Külaelu, sulased ja sundijad

OLEKS MINU OLEMINE… Küla (kogukond) on staatus ja kõrts sotsiaalvõrgustik. Kui mõisnik tegi rentnikest kupjad ja sulastest mõisateenijad, muutusid suhted ja „seisuslikud“ vahekorrad: laulud viivad mõttele, et ori ei taha saada vabaks, vaid orjapidajaks.

Meie küla – ilus küla
Humal huikas, saar õllest
Kõrtsilaulud, joodiku kojukutse
Mõis, saksad, mõisast põgeneja
Orja ase, orja palk, orja uni,
Ori taevas

__M e i l__o n__k e n a__k ü l a__

Read more... 0 comments

1. KELLE SII KÜLA NÄVVESSE

Ilus küla. Imelik maja

Kursi/Äksi

1par_1r

KELLE SII KÜLA NÄVVESSE,
kelle paika paistunessa?
Kilingu küla nävvesse,
Maaringu paika paistunessa.
Teeme küla kui kiriku,
õvve aia kui alevi,
teeme küla köömenista,
teeme valda vaarakista,
purre ümmer porgandista,
repi een rõikeesta,
mull´ered kana munasta.
Äitseb küla köömenista,
äitseb valda vaarakista,
repi een rõikeesta,
mull´ered kana munasta,
purre ümmer porgandista.
Kas kaob küla mürinat,
kas vajub valla varinat,
lõppeb või küla lõbinat?

Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 291 (21) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 814/5 (94) < Äksi khk, Saadjärve v – P. Sepp, 1894).

Tagged in: äksi_küla_ Read more... 0 comments

2. KELLE SIE KENA KÜLAKE

Ilus küla

Kodavere

2par_2r

KELLE SIE KENA KÜLAKE,  verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,

kelle aiad haljendavad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija?

Meie sie kena külake, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,

meie aiad haljendavad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,

meie katused kajavad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
 
All õli järve, peäl õli nurme, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,

keskeel kena külake, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.

Avid hallid, küüd seljad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,

avid kullased jõela, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.

Seäl kasvid suured suared, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,

suured suared, arvad õksad, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.

Kõik lehed linda täis, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija,

kõik õksad õravid täis, verevere kompalija,
verevere-vaa, verevere-vaa,
verevere kompalija.
 
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 279 (23) < Kavastu v, Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Liisu Kübar (84 a) (H II 4, 575 (54) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kitselinna k – M. Koik ja J. Härms, 1887).

Tagged in: kodavere_küla_ Read more... 0 comments

3. OH SEDA LAHEPERA KÜLA!

Ilus küla

Kodavere

3par_2r

OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA,
Lahepera küla lapsekesi! –
All õli jõgi, peäl õli mägi,
keskeel kena külake.
Seäl õlid näiud nägusad,
mõned nii ime ilusad!
Sinna kääsid salgu saksad,
salgu saksad, puhme poosid,
egal kuul kuninga poead,
vahest arvast aeda mehed,
ega reedi Riia härrad,
kõlmaba õhtu Kõkkaru poosid,
lauba õhtu Lahepera poosid.

Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a): (EÜS II 282 (34) < Kavastu v. Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Kadri Kriit (H II 4, 565 (34) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik ja J. Härms, 1887).

Tagged in: kodavere_küla_ Read more... 0 comments

4. MEIE KÜLA, KENA KÜLA

Ilus küla

Kursi

Tagged in: küla_kursi_ Read more... 0 comments

__V i i n a_j u u e s_v i i d a n_a e g a__

Read more... 0 comments

1. VIINA JUURES VIIDAN AEGA

Humal

Torma

1par_1r

VIINA JUURES VIIDAN AEGA,
õlle juures olen alles.
Ma oles kohe kodu läinud,
ma oles ammu ära läinud,
lähaks ära, ei läbeda.

Ma oleks tuas tudunud,
omas majas maganudki,
pannud pea padja peale,
painutand palaka peale.

Aga nüüd joon ma kõrtsis,
lakun kõrtsi laua peal,
panen pea paku peale,
painutan põranda peale.

Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 335/6 (2) < Torma khk, 1894).

Tagged in: joodik_küla_torma_viin_ Read more... 0 comments

2. HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS

Humal

Torma

2par_1r

HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS,
humal huikus ummikusse,
käbi kärkis põõsaasse:

„Tule tänna, noorimees!
Võta mind sekil selgajani,
vii mind kotissa koduje,
pane parsile kuivama!
Sealt ma tükin tünderisse,
poen õllepoolikussa,
veeren viina veerandisse,
astun õlleankurisse.

Võtan meestel meeled peasta,
pooled meeled poiste peasta,
natukese naiste peasta.
Mehed mütsita müravad,
naesed tantsivad tanuta,
poisid poole saapaasta.“

Viinakene, vennakene,
õllekene, oimukene,
kaljakene, kaimukene!

Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 335/6 (2) < Torma khk, 1894).

Tagged in: joodik_küla_torma_viin_ Read more... 0 comments

3. TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU

Joodiku laul. Tee oli viltu

Torma

3par_1r

TEE OLI VILTU, MAA OLI VILTU,
kõrtsinaene kõndis viltu,
õlletoop oli uurakille,
kaljatoop oli kallakille,
viinaklaas oli vildakille,
uluauk oli upakille.

Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles H. Mann (H III 9, 151 (9) < Torma khk, Torma v, 1889)

Tagged in: joodik_küla_torma_viin_ Read more... 0 comments

4. UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!

Joodiku laul

Kursi

4par_1r

UITAT, TUITAT, TUI-TAT-TAA!
Suu on viltu viina poole,
jalad kõverad kõrtsi poole.

Täna joun tädide peale,
ommen viie venna peale.
Täna joun täied toobid,
ommen toobid upakille,
õllekannud kallakille.

Hõiska mats ja ma löön tralli,
viiskümmend tralli korraga!

Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles H. Raid (H II 49, 555/6 (2) < Kursi khk, 1894).

Tagged in: joodik_küla_kursi_viin_ Read more... 0 comments

5. KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA

Õlu. Saar õllest

Kursi

5par_2r

KES TEIND ÕLLE, KES TEIND ÕLLE MEKKI MÖÖDA,
kes teind õlle, kes teind õlle mekki mööda?
Olga terve, olga terve õlle pruulel,
olga terve, oiga terve õlle pruulel!
Mina mekkin, mina mekkin meelta mööda,
mina mekkin, mina mekkin meelta mööda,
katsun kannu, katsun kannu äärta mööda,
katsun kannu, katsun kannu äärta mööda.

Joon mina õlled, joon mina õlled, joon ma viinad,
joon mina õlled, joon mina õlled, joon ma viinad,
viskan vitsad, viskan vitsad vitsikusse,
viskan vitsad, viskan vitsad vitsikusse,
kannu lauad, kannu lauad kaasikusse,
kannu lauad, kannu lauad kaasikusse.

Sääl siis kasvis, sääl siis kasvis suuri saari,
sääl siis kasvis, sääl siis kasvis suuri saari,
suuri saari, suuri saari, arva oksa,
suuri saari, suuri saari, arva oksa –
igas oksas, igas oksas oravida,
igas oksas, igas oksas oravida,
igas tipus, igas tipus tiidulindu,
igas tipus, igas tipus tiidulindu,
igas ladvas, igas ladvas laululindu,
igas ladvas, igas ladvas laululindu.

Laulnud Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 286 (12) ja EÜS VIII 229/30 (14) < Kursi khk, Puurmani v – J. ja M. Kärt, (1911).

Tagged in: joodik_küla_kursi_viin_ Read more... 0 comments

6. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul. Joodiku kojutulek

M-Magdaleena

6par_1r

TERE, TERE, KÕRTSUKENE,
tere, kõrtsu kaubakene,
tere, õllekannukene
tere, viinaklaasikene!

Viinakene, vintsukene,
punakaela puntsukene,
ehk sa mind küll maha tõukad,
siiski mina üles tõõsen,
sinust jälle kinni (h)akkan!

Täna joome täied toobid,
täna joome täied mõõdud,
homme toobid upakille,
viina mõõdud vildakille.

Koju minnes tee oli viltu,
pajupõesad paistsid viltu.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 406/7 (137) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidike t < M-Magdaleena khk, Jõe v – A. Liiv ja J. Raja, 1905) ja Elsa Wäärno-Masing (H II 53, 45 (48) < Oudova < M-Magdaleena khk, Vara v – H. