Blog Archives

3. MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN

Öösel üksi Kodavere Poissmehe laul MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN, muedu tunnid tuegerdaksin, tuleb aga lauba õhtukene, päris pääva luoja minek – kõik läävad õmaga magama: isa sie lääb õmaga, veli nuore nuorikuga. Miska lään mina vaene? Mina üksi huoneeie, üksi

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

2. ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE

Öösel üksi Laiuse ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE, ÕHTALE, vend lähab noore noorikuga, õhtale, õhtale, kellega lähen mina vaene, õhtale, õhtale?   Lähen nuttes nurga poole, õhtale, õhtale, tükin tühja sängi poole, õhtale, õhtale. Pööran külge – leian külma, õhtale, õhtale,

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

1. OH SEDA ASJA HALEDA

Öösel üksi Laiuse OH SEDA ASJA HALEDA, oh seda elu igava, mis on vaesel leskenaesel ilma meheta elada! Muud ajad muidu elaksin, muidu tunnid tukerdaksin: tuleb see õnnis õhtukene, vilets videvikukene – isa läeb oma naisega, vend läeb noore noorikuga,

Tagged with: , ,
Posted in Noorus

18. PIDIN AGA PIDIN, HELLAD VENNAD

Võta vahelt vaene Laiuse PIDIN AGA PIDIN AGA, HELLAD VENNAD, pidin aga Piipeje minema, sain aga Salla vainiulle, Kodi küla koppelije. Seal olid neiud rinnassagi: ees oli eide helmekaela, taga taadi taadrikaela, vahepeal olid vaesed lapsed. Hellakene, vennakene, kui läed

Tagged with: ,
Posted in Noorus

17. ELLAKE JA VENNAKENE

Hoiatus pika naise eest Laiuse ELLAKE JA VENNAKENE, kui lähed naista võttemaie, ära sina võta pikka naista: pikk läheb pingile magama, seadab seared seina peale, kedraluud kerisse peale, labajalad laua peale. Võta lühike lupsakas: lühikene lüpsab lehmad, saadab karjad kaugeella,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

16. TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD

Neiu paelad. Pulmad metsas Äksi TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD, tegin, tegin, kelmikesed, tegin valmis tedrepaelad, arule arakapaelad. Neiu aga kuulis, vastu kostis: „Ega aga neidu püisis püita, püisis püida, võrku võeta. Neiu saajul saadanesse, neiu viinul viidanesse!“ Mina aga kuulin,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

15. ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN

Kosjahobu. Tütred vette Kursi/Äksi ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN, ööd mina õllun õitsessagi, päävad kallun karjassagi, kahe jõe kalda alla, kolme jõe kolga peale, nelja jõe nurga peäle, viie allika vilula. Kes mu juureje tulivad? Tulid kaksi kaubameesta, kaksi kaubame(he)

Tagged with: ,
Posted in Noorus

14. JAANIKENE, SAANIKENE

Kosjad. Saan. Neli neidu Ta-Maarja/Äksi JAANIKENE, SAANIKENE, tegid saani salussa, kirju kollu koppelissa. Iga kuus tegid kodara, iga päävas päästsid pinnu, igas lõunes lõid sa laastu. Sai siis saani valmiteksi. Viisid uuele lumele, rabedalle rätsakulle, karetalle kasteelle. Kut’sid taati vaatamaie:

Tagged with: ,
Posted in Noorus

13. EMA EHTIS TÜTERIDA

Palju tütreid. Tütred vette Torma EMA EHTIS TÜTERIDA, isa ehtis poegasida, mõtles mõisa ju mineva, teo päivi ju tegema. Poega kõndis kosjateeda, ajas neiu asjusida, käis neiu käikusida. Tuli kosjasta koduje, visas vöö varna peale, kaabu laia laua peale, kindad

Tagged with: ,
Posted in Noorus

12. KUU TÕUS’ KUME JÕESTA

Arg kosilane Kodavere KUU TÕUS’ KUME JÕESTA, päev Pärnu lätteesta, agu Narva allikusta. Valati mina valati, kust see tõusis meie velle? Viru piigade seasta, (H)arju Anne kaendelasta, rühke Reeda rüpe seesta. Veli tuli kukesse koduje, poolest ööst esä majasse. Visas

Tagged with: ,
Posted in Noorus

11. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Arg kosilane Kodavere LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, eramaid mina õtsimaie, kaeramaid mina katsumaie, rukkimaid muretsemaie. Johtusin nelja näiu peäle, kogemata kõlme peäle. Es õle püssi püüda neidu, es õle võrku võtta neidu. Läksin kodu itketenna. Vasta tuli eite, vasta taate, vasta

Tagged with: ,
Posted in Noorus

10. VELI ELLA VELJEKENE

Hoiatus laisa naise eest Kodavere VELI ELLA VELJEKENE, ehk suab sulle siegi naene, vahest sulle siegi vaemu, kes ei tunne toemesida, mõesta lõeme lõngasida. – Käib ta külan. kerad käena, kangas pletitud pihuna, õtsib toeme tundijida, murratuse mõestijida. „Tule, talu,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

9. VELI ELLA VELJEKENE

Kaevul kosija Kodavere VELI, HELLA VELJEKENE, kui lääd naista võtemaie, pane selga siidisärki, siidisärki, kulda kuube. Kui lääd läbi äia õvve, äia õvve, ämma õvve, tereta sa teome´ viisil: „Tere äiapapakene, tere, ämmamammakene! Kas one näädu teil koduna?“ Panin selga

Tagged with: ,
Posted in Noorus

8. VELI HELLA VELLEKENE

Tunnen tuima. Hoiatus pika naise eest Kodavere VELI, HELLA VELLEKENE, kaske, kaske, kui lääd naista võttemaie, kaske, kaske, võta õde õlma alla, kaske, kaske, õde tunneb tuimad neiud, kaske, kaske, õde laidab laisad neiud, kaske, kaske. Tuemal tutsakud juuksed, kaske,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. EMÄKENE MEMMEKENE

Peetud neiud Kodavere EMÄKENE MEMMEKENE, võinud olla võttemata, minu küll (h)obo sõitemata, minu küll raha raiskamata, eks minu must võind muidu jooksta, kimmel ruun kivä vedädä, paat võind paasi kangutada, enäm kui neida neidusida, mis on pooleli pietud, läbi käte

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU?

Miks mulle ei tulnud? Ta-Maarja MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU, tuna mullu mulle ei jäänu? Ma oleks ammu aidad tennu, aidad tennu animunast, katust pannu kanamunast, rääbiseda räästaasta. Viis: Liisa Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, Raadi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. MARIKENE MURUMADAL

Tule mulle! Ta-Maarja MARIKENE MURUMADAL, angerpiiga peenike, miks sa mullu mul ei tulnu, mul ei tulnu, mo ei olnu, kui käisid käsud järele – viied viinad, kuued kosjad, seitsmed said veel sõnumi, kaheksa kaugelt kuulajad? Oleks sa mullu mulle tullu,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. EMA AGA EHTIS POEGASIDA

Kosjahobu söötmine. Palju tütreid. Tütred vette Kursi EMA AGA EHTIS POEGASIDA, isa aga ehtis tütterida, mõtles mõisada minema, tiupäivida tegema. Poeg võttis oielda hobusta, ravitseda ratsukesta ilma isa tiadematta, ilma ema tiadematta. Punne söötis, punne jootis, punne tema söötis punteelle,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. OH TEIE, HULLUD NOORED MEHED!

Kosjahobu söötmine. Kaevul kosija Kursi OH TEIE HULLUD NOORED MEHED! Näevad neidu kasvavada, sinisääri sirguvada, tinapihta paisuvada: võtvad hoielda hobusid, võtvad sööta sälgusida, ilma taadi teademata, ilma eide teademata, vanemate vaatamata – varjult sööta, varjult joota, varjult vetta vidada, akanesta

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. NEIUKESED, NOOREKESED

Pulmad metsas. Neiude pilge Kursi NEIUKESED, NOOREKESED, kes teid keiki viinul viib, viinul viib ja saajul saadab – mõni saab metsasta mehele, puu aga otsast poistele, kannu otsast kaasadele. Sööt on laia söömalauda, peenar pikka istepinki, puud on pikad pulmalised,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. LÄKSIN METSA MARSSIMAIE

Arg kosilane. Püssil püütav. Metsast mehele M-Magdaleena LÄKSIN METSA MARSSIMAIE, padrikusse patsimaie, pühapäeva hommikula, argipäeva aegadela. Leidsin salga saarepuida, teise salga tomingida, kolmanda ju kuslapida, neljas noori neidusida. Oleks minul võrku, võtaks neidu, oleks minul püssi, püiaks neidu! Neidu kuulis,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. TÜTARLAPSED LINNUKESED

Hoiatus joodiku eest Kodavere TÜTARLAPSED LINNUKESED, hoidke te pead silidad, mehed vaatvad metsa varjust, poosid suurte puije varjust: õleks püssi, püüaksime, õleks võrku, võttaksime. Ei õle näiju püssil püida, püssil püida, võrgul võtta, näiju saajul suadenessa, näiju viinul viedanessa. Tütarlapsed

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. ILUS ON PEIGU EEMALTA

Hoiatus joodiku eest M-Magdaleena ILUS ON PEIGU EEMALTA, kaunis peigu kaugeelta, mukk on peigu muide seassa. Kes teab peiu kombeida? Ehk joob kõrtsis kõrvikese, alevis joob hallikese, turul tulipunase? Ehk joob laugi laadateele, vesihalli veskiteele, kimmeli kirikuteele? Kui tuleb kõrtsista

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. TÜTÄRLAPSED, LINNUKESED

Mõni juhtub joodikule M-Magdaleena Mõni saab joodikule mehele TÜTÄRLAPSED LINNUKESED, kas te tääde, kos te suate? Mõni justub joatikulle, mõni kõrtsi käimärille, tuleb soosta sompajalga, räpäsikus rähmäsilmä, paiusikus paikapüksi. Oh sa joodik, joomakoera, tööle laiska lakekoera, õela õue õllekoera! Miks

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. EI MA LÄHE JOODIKULE

Ei lähe joodikule M-Magdaleena EI MA LÄHE JOODIKULE, joodikul pole rahasid, kõrtsis käijäl kopikid. Miis (1) läeb kõrtsi, ma läen kõrva, miis juub (2) (h)ärja, ma (h)obese, miis juub kuvve, ma kasuka. Kui tuleb joobenud kodoje, viskab sukad sõnnikule, tallukad

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. TÜTARLAPSED LINNUKESED

Hoiatus joodiku ees. Joodiku hobune M-Magdaleena TÜTARLAPSED LINNUKESED, kabujetsid kaunikesed! Kas te teate, kohe te’ saate? Mõni juhtub joomarile, mõni kõrtsi käimarile. Kus on joodiku hobene, lakekoera lauku ruuna? Seisab kõrtsi seina küljes, vahib kõrtsi varna küljes: silmad söövad, suu

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. MÕNI SAAB HALVALE MEHELE

Mõni juhtub joodikule Kursi MÕNI SAAB HALVALE MEHELE, kõrtsiskäijal köögärdille, kõrtsilingi liigutajal, kõrtsiukse uinutajal, kõrtsi kõlgaste magajal – seitsmed valjad vahetanud, kuued kindad kaotanud, seitsmed sukad suitsu jätnud. Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. TÜTÄRLAPSED LINNOKESED

Hoiatus joodiku eest Torma Ära mine joodikule TÜTÄRLAPSED LINNOKESED, ärä juukska juadikule, peäd ära pistko joaretsele, kes tuleb juavenud külasta, õel tuleb õllevuadistä! Viskab ta sukad sõnnikule, tallukad taga värate, kingad keski põrmandule. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

11. MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE

Kosilased kodus. Müüdud neiu Kodavere MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE, ai trai, trallalla tuli minu kodu kutsumaie, ai trai, trallalla, välja õtsast õikamaie, ai trai, trallalla: „Tule kodu, mu sõsare, ai trai, trallalla! Sul one kodus kõlmed kõsjad, ai trai, trallalla,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

10. OH, TE MEHED JU ÕLETÄ

Kehvad kosilased Kodavere OH, TE MEHED JU ÕLETÄ, kaske, kaske, mõtletä minna kosjule, kaske, kaske, teil one kodo kõlmi kuube, kaske, kaske, tõene pualeli pidetud, kaske, kaske, kõlmas karva viäreline, kaske, kaske! Oh, te mehed ju õletä, kaske, kaske, teil

Tagged with: ,
Posted in Noorus

9. MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE

Kosilased kodus. Kolm kosilast Ta-Maarja MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE, sõrmepikku sõsarake, tullid mu kodu kutsumaie, üle õue õikamaie: „Tule kodu, me õeke, sull om kodu kosilased!“ Mina kuulin, vasta kostsin: „Kost nad tullid, mu õeke, kost nad tullid, mu vennake?“

Tagged with: ,
Posted in Noorus

8. NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE

Tore neiu. Tore sõit Ta-Maarja NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE, päevad vahin vahterile, poisid alla vahtimaie, kübarale, kindaele: „Tule maha, marjakene, söödile sinepikene!“ Marja mõistis, kostis vastu: „Ei ole aega marjal minna, ma lään linna leeri peale, taga linna tandsu peale!

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA!

Neiu ootab kosilast Ta-Maarja TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA, rühi, päivä, rutta, päivä! Jubap oodab ostet neiu, kaeb kaubeldud minijas. Oodab oma ostijada, kaeb kauba tegijada. Jubap oodab usse suuna, kaeb kammerde lävela. Oodab päivä ostejada, teise kauba tegijada: kas susi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA

Metsast mehele. Joodik mees Kursi KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA, üheksa üle tänava – need kõik tahtvad viinul viia, viinul viia, saajul saata, õllekannula õlleta. Kes neid kõiki viinul viib, viinul viib, saajul saadab, õllekannula õlletab – mõni saab metsassa mehele, puude

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA

Neiu tahab talupojale M-Magdaleena/Äksi EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA, ei hooli uba midagi, ei karda käbi kedagi, neista noorista mehista. Mööda lään ma, kaudu käin ma, mööda lään ma mölderista, kaudu käin ma kangurista: ei ma lähe mölderille –

Tagged with: ,
Posted in Noorus

4. NEITSIKESED NOOREKESED

Müüdud neiu M-Magdaleena/Äksi Neiu tahab veel kasvada NEITSIKESED NOOREKESED, kaasike, kaasike, lähme linna lillakile, kaasike, kaasike, Pärnu alla pähkelille, kaasike, kaasike. Kessi tuli kodu kutsumaie, kaasike, kaasike? Tuli mu veike vennake, kaasike, kaasike, veike vikkel-sukakene, kaasike, kaasike. Mina vennalta küsima,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. LÄKSIN KARJA SAATEMAIE

Unenägu M-Magdaleena/Äksi Unenägu LÄKSIN KARJA SAATEMAIE, uinusin unimäele, sinilille lepikusse, kullerkuppu kuusikusse, angervaksade vahele. Siis mina nägin unessa: kuusk oli meie kodadela, haav oli meie aitadela, kask oli meie kamberissa. Neitsikene noorukene, kuusesta on kosilasta, haavast on arupidamista, kasest suured

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. NEITSIKESED NOORUKESED

Metsast mehele Äksi Metsas pulmad NEITSIKESED NOORUKESED, kas on kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud? Ei ole kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud – mõned lähvad metsasta mehele, puu-küll’a-otsast poisile, kannu otsast kaasale. Puud on pikad pulmarahvas, lepad

Tagged with: ,
Posted in Noorus

1. EMAKENE, MEMMEKENE

Kosilased tulevad Laiuse EMAKENE, MEMMEKENE, pane vaht värava peale, teine teise nurga peale, kolmas jõe kolga peale – ma lähen jõelta vetta tooma isa kirvesta ihuda, venna verstu haljastada: isa kirves heitis killu, venna verstu roosteteles. Kuulsin siis kuljuste kõlina,

Tagged with: ,
Posted in Noorus