Blog Archives

14. MISTES ORJAS MA OJUSI

Ostet orjad Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, ostet’ orja, päästet’ pärja, kinni kihlatu sulase, rahal pantu palgalise? Ei me’ pääse päästeenne, võrsu ei valla võtteenne, kui ei tule Looja päästemaie, Maria või arutemaie, siis me’ pääsme päästeenne, võrsun valla võtteenna!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

13. MISTES ORJAS MA OJUSI

Orjaks kasvatatud. Pisut saab ori magada Torma MISTES ORJAS MA OJUSI, karjalatses kasvanessa? Ei see ole esa süüda, ei see ole ema süüda, see om vana naiste süüda – viidi mu sanna vihtlemaie, pandi mo orja oodeesse, karjalatse kasukisse, sealt´ap

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

12. KUNAS ORI ÜÜ MAGASI

Orja uni. Ori taevas Torma KUNAS ORI ÜÜ MAGASI, sulane vaene suigatelle? Ori magas õrre pääle, vaenelatsi varva pääle, sulane soo keskeella. Kes tuli orja äratama? Tuli katsi ingelida, võtiva orja õlale, viisiva orja taevaasse. Anti alla kulda tooli, tuudi

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

11. PEREMEES PEREMEHIKE

Ori läheb ära Torma Orja laul PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, palu uusi palgalisi – otsas on minu oasta, peas on minu pürje päevad. Tulgu paigule paremad, asemele ausamad, tehku nii, kui mina tegin, käigu nii, kui mina

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. KAS TULGU TULISTA LUMIDA

Orjad M-Magdaleena KAS TULGU TULISTA LUMIDA, ehk sadagu rauasta raheta, ikke piab ori ujuma, ikke käima käskijalga. Ori küll ohkab hommikulle, vaenelapsi vara, hilja. Kus lääb orja ohkamine, vaeselapse vandumine? Sie lääb kubija kuue külge, kiltere kübära külge, rehepapi rinna

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. EHK MIND HOIEL HOIETAKSE

Randa elama M-Magdaleena EHK MIND HOIEL HOIETAKSE, ehk mind köiel köidetakse, siiski siia ma ei jäe, siia valda ei vanane, kihelkonda kinnitele. Ma läen randa ju elama – rannast söön seda kalada, mis tuleb mängides mäele, karates seal katelasse, laksu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. PEREMIES, PEREMEHIKE

Orja palk. Ori taevas M-Magdaleena PEREMIES, PEREMEHIKE, maksa häste orja palka, päivilise päävä palka, sulasegi suvevaeva! Kui sa ei maksa orja palka, sulasegi suvevaeva, siis sa tasud taeva alla, maksad Maaria een. Siis sa käid, kilimit käen, vakk aga varvaste

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. PEREMEES PERATU RIKAS

Orja söök M-Magdaleena PEREMEES PERATU RIKAS, perenaine narma-rikas, keedab kodo kingasid – annab ormad orjadelle, käänab kannad karjustelle, isi süüb paremad paigad. Peremees, peremeheke, perenaene, naesokene! Õhtu jood sa soojad õlled, videvikus soojad viinad: siiski silmadest sinine, siiski paled plekilised.

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA

Sulane ootab süüa Laiuse/Äksi PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA, keerab keske-hommikulla. Minu lõõna lõikamata, keske-hommik keetemata, vesi Virusta toomata, katal külma küürimata, hõbesang oli õerumata, poistel puud lõhkumata. Ma pole täna süüa saanud, kahel päeval leiba nähnud. Tule siia, ma annan süüa!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. IKKE PEAB ORI UJUMA

Ikka peab ori ujuma Äksi IKKE PEAB ORI UJUMA, ikke vaene vanderdama, õhtu peab õitsi minema, koidus peab kodu tulema. Aeti saagu tegema, paju aga juuri juurimaie: kõht oli tühi, kerves nüri, aganane leib ja hapud kiisad. Viis: Taavet Ansip

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. PERENAENE NAESUKENE

Orja palk Äksi PERENAENE NAESUKENE, maksa ära orja hoole, tasu ära vaese vaeva, suvilise suvevaeva, päivilise päevapalka! Kui sa ei maksa siina maale, küll sa tasud teises ilmas, maksad Maarija iessa: kõnnid küünarpuu käessa, kangatrull´ on kaindelassa. „Tule orja, otsi

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. PEREMEES, PEREMEHIKE

Ori läheb ära Torma/Äksi PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, otsi uusi orjasida, katsu uusi karjasida – ära pean mina minema, ära küll häista rahvaesta, parematest paikadest. Tulgu paigale paremad, asemele ausamad; tulgu teine, tehku nõnda, tehku nõnda, kui mina tegin, olgu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN

Orja ase Kodavere OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, Poolamaal ma poisikene. Hakkas tali jo tulema, hakkasid saanid sõitema, reetallad tantsimaie, kõdarad kõrisemaie. Peremehed hakasid jo orje omal otsimaie. „Tule aga mulle, orjakene, mul on pehmed orja padjad!“ Kui sain orjast

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA

Rikas ütleb reeks Laiuse RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA, rahaline rattaaksi, külaline kaarikuksi. Pööran ümber, ütlen jälle: ma polnud rikka reeksa, rahalise rattaaksi, külalise kaarikuksi. Kui pole rikkal regesid, rahalisel rattaaida, külalisel kaarikuta, tulgu sinna meie metsa, sealt saab rikas regesid,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS

Rikka härg ja vaese vares Kodavere MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS, kolmekümne moisa miis, ei saa süüä, ei saa müüä, ei saa trillitralli lüüä! Mina vaene talumiis, kolme vaka vilja miis, säält saab süüä, säält saab müüä, säält saab trillitralli lüüä!

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. KULLA KUPU-KUBIJAKE

Palve kupjale Kodavere KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee, armas au-kilterike, lee-lee, lase orjad õhtaele, lee-lee, orjalapsed varju alla, lee-lee! Kui ei lase, ei palugi, lee-lee, küll mu silmad seda näevad, lee-lee, et sa põled põrgunagi, lee-lee, mina argiga avitan, lee-lee, kiigutsiga kohendan,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA

Põrgu mõis. Palve sakstele Kursi KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA, nii kui pääsin põrguasta, vaatasin eemalt tagasi: nägin mõisa põlema, kubja tua kõrbuma. Ei ma läinud kustutama – kuri mingu kustutama, paha vetta viskamaie! Oh mu ärtu ärrakene, kuldakrooni prouakene, tõuse

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. MINA MÕISA TIUMEES

Mõisast põgeneja Laiuse MINA MÕISA TIUMEES, istun mõisa aida ees, külimit ees ja teine käes, riigi kaigas kaenalessa, jägan valla vaestel leiba, kihelkonna kerjajatel. Tull siis ärra mõisa poolta, küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“ Toodi köied, toodi paelad, siuti

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA

Rikka ja vaese söök Laiuse RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA, suure ärja, suure lehma – ei saand süüa, ei saand müüa, ei saand küllalti elada, ei saand viita vorstikesta, viitakümmend käkikesta. Ma tapsin vana varese – küll sain süüa, küll sain

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. MA OLIN TILLUKE TEULE

Laisk teomees. Kupja peksja Laiuse MA OLIN TILLUKE TEULE, madaluke maade peale. Teised läksid õhta ju tiule, ma läksin hommiku järele, sahad olid otsa seadematta, saha veadid veanamatta. Teised olid künnud kümme sammu, aanud vagu ju üheksa, mina kiuste kündemaie

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD

Oleks minu olemine Laiuse SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD, suured suuresti elavad! Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeks ärrad ärgadeks ja vanad saksad sahkadeks ja kubjad adra kurgedeks ja kiltrid adra kiilideksi. Siis

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. LÄKSIN TILLUKE TEULE

Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja Laiuse LÄKSIN TILLUKE TEULE, abivaimuke vaule. Tuli siis kubjas mõisa poolta, kilter kilgates järele. Mõetis mulle mõedu maada, seal mina kündsin, seal mina äestsin. Oot-oot kubjas, noo-noo kilter! Las’ tuleb laubaõhtukene, pühapäeva pikkapäeva! Tuli siis

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. TAHETI MIND TALUPOJAKS

Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki Laiuse TAHETI MIND TALUPOJAKS, pandi minda peremeheks. Anti paar mul häida härgi – üks oli sitik, tõine parmu. Aeti esmaspääv teole – ei läind esmaspääv teole. Läksin teisipääv teole: härjad võeriti eessa, sahad servila

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA

Mõis kurnab valda Laiuse MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA, magu jooksis mööda maada, udar uuta lunda mööda. Ei see toond alli ärjakesta, tõi aga punase puniku. Ärra tahtis äida lehmi, saatis kubjakse külasse, kuulsa Taaleri talusse. Mina kubjast palumaie: „Kulla kubjas,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

15. JOO, KURKU, KANNA, KAELA!

Joodiku laul Kursi/Laiuse JOO, KURKU, KANNA, KAELA, võta vastu, vaskirinda! Küll need jalad koju viivad, sääred sängije seavad, põlved põhkuje poevad, labajalad voodeeie. Hõiskan muude õlle peale, karjun teiste kalja peale, vingun teiste viina peale! Ei ole kodu kedagi, ei

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

14. SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD

Seni sõbrad, kui õlu toobis Kursi/Laiuse SENNIKS ÕED, SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD, senniks õed, senniks õed, senniks vennad, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kapas, kui on kapassa õluta, kui oli kannus, kui on kannussa õluta, kui

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

13. OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL!

Saar õllest Laiuse OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL, kis teind õlle miki-maki! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu äärta mööda, tõstan toopi jõudu mööda. Joon õlled, kõristan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad kaasikuije. Kus ma vitsad viskaneksi, sinna kasvis vitsametsa;

