Blog Archives

6. MILLAL SAAN MINA OMILE

Millal saan omile Kursi/Äksi Talve järele igatsemine MILLAL SAAN MINA OMILE, millal veeren vendadele? – Sügisel jõed sügavad, suvel päevad parmused, kevadel on laened laiad, laened laiad, piirid pikad: hobu upuks ojasse, märja mätaste vahele! Tule, talve, lumetooja, silita teed

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

5. KAUGEL ON MINU OMASED

Kodu kaugel Kursi/Äksi Millal saan isale KAUGEL ON MINU OMASED, kaugel on, kaugel näisse! Ei jõua kivil visata, sõmerilla siia sõuda. Kivi pihkuje pudeneb, sõmer sõrmi langeessa. Ei sealt kuule kukke ealta, ega kana kõerumesta. Kunas lään mina omale, kunas

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

4. ITKEN ENNISSA ELUDA

Endine elu. Hiljuke Kodavere Tütre laal. ITKEN ENNISSA ELUDA, kaunist kasupõlvekestä, ku õlin isa kodona, veärin velje põrmantulla. Isä ütel hiljakussa, emä enneaegesessä. Oot-oot, ätte, no-no nenne, las soab hiljake elämä, enneaegene asuma – siis tuleb isä hiljakulle, emä enneaegeselle.

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

3. OH MINU ENNISTÄ ELUDA

Endine elu Kodavere OH MINU ENNISTÄ ELUDA, kallist kasupõlvekestä – kohe viitsin, sinna veerin, kohe tahin, sinna tantsin. Mängin kui märäobene, tantsin kui see tallitäkku, tõiste sälgude seäna. Laulnud Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124)

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

2. OH SEDA ENNISTA ELUDA

Neiu kodu. Kuu viib sõna Torma OH SEDA ENNISTA ELUDA, kaunist kasupõlvekesta, kui elasin isa tuassa, kasvasin kui kaunikene. Ei mind täidind eidel lüüa, ega vennal vemmeldada – taputilk oli taadi teivas, õel õlekõrrekene, vennal vihalehekene. Kuukene, päevakene, kulla tähe

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

1. SENIP ON ISA ISANDA

Kuni tütred kodus Torma Seni SENIP ON ISA ISANDA, senip on ema emanda, pojad pooled sakselased, senis kui tütterid kodussa. Senis on hilda istunessa, poistel pulma põrmandalle, naeste laulu laua peale. Ütlen uuest ümber jälle, varsi vana viisi peale: emakene,

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

7. OMA MEMM OLI MEMMEKENE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis mu kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub abi majaja, liugneb lina loputaja, kargab

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

6. VÕÕRAS NENNE, VÕÕGAS NENNE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kodavere VÕÕRAS NENNE, VÕÕGAS NENNE, tõstas leeme, ne tõreles, sõemas sööjäst sõõrmeteni, neljäntiku neeletäjäst, ka´nniku kaatajast. Oma nenne nennekene, pani piimä peesimaie, leemekausi lääkimaie: „Peesi, peesi, laste piimä, lääki, lääki, laste leeme! Jo tuleb värvoke

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

5. VÕERAS EMA, VÕEGAS EMA

Oma ja võõrasema ootavad koju Äksi VÕERAS EMA, VÕEGAS EMA, võeras memme, võegas memme, võeras taati, võegas taati – kuulis mu kodu tulema, ette laane elkivata, siis ta ütles, siis kuulutas: „Ju kuulus kurat tulema, suure sööja, suure jooja, suure

Tagged with: ,
Posted in Õhtu

4. KODO MINNÄ VAI EI MINNÄ?

Kuri perenaine. Kuri kodu Kodavere Karjatse (orja) laul KODO MINNÄ VAI EI MINNÄ, elle-elle, leelo-leelo, kodo kuri perenaene, elle-elle, leelo-leelo, annab süvvä ja aagutab, elle-elle, leelo-leelo, paneb lauda ja pahandab, elle-elle, leelo-leelo, tõstab ruuga ja tõreleb, elle-elle, leelo-leelo, leeväkikud kirja

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

2. VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi Vaeselapse laul VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME, võeras taati, võegas taati, kui kuulis mind kodu tulema, välläotsessa olema, kuulis laanes laalevade, tänavas aga trallitava, võttis sundida sulasta, kästa kärmast käskijalga: „Mine, sundija sulane, käi minu

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

1. OMA MEMM OLI MEMMEKENE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis ta kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub armas majaja, liugneb lina loputaja, kargab

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

4. KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN

Nutust järv. Oma ja võõrasema Kodavere KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN, lee-lee, kos astun, sääl alandan, lee-lee, kos ma seesän, seenäd märjad, lee-lee, sinna tekkis tiigikene, lee-lee – vett saab küla karjal juua, lee-lee, valla varssadel ojoda, lee-lee.  

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

3. KARJUSSED KODU TULEVAD

Kes koju ootab Kodavere Õhtu. Karjusse laal KARJUSSED KODU TULEVAD, kõik näie süda vesine, süda virsub viidikida, kutsub kuivida kaluda. Kes neidä kodu uutab? Kodu uutab uksekene, vaatab väravikene: kas tuleb tuletegija, kas paessab padapesija, kaevulingu liigutaja, kaevukoagu koagutaja. Viis:

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

2. KODU MINNA VÕI EI MINNA?

Kes koju ootab Ta-Maarja Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! KODU MINNA, õõ-e-oo, VÕI EI MINNA, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Kes see minnu, õõ-e-oo, kodu ootab, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo? Kodu ootab, õõ-e-oo, uksekene, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo, kodu vaatab, õõ-e-oo, väravakene, õõ-e-oo,

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

1. KUNAS SAA MINA KODUJE?

Kodu tundemärgid Äksi Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE, kunas saa kodu kuhale? Kavvel om minu koduja, kavvel om, kavvest nävvisse, kavvest harja hall´entelle, kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu, arvasi isa aseme? Meil oli kodu kullasseppa, taren taaderte

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu