, raud on ramma,

Tagged with: , ,
Posted in Lõuna

15. ESI PIKKA, MINA PISUKE

Põld paneb lõikaja põdema. Väljad karja käia Äksi ESI PIKKA, MA PISUKE, lõpelee, lõõrile, väli laia, mina väätu, lõpelee, lõõrile, nurm on suuri, mina noori, lõpelee, lõõrile – ära väljake väsitab, lõpelee, lõõrile, põlluke paneb põdema, lõpelee, lõõrile, eed laiad

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

7. KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA

Väsinud lõikaja. Naiste nabrad Äksi KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA, heinale, kullale, ei mu esi ei edene, heinale, kullale, ei mu põlluke põgene, heinale, kullale ega vällake vähene, heinale, kullale.   Ei ma tea ega mõista, heinale, kullale, mis

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

6. NIITSIN VIIE VIKATIGA

Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul NIITSIN VIIE VIKATIGA, heinale, kullale, saputin sada rehala, heinale, kullale. Sain mina sada saukesta, heinale, kullale, viisi-kuusi kuhjakesta, heinale, kullale. Ei neid söönud äia härjad, heinale, kullale, äia härjad, ämma lehmad, heinale, kullale, küdi küürakud

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

5. VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN

Vikat niidab, ma vilistan Äksi VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale, uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale, ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale! Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale, Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale. Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale, kuhjad paistsid Kuremaale,

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

1. LÄHME LUHTALE LOOLE

Lustiga loole. Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul LÄHME LUHTALE LOOLE, heinale, kullale, aru alla eenamaale, heinale, kullale, ehk on luhas loogu võtta, heinale, kullale, aru all eena ilusa, heinale, kullale!   Oi-oi-oi-oi oidukesta, heinale, kullale, oidus ilus heinakesta, heinale, kullale.

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

12. KARJATEEL ON KURJA PÕLVE

Karjasepõli. Orjusest ostja Ta-Maarja/Äksi KARJATEEL ON KURJA PÕLVE, kui see kuri teomehe põlve, kui see vali vaimupõlve. Vesi mul alla, vesi peala, vesi varvaste vahela! Küünar vetta alla külle, sääse vaksa alla sääre. Kui minul teas teinepooli, mõistas ära meesi

Tagged with: , ,
Posted in Lõuna