Blog Archives

9. PÄÄSUKESE LAUL

Ta-Maarja Pääsukese laul käip nõnda Ostin härja, antsin härja, tõin kodu, antsin süvva, pages ärä, läksin perrä, sain kätte, käänsin kaala, kääks! Pääsukese laul Tahtsin pojal särki tehä, kahest nahast kasukad, pandsin ahju otsa pääle, kukus tulle tsärrr! Üles kirjutanud

Tagged with: , , , ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

8. LIIRI-LÕÕRI, PIIRI-PÄÄRI

Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE, kus su kulda pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Kus see kulla kuiva kuuske? Vanamees ta maha raiun’d. Kus see kulla vanameesta? Kivi taha kükitanud. Kus see kulla kivikene? Vesi ära veeretanud. Kus see kulla veekene? Halli

Tagged with: , , , ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

18. NURR NARR NUKA PÄÄLE

Kassilaul Ta-Maarja Kuda kass laulab NURR NARR NUKA PÄÄLE, kassi ase ahju pääle; nursi, narsi, nõgese varsi, sanna parsi, arva sõkla, tihti sarja. MIKI KIKI MEILE TULL´, kirr-kärr kärnätse obesega, sirr-sarr saaritse sadulaga, pirr-parr peni pääle läits, kirr-kärr kintsust kinni

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

14. KILE KITS KARJA

Kits kile karja Kursi/Ta-Maarja Lambaniitja laul KILE KITS KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle pekki, mina pekki ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku kalevile, kalev mulle rauda, mina

Tagged with: ,
Posted in Laulud loomadest ja lindudest

22. KUS MINA LAULU LAOTASIN

Metsa murd. Kalajõgi Ta-Maarja KUS MINA LAULU LAOTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdenesi, sinna laaned laugenesi. Puu küll, puu küll, ellad velled. puud olid täisi putukeisi, oksad täisi oravaida, ladvad täisi lindusida. Jõgi jooksis juurde alta, kalad kuldseda

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

21. LAULIK OLI MU ISAKE

Lauliku lapsepõli Ta-Maarja LAULIK OLI MU ISAKE, laulik oli mu emake, õppas latsed laulemaie. Viis ta hella heinamaale, pandis kull´a kaari pääle, tegi hälli häista puista, otsis vibu visnapuusta, leidis leppade seasta. Pandis partsi hällitama, suvilinnu liigutama. Partsil oli palju

Tagged with: ,
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast

2. KES TÕI SÕA SÕNUMID?

Venna sõjalugu Ta-Maarja Sõjalaul. Sõjast tulija. KES TÕI SÕA SÕNUMIDA, kes tõi vaenu keelesida? Harak tõi sõa sõnumida. vares vaenu keelesida. Kesse meitest sõtta lähab, kas lääb isa, või lääb ema, kas lääb sõsar või sõsaramees? Küllap lääb kõige noorem

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. EHK KUS EMÄ ILMARIKAS

Venna sõjalugu M-Magdaleena/Ta-Maarja Sõa laul EHK KÜLL EMÄ ILMARIKAS, isä siidile seotud, veli vaskila valatud, ikki sai sõa sõnumid. Kes sii tõi sõa sõnumid, kes sii kandis vaenu keeled? Harak tõi sõa sõnumid, vares kandis vaenu keeled. Kellesta tuleb mineje?

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

4. OH MINA VAENE VAEVAMEES

Hobune varastatud Ta-Maarja OH MINA VAENE VAEVAMEES, tillukene teomees, vaat luu-lii, vaat luu-lii, tillukene teomees. Ööse peksin mõisa rehed, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-lii, vaat luu-lii, päeva kündsin mõõdumaa. Viisin tillu täku sööma, ise heitsin magama, vaat luu-lii, vaat luu-lii,

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. EMAKENE MEMMEKÕINE

Haned kadunud Ta-Maarja EMAKENE, MEMMEKÕINE, muile andis muuda tööda, sulasille suuri töödä, neitsikulle nõtru töödä, mulle andis hõlbukesta, hõlbukesta, kõlbukesta, andis mulle anid hoida, anid hoida, kanad kaitsta, vasikad mull’ valitseda, pardsid viile vedädä. Aa’si ma anid vesile, pardsid peti