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

12. OLGA TERVE, ÕLLESEPPA!

Saar õllest Palamuse OLGA TERVE, ÕLLESEPPA, kes on teinud hea õlle! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu ääri mööda. Joon õlle, kõristan kannu, viskan vitsad vitsikusse, kannulauad kaasikusse. Sinna kasvis suuri saari, suuri saari, laia oksi. Igas oksas oravida, igas

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

11. KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA

Joodiku kojukutse Äksi/Ta-Maarja KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA, kõrtsis kõik see nädala, kõrtsi jõin ma kõrvikese, alevisse hallikese, turule tulivereva. Istun kõrtsis laua taga, kaksi kannu mul käessa, kaksi kätta kannu külles, viisi sõrme vitsa peale. Kodust kutsujad järele:

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

10. LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE

Joodik Äksi LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE, helkis helmine hobune, raksus raudine värava, lõksus looka kuldakeissi. Tere, tere kõrtsikene, tere, kõrtsi, kõrvekirja, kõrtsi räästas rätikirja, kõrtsi põrand põllekirja, mina ise hirvekirja! Vot, joon õlled, kõlistan kannud, viskan vitsad vitsikuije, kannu lauad

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

9. PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS

Kõrtsis M-Magdaleena PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS, perenaene parsil, perse oli paljas, sulane nukas, kulp oli seljas. siga oli sulus, sukad jalas. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst:

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

8. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu uued uksed, tere, saarised sagarad, pihlakased pingikesed! Enne mina siit ei kao, enne kui tua lahutan, selga võtan seinapalgid, ahju hammaste vahele. Oh sa vilets viinakene, rahaline riistukene, kurku läed sa kuuti lüies,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

7. KES TULEB VASTA LAALEMAIE?

Joodiku kodukutse M-Magdaleena Võitulaulmine KES TULEB VASTA LAALEMAIE, kes tuleb sõnu vahetama? Mis mina oolin ollessagi, kuulan kõrtsis käimassagi! Põle mul äia, põle mul ämma, põle mul ämma augutama, naista noorta noogutama. Ikke juun mina kõrtsissagi, laalan kõrtsi lavva piala,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

6. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul. Joodiku kojutulek M-Magdaleena TERE, TERE, KÕRTSUKENE, tere, kõrtsu kaubakene, tere, õllekannukene tere, viinaklaasikene! Viinakene, vintsukene, punakaela puntsukene, ehk sa mind küll maha tõukad, siiski mina üles tõõsen, sinust jälle kinni (h)akkan! Täna joome täied toobid, täna joome täied mõõdud,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA

Õlu. Saar õllest Kursi KES TEIND ÕLLE, KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA, kes teind õlle, kes teind õlle mekki mööda? Olga terve, olga terve õlle pruulel, olga terve, oiga terve õlle pruulel! Mina mekkin, mina mekkin meelta mööda, mina mekkin,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!

Joodiku laul Kursi UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA! Suu on viltu viina poole, jalad kõverad kõrtsi poole. Täna joun tädide peale, ommen viie venna peale. Täna joun täied toobid, ommen toobid upakille, õllekannud kallakille. Hõiska mats ja ma löön tralli, viiskümmend tralli

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

3. TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU

Joodiku laul. Tee oli viltu Torma TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU, kõrtsinaene kõndis viltu, õlletoop oli uurakille, kaljatoop oli kallakille, viinaklaas oli vildakille, uluauk oli upakille. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

2. HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS

Humal Torma HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS, humal huikus ummikusse, käbi kärkis põõsaasse: „Tule tänna, noorimees! Võta mind sekil selgajani, vii mind kotissa koduje, pane parsile kuivama! Sealt ma tükin tünderisse, poen õllepoolikussa, veeren viina veerandisse, astun õlleankurisse. Võtan meestel meeled

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. VIINA JUURES VIIDAN AEGA

Humal Torma VIINA JUURES VIIDAN AEGA, õlle juures olen alles. Ma oles kohe kodu läinud, ma oles ammu ära läinud, lähaks ära, ei läbeda. Ma oleks tuas tudunud, omas majas maganudki, pannud pea padja peale, painutand palaka peale. Aga nüüd

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. MEIE KÜLA, KENA KÜLA

Ilus küla Kursi

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

3. OH SEDA LAHEPERA KÜLA!

Ilus küla Kodavere OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA, Lahepera küla lapsekesi! – All õli jõgi, peäl õli mägi, keskeel kena külake. Seäl õlid näiud nägusad, mõned nii ime ilusad! Sinna kääsid salgu saksad, salgu saksad, puhme poosid, egal kuul kuninga

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

2. KELLE SIE KENA KÜLAKE

Ilus küla Kodavere KELLE SIE KENA KÜLAKE,  verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija? Meie sie kena külake, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, meie aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

1. KELLE SII KÜLA NÄVVESSE

Ilus küla. Imelik maja Kursi/Äksi KELLE SII KÜLA NÄVVESSE, kelle paika paistunessa? Kilingu küla nävvesse, Maaringu paika paistunessa. Teeme küla kui kiriku, õvve aia kui alevi, teeme küla köömenista, teeme valda vaarakista, purre ümmer porgandista, repi een rõikeesta, mull´ered kana

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased