Blog Archives

__R o o t s i t a n t s__

Tere, Tõnu  Kursi TERE, TÕNU, TEILE! Tulge hommen meile: meil on hommen rootsitants, kahe siku sarve tants, kolme munakoore tants, nellä neitsi nisa tants. siis kõik tantsma tulevad. Saks tuleb saaniga, muamees maaniga, poiss puureega, mina kelguga keerides – tagast

Tagged with: ,
Posted in Uuemad mängud

1. KOOTS, KOOTS, KULLIKENE

Kullimäng Torma/Kursi Sellele mängulaulule P-Tartumaalt viisiüleskirjutust pole, aga värsilist osa on kindlasti lauldud. Võib kasutada näiteks kuningamängu viisi.   KOOTS, KOOTS, KULLIKENE, naats, naats, nabrakene, mis see kulli meile otsib? Kull otsib küla kanuje, tahab ta talu haneje, mõisa kirju

Tagged with: , ,
Posted in Lauludega mängud

1. NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE

Nõelamäng Kursi NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE, nõõs, nõela silmakene, nõela nõudijad tulevad. Nõrka vitsa nõudijalla, pikka vitsa püüdijalla, ja ohjad käeotsijalla. Kivist kilda kistanesse, paest lõmma lõhutaksse, nõela üles otsitasse, tule otsa toodanesse. Mes sääl nõelal taga oli? Tükk sinist, tükk

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

1. OH SA KUNING, KUNINGAKENE

Kuningamäng Kursi OH SA KUNING, KUNINGAKENE, mis sa eela meile ei tulnud, kui meil käisid sõelalaevad, sõelalaevad, nõelalaevad, otseti odade laevad, nuketi nugade laevad, risti-rästi rättelaevad, põiki käisid põllelaevad? Kelle kord on ette tulla, selle käest võib panti võtta. Viis

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

2. KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA?

Hobusemäng Kursi Ringimängu laul „KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA udutsella uitevada, märatsella mängivada, sadutsella sõitevaada?“ Teine küsib: „Mis karva sinu hobbune?“ Teine vastab: „Suvel hiiru, talvel halli, kesksuvel veripunane.“ „See läks läbi meie õue, köis olli kuldane järella, kammits kardane

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

1. KAS NÄGID MINU OBESTA?

Hobusemäng Kursi  „KAS NÄGID MINU OBESTA?“ „Mis karva sinu obene?“ „Suvel iiru, talvel alli, kesk-suve veripunane.“ „Sii läks läbi meie õue, köis oli kuldene järella, kammits kardene jalassa. Tegi kurja minnessagi, teise kurja tullessagi – välja viljä ta vähendas, salve

Tagged with: ,
Posted in Lauludega mängud

Koguja G. Soo poolt üles kirjutanud pulmatsüklid

PEIUKENE, POISIKENE, kust sina teatsid meile tulla, oskasid üle oraste, määrasid üle mägede, meie suureje suguje, raharikka rahva sekka, õnne penninga peresse? Pere meil mängib penningilla, talu meil mängib taalderilla, lapsed laiulla rahulla. NEITSIKENE, NOORUKENE, mis sa tõrgud meile tulles,

Tagged with: , ,
Posted in Laiuse/Kursi

9. PÄÄSUKESE LAUL

Ta-Maarja Pääsukese laul käip nõnda Ostin härja, antsin härja, tõin kodu, antsin süvva, pages ärä, läksin perrä, sain kätte, käänsin kaala, kääks! Pääsukese laul Tahtsin pojal särki tehä, kahest nahast kasukad, pandsin ahju otsa pääle, kukus tulle tsärrr! Üles kirjutanud

Tagged with: , , , ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

8. LIIRI-LÕÕRI, PIIRI-PÄÄRI

Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE, kus su kulda pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Kus see kulla kuiva kuuske? Vanamees ta maha raiun’d. Kus see kulla vanameesta? Kivi taha kükitanud. Kus see kulla kivikene? Vesi ära veeretanud. Kus see kulla veekene? Halli

Tagged with: , , , ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

11. KITS KIDU KARJA

Kits kile karja Kursi KITS KIDU KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle külge, mina külge ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku reole, reo mulle kulda, mina kulda tammele,

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

8. VÕI IMETA, VÕI IMETA!

Loomad tööl. Imed Laiuse/Kursi VÕI IMETA, VÕI IMETA, mis nägin mina imeta! Kaksi naista tappelesid: Annel oli harki, Kaiel kooku, Maiel margapuu õlalla, Leenul leemekulbikene. Kaelkoogud kannid vetta, kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenada, naine tuhnis tuhnermaada, kubjas haukus hange

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

2. LÄKI SEDA TEEDA MÖÖDA

Orjade tee. Laulu võim Kursi Orjalapse laul LÄKI SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on ene orjad käinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed. Siis lähme läbi külade, küla siis tõuseb künnisele, valda tõuseb vainijule, rikas

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

1. LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA

Orjade rada Kursi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on enne orjad käinud, orjad käinud, orjad läinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed, enne valget varesed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Mai Paiu

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

3. OLEN AGA ALLES VÄETIKENE

Arg laulik. Kust laulud. Lauliku lapsepõli Kursi Vaeselapse laul OLEN AGA ALLES VÄETIKENE, häälesta ma hädapasun. Siin ei tohi lapsed laulda, lapsed laulda, lapsed laske, tillukene teha häälta: siin on vallad vahtimassa, kihelkonnad kuulamassa, sõna võttijad võsassa, hääle võttijad vitsikussa.

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

2. LAS MINA HAKKAN LAULEMAIE!

Kust laulud saadud. Hiline Kursi LAS MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, veedikene veerimaie. Küla siis tõuseb künniselle, valda tõuseb vainiulle, kuulama minu sõnuda, lapse hullu laulukesi. „Kus see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See käind Harjus õppimassa, Virus

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

1. HAKKASIN MINA MINEMA

Laevapuu otsimine Kursi HAKKASIN MINA MINEMA, läksin mina tüki teeda, tüki sildada sinista, poole versta pohlamaada. Mes mulle vasta tulesse? Leppa vasta mul tulesse. Mina lepalta küsima: „Kas sust saab-saab purju puida, purju puida, laeva laudu, kilterile kerstulaudu, kubijale koolulaudu?“

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

8. KÜNDSIN ÄRA HÄRRA VÄLJAD

Härjad murtud Kursi KÜNDSIN ÄRA HÄRRA VÄLJAD, risti-rästi Riia väljad, põigiti põldu Põltsamaa väljad. Lasksin härjad laane alla, laane alla lakkumaie. Tuli susi soomikusta, laia käppa laamikusta, murdis ära mustu härja, kiskus ära kriimu härja. Ära sõi härjad mõlemad. Läksin

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

3. SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE

Meri – sõel – sõrmus Kursi Kiigelaul SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal kiriku sėėssa? Sammas kiriku sėėssa. Sõua kiike, jõua kiike, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal samma otsa pėala? Sõel on samma otsa pėala,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

6. SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE

Meri – sõel – sõrmus. Kiigelaul Kursi SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal kiriku sėėssa? Sammas kiriku sėėssa. Sõua kiike, jõua kiike, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal samma otsa pėala? Sõel on samma otsa pėala,

Tagged with: ,
Posted in Kevad

2. HELLAKENE VENNAKENE

Kuldnaine Kursi HELLAKENE, VENNAKENE, tõotid naiseta elata, abikaasata kasuta, tahteraata toita peata. Sain elama, sain olema, võtsin tehja puusta naista, õõnapuusta õientada, sarapuusta sirkeltada, vahterasta valmistada, tammepakkusta tahuda. Õõnapuust sai naine õige, sarapuust sai naine sirge, vahterast sai naine valge,

Tagged with: ,
Posted in Müütilise sisuga laulud

6. VASTAL VALGE POISIKENE

Vastlalaul Kursi Vastlapääva laul   VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo, vastal tulnud kaugeelta, liugo, laugo, üle soo, läbi jõgede, liugo, laugo, läbi vete läigatanud, liugo, laugo, vaskikinda´ad käessa, liugo, laugo, vaskikirjad kinnastessa, liugo, laugo.   Neitsikesed noorekesed, liugo, laugo, lähme

Tagged with: ,
Posted in Talv

5. VASTAL VALGE POISIKENE

Vastlasantide laul Kursi VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo, tillukene tihasekene, liugo, laugo, talusse sisse ta tallutab, liugo, laugo, uasuppi ta himustab, liugo, laugo, seajalgu sirutelleb, liugo, laugo, seasabad ta sõlmetelleb, liugo, laugo, magonahka nokitseleb, liugo, laugo!   Võtke vasta vastelaida,

Tagged with: ,
Posted in Talv

4. LASKE SISSE MARDISANDID

Mardikombestik Laiuse/ Torma/M-Magdaleena/Kursi LASKE SISSE MARDISANDID, Mart on tulnud kaugelt maalta, Tulnud üle suurte soode, üle kuivade jõgede, üle märgade mägede, üle soode ja rabale, läbi suurte metsade. Mardi küined külmetavad, Mardi varbad valutavad! Ennevanast elati rehetoas. Kui sandid oma

Tagged with: , , ,
Posted in Sügis

8. KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA

Põrgu mõis. Palve sakstele Kursi KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA, nii kui pääsin põrguasta, vaatasin eemalt tagasi: nägin mõisa põlema, kubja tua kõrbuma. Ei ma läinud kustutama – kuri mingu kustutama, paha vetta viskamaie! Oh mu ärtu ärrakene, kuldakrooni prouakene, tõuse

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

5. KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA

Õlu. Saar õllest Kursi KES TEIND ÕLLE, KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA, kes teind õlle, kes teind õlle mekki mööda? Olga terve, olga terve õlle pruulel, olga terve, oiga terve õlle pruulel! Mina mekkin, mina mekkin meelta mööda, mina mekkin,

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!

Joodiku laul Kursi UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA! Suu on viltu viina poole, jalad kõverad kõrtsi poole. Täna joun tädide peale, ommen viie venna peale. Täna joun täied toobid, ommen toobid upakille, õllekannud kallakille. Hõiska mats ja ma löön tralli, viiskümmend tralli

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

4. MEIE KÜLA, KENA KÜLA

Ilus küla Kursi

Tagged with: ,
Posted in Küla ja sulased

4. EMA AGA EHTIS POEGASIDA

Kosjahobu söötmine. Palju tütreid. Tütred vette Kursi EMA AGA EHTIS POEGASIDA, isa aga ehtis tütterida, mõtles mõisada minema, tiupäivida tegema. Poeg võttis oielda hobusta, ravitseda ratsukesta ilma isa tiadematta, ilma ema tiadematta. Punne söötis, punne jootis, punne tema söötis punteelle,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

3. OH TEIE, HULLUD NOORED MEHED!

Kosjahobu söötmine. Kaevul kosija Kursi OH TEIE HULLUD NOORED MEHED! Näevad neidu kasvavada, sinisääri sirguvada, tinapihta paisuvada: võtvad hoielda hobusid, võtvad sööta sälgusida, ilma taadi teademata, ilma eide teademata, vanemate vaatamata – varjult sööta, varjult joota, varjult vetta vidada, akanesta

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. NEIUKESED, NOOREKESED

Pulmad metsas. Neiude pilge Kursi NEIUKESED, NOOREKESED, kes teid keiki viinul viib, viinul viib ja saajul saadab – mõni saab metsasta mehele, puu aga otsast poistele, kannu otsast kaasadele. Sööt on laia söömalauda, peenar pikka istepinki, puud on pikad pulmalised,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. MÕNI SAAB HALVALE MEHELE

Mõni juhtub joodikule Kursi MÕNI SAAB HALVALE MEHELE, kõrtsiskäijal köögärdille, kõrtsilingi liigutajal, kõrtsiukse uinutajal, kõrtsi kõlgaste magajal – seitsmed valjad vahetanud, kuued kindad kaotanud, seitsmed sukad suitsu jätnud. Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

6. KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA

Metsast mehele. Joodik mees Kursi KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA, üheksa üle tänava – need kõik tahtvad viinul viia, viinul viia, saajul saata, õllekannula õlleta. Kes neid kõiki viinul viib, viinul viib, saajul saadab, õllekannula õlletab – mõni saab metsassa mehele, puude

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA

Riia rikkumine Kursi SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA, paras parve tütterida. Tulgu teilta teine rinda, kubijalta kolmas rinda, vainialta valdakonda, saksulta sada tuhanda! Lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole – lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna taotamaie, Võndu kinni võttemaie, Põltsamaad põletamaie!

Tagged with: ,
Posted in Noorus

11. ÄIU ÄIU, KUSSU KUSSU!

Hällilaul Kursi/Laiuse ÄIU ÄIU, KUSSU KUSSU! Vokikene, lehmakene, kedervarsi kitsekene, seep mu kallis kangaspakk, seep mu ella eide vokk, äripäine a’aviide, pühapäine mängukene. Küllap laiska lapsed toidab, hiline pere elatab, laisal on lapsed ladusad, hilise pere ilusa. Viis: Madli Saeble

Tagged with: , ,
Posted in Lapsepõlv

7. OMA MEMM OLI MEMMEKENE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis mu kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub abi majaja, liugneb lina loputaja, kargab

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

2. VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi Vaeselapse laul VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME, võeras taati, võegas taati, kui kuulis mind kodu tulema, välläotsessa olema, kuulis laanes laalevade, tänavas aga trallitava, võttis sundida sulasta, kästa kärmast käskijalga: „Mine, sundija sulane, käi minu

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

1. OMA MEMM OLI MEMMEKENE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis ta kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub armas majaja, liugneb lina loputaja, kargab

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

8. TULGE TEIE, TULGE TEIE MEIEGA!

Tooge meile toomingaid Kursi TULGE TEIE, TULGE TEIE MEIEGA, tulge teie, tulge teie meiega! Meie jälle, meie jälle teiega, meie jälle, meie jälle teiega! Tooge meile, tooge meile toomingida, tooge meile, tooge meile toomingida, meie vastu, meie vastu vaarikida, meie

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

2. NEITSIKESED NOOREKESED

Marjule minemise laul Kursi Marjul käimise laul NEITSIKESED NOOREKESED, lähme marjule madalad, sinisõrmed sõsterile, varvasjallad vaarikile, punapärjed pähkelile! Siit on maias marjad söönud, libbe lillakad lõginud, jätnud varred vaevisele, pooled varred poegadele, tühjad varred tütterile. Viis: Mai Paiu (83 a)

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

4. TÕMMAKEM, ÕED, TÕESTE!

Mis meid otsas ootab. Halb sirp Kursi TÕMMAKEM, ÕED, TÕESTE, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, vinnakem viha pärasta, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ. Et me otsani ujume, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, et me saarte sajame, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, saame saare tutmeni, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ. Otses saab õlut juua, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

3. LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE!

Looja lehm sõi heinad Kursi LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE, lähme kullad koare peale, lähme Loojale loole, Maarialle heinamoale, Looja loogo võttemaie, Maari heina niitemaie. Looja loogo, kuiva loogo, Maari heina, kaunis heina. Kes küll sõivad luhaheinad, krõmsutid kõrred kõverad? Jumalal oli

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

2. LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE!

Looja lehm sõi heinad Kursi Looja heinateol. Heina lõppetus! LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE, heinale, kullale, lähme, kullad, koare peale, heinale, kullale, lähme Loojale loole, heinale, kullale, Maarialle heinamoale, heinale, kullale, Looja loogo võttemaie, heinale, kullale, Maari heina niitemaie, heinale, kullale! Looja

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

10. KUS SA LÄHÄD, KARJAKENE?

Õlletamine Kursi Karjase mäng KUS SA LÄHÄD, õlle, KARJAKENE, õlle? Karja ella, õlle, karja kulla, õlle! Kus sa lähäd, õlle, lehmakene, õlle? Lehma ella, õlle, lehma kulla, õlle! Kus sa lähäd, õlle, Punnik-lehma, õlle? Lehma ella, õlle, lehma kulla, õlle!

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

3. NÜÜD EP ON ILUS ELADA

Kevad põllul Kursi NÜÜD EP ON ILUS ELADA, nüüd ep on kaunis kasuda – nüüd ju lehte lippu puussa, lehte puussa, rohtu maassa, odraoras aljendeles, kaeraoras katab maada, nisud tupista tulevad, uad õisida ajavad, erned lestu lepitavad, läätsad säärile siavad,

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

1. JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA

Suvi ja sügis Kursi/Laiuse JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, lehta puussa, rohtu maassa, allentab eiina arussa, nõtkotab nõmmessa padakas, kõigub soossa kuusejalga, obu irnub Iiumaala varssa karjub kaugeela. Vikat viib eiina arusta, nuga nõmmesta padaka, kerves soosta kuusejalga, unt sööb iiesta

Tagged with: , ,
Posted in Lõuna

1. PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE!

Tule välja, päevakene Kursi/Palamuse PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE, heledaste, ilmakene! Täna tapan musta kuke, annan harja sinule, homme tapan tallekese, annan sulle sarvekese. Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 287 (14) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M.

Tagged with: , ,
Posted in Hommik