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud

1. TULGE, TULGE LIUGU LASKMA!

Vastlalaul Kodavere/Ta-Maarja Liugulaskmise laul.  Vastlapäeva laul Liugu, laugu! TULGE, TULGE LIUGU LASKMA, liugu, laugu, liugu laskma, laugu laskma, liugu, laugu! Nõnda pikäs saagu lina, liugu, laugu, kui nii rii jällekese, liugu, laugu! Lina meile, luu küläle, liugu, laugu, lina meile

Tagged with: ,
Posted in Talv

8. NÜID OM MÄRDI MÄNGUAIGA

Mardilaul Torma/Ta-Maarja NÜID OM MÄRDI MÄNGUAIGA, märti, märti, targa märdi tandsuaiga, märti, märti. Märt mängib, maa müriseb, märti, märti, koda kuusine komiseb, märti, märti, aita haavane eliseb, märti, märti. Märdi küidsed külmetavad, märti, märti, varbaad valu tegevad, märti, märti, sõrmeotsad

Tagged with: ,
Posted in Sügis

3. MAERT ON TULNUD KAUGELT MUALTA

Mardilaul Laiuse/Ta-Maarja MAERT ON TULNUD KAUGELT MUALTA, üle soo üle libeda, tinasta tirendad mööda, õbedasta õrta mööda, kullasta kõrendad mööda, märti, märti. Kana kõerutas käredast, üle karratse värava, kukk see laalis kulda arrja, üle kullatse kõrenda, Varsad aasin varnajeni, ratsutimed

Tagged with: ,
Posted in Sügis

2. TULGE JAANIKU TULELE!

Jaanilaul Kodavere(< K-Jaani)/Ta-Maarja TULGE JAANIKU TULELE, jaaniku, jaaniku, tulge tulda hoidemaie, jaaniku, jaaniku! Tuli tükkib hoone´eie, jaaniku, jaaniku, säde kipub katusselle, jaaniku, jaaniku, tuletukk(i) tuasse, jaaniku, jaaniku, helehelk(i) heintesse, jaaniku, jaaniku. Viis: Ann Peep (sünd Keerd, 1849 < K-Jaani) (EÜS

Tagged with: ,
Posted in Suvi

1. MIS IIST JAANI OODETESSE?

Jaanilaul Karksi/Ta-Maarja MIS IIST JAANI OODETESSE, jaaniku, Jaani kahja kannetesse, jaaniku? Meie härja om hädätse, jaaniku, vasigu vana tõbena, jaaniku, piimälehmä pindeetse, jaaniku – sest ep jaani oodetesse, jaaniku, Jaani kahja kannetesse, jaaniku. Pästäme härjä hädästä, jaaniku, vasigu vana tõbesta,

Tagged with: ,
Posted in Suvi

11. KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA

Joodiku kojukutse Äksi/Ta-Maarja KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA, kõrtsis kõik see nädala, kõrtsi jõin ma kõrvikese, alevisse hallikese, turule tulivereva. Istun kõrtsis laua taga, kaksi kannu mul käessa, kaksi kätta kannu külles, viisi sõrme vitsa peale. Kodust kutsujad järele:

Tagged with: , , ,
Posted in Küla ja sulased

1. SÕTSIKENE LINNUKENE

Hea ja kuri mees Ta-Maarja Ühes. Kurjal mehel „SÕTSIKENE, LINNUKENE, ühel piimal meid peeti, ühel võil võõrutedi, ühel kakkul kasvatedi. Läbi aija andsin kätta, läbi teivaste teretin, ühest tuast tõime tulda, ühest kaevust kandsim vetta. Ühel meid mehele viidi, tõine

Tagged with: , ,
Posted in Abielu

6. MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU?

Miks mulle ei tulnud? Ta-Maarja MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU, tuna mullu mulle ei jäänu? Ma oleks ammu aidad tennu, aidad tennu animunast, katust pannu kanamunast, rääbiseda räästaasta. Viis: Liisa Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, Raadi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

5. MARIKENE MURUMADAL

Tule mulle! Ta-Maarja MARIKENE MURUMADAL, angerpiiga peenike, miks sa mullu mul ei tulnu, mul ei tulnu, mo ei olnu, kui käisid käsud järele – viied viinad, kuued kosjad, seitsmed said veel sõnumi, kaheksa kaugelt kuulajad? Oleks sa mullu mulle tullu,

Tagged with: ,
Posted in Noorus

9. MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE

Kosilased kodus. Kolm kosilast Ta-Maarja MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE, sõrmepikku sõsarake, tullid mu kodu kutsumaie, üle õue õikamaie: „Tule kodu, me õeke, sull om kodu kosilased!“ Mina kuulin, vasta kostsin: „Kost nad tullid, mu õeke, kost nad tullid, mu vennake?“

Tagged with: ,
Posted in Noorus

8. NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE

Tore neiu. Tore sõit Ta-Maarja NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE, päevad vahin vahterile, poisid alla vahtimaie, kübarale, kindaele: „Tule maha, marjakene, söödile sinepikene!“ Marja mõistis, kostis vastu: „Ei ole aega marjal minna, ma lään linna leeri peale, taga linna tandsu peale!

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA!

Neiu ootab kosilast Ta-Maarja TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA, rühi, päivä, rutta, päivä! Jubap oodab ostet neiu, kaeb kaubeldud minijas. Oodab oma ostijada, kaeb kauba tegijada. Jubap oodab usse suuna, kaeb kammerde lävela. Oodab päivä ostejada, teise kauba tegijada: kas susi

Tagged with: ,
Posted in Noorus

7. LÄKSIN KÜLLA KIIKUMAIE

Põrm põllele Laiuse/Ta-Maarja LÄKSIN KÜLLA KIIKUMAIE, tamme latva laulemaie. Küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi: lõiva kurni koppelilla, vali-kaegast vanijul. Lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidirätti pääle. Lätsin kodu iketenna, iketenna, nuttedenna. Ema mõistis

Tagged with: ,
Posted in Noorus

2. MINA LAULAN LASTADANI

Hällilaul Ta-Maarja/Äksi MINA LAULAN LASTADANI, suisutelen sulgedani, kui see parti poegadana. Maga kaua, kasva suureks, kasva suureks, karjaskäija, karjaskäija, marjatooja, orusta hobuste tooja, soosta lehma lennutaja. See toob marja metsastagi, sinikad toob soo aga seesta, joovikad jõe taganta, murakad toob

Tagged with: , ,
Posted in Lapsepõlv

1. TSUU, TSUU, SUTRA, MUTRA!

Hällilaul Ta-Maarja (T)SUU, (T)SUU, SUTRA, MUTRA, kasva, latse, kangemasta! Ää, ää, älli sisse, kiigu, kiigu, kindad kätte, (t)suu, (t)suu, sukad jalga! Maga, maga, mu marjakene, marjal magus unekene ! (T)suu, (t)suu, suuremasta, kasva, kasva, kangemasta! Viis: Mari Kübarsepp (EÜS II

Tagged with: ,
Posted in Lapsepõlv

5. VÄLLÄ, VÄLLÄ, PÜHÄKESED!

Kiik kaugele, pühad välja Kodavere/Ta-Maarja VÄLLÄ, VÄLLÄ, PÜHÄKESED, kiike, hääli, vällä, pühäd, värävasta, kiike, häälii, astke vällä akenista, kiike, häälii, laske vällä laideista, kiike, häälii!   Pääle tükkib tüü aiga, kiike, häälii, heledampa heina aiga, kiike, häälii, kibetampa künni aiga,

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

4. NEITSIKENE, NOOREKENE

Põrm põllele Kodavere/Ta-Maarja NEITSIKENE, NOORUKENE, läksin külla kiikumaie, tamme latva laulemaie; küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi. Lõiva kurni koppelilla, valikaegast vanijulla, lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidiräti pääle. Lätsin kodu ikedenna, ikedenna, nuttedenna.

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

2. NEITSIKENE, NOOREKENE

Pühkmeist tamm. Kiik venna tehtud Kodavere/Ta-Maarja NEITSIKENE, NOOREKENE, pühi tuba, laasi lauda, hari akkente alune! Pühi pühkmed mereje, viska laastud laeneje. Lõin ma ühe laastukese, veri kargas versta maada. Kas sest saide purje puida, purje puida, laeva lauda, sõsarale kiige

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

1. ÜLES, ÜLES, KIIGEKENE!

Kolm aita, kolm välja, kolm järve Kodavere/Ta-Maarja ÜLES, ÜLES, KIIGEKENE, üles, kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis mina nägin kõrgeella, kõrgeella, kaugeella? Nägin kolmi aidakesi – üks olli aita kuldaharja, tõine aita hõbeharja, kolmas aita vaskiharja. Mis olli aita kuldaharja, sii

Tagged with: , , ,
Posted in Kevad

2. KOHE MEIE ÕITSI LÄÄME?

Kuhu teeme õitsitule Ta-Maarja/Palamuse Õitsel KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile, õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile? Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile.   Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile, õitsile,

Tagged with: , ,
Posted in Öö

2. KODU MINNA VÕI EI MINNA?

Kes koju ootab Ta-Maarja Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! KODU MINNA, õõ-e-oo, VÕI EI MINNA, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Kes see minnu, õõ-e-oo, kodu ootab, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo? Kodu ootab, õõ-e-oo, uksekene, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo, kodu vaatab, õõ-e-oo, väravakene, õõ-e-oo,

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu

4. LÄÄME NÜID LEHTIL, NÄIU NOORE!

Ladvad lindudele Ta-Maarja Vihtu otsimise laul LÄÄME NÜID LEHTIL, NÄIU NOORE, lääme lehtil lepikusse, vao vitsa varikusse. Murrame oksa ja kakume katsi, jätäme järel iluoksa käol tulla ja linnul minnä. Kui tule(b) kägu meie maale, ei ole puud pääle tulla,

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

19. LÄÄME NÜID UUELE IILE

Ta-Maarja Rukkilõigulaul LÄÄME NÜID UUELE IILE, tõise vastsele vaole, esi uusi hoidemede, vagu vastane valvamede! Pästäme valla peiu jala, pästäme valla kaasa jala, paneme peni piindreesse, varese paneme vaole. Peni hauk meil piindra pääl, vares vaak vao helile. Oodi uuta

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

2. MINU ISAL PIKAD PÕLLUD

Lõpe, põld Ta-Maarja/Palamuse Lõpe, põld MINU ISAL PIKAD PÕLLUD, pikad põllud, laiad väljad – otsad joosevad ojasse, peenrad pikad pei ääre. Küll ma lõikan, ei ma jõua! Lõpe otsa põllukene! Kui sa’i lõpe, sia jätan, sia jätan sirgu süüa, sirgu

Tagged with: , ,
Posted in Lõuna

12. KARJATEEL ON KURJA PÕLVE

Karjasepõli. Orjusest ostja Ta-Maarja/Äksi KARJATEEL ON KURJA PÕLVE, kui see kuri teomehe põlve, kui see vali vaimupõlve. Vesi mul alla, vesi peala, vesi varvaste vahela! Küünar vetta alla külle, sääse vaksa alla sääre. Kui minul teas teinepooli, mõistas ära meesi

Tagged with: , ,
Posted in Lõuna

6. KARJUSSIDA VAESIDA

Karjasepõli Ta-Maarja Karjase kaebus. Karjuste laul   KARJUSSIDA, õlle-õlle, VAESIDA, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, halva ilma, õlle-õlle, armetusi õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Mittu külmä, õlle-õlle, külmetava, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, mittu talve õlle-õlle, tallitava, õlle, õllele, õlle,

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

2.MINE, VIHMA, VENEMAALE!

Vihm mujale maale Ta-Maarja  Karjaste vihma peletuse laul Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! MINE, VIHMA, õõ-e-oo, VENEMAALE, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Vennemaal kõik, õõ-e-oo, vilä palava, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Saaremaal kõik, õõ-e-oo, sauna suitsasõ, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Sata, vihma, õõ-e-oo,

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

3. KARJUSTE ÕETAMINE TARTU LÄHEDALT

Üles kirjutanud M. Hermann (SKS Hermann 39 (101) < Ta-Maarja khk, 1895-1896).

Tagged with: ,
Posted in Hommik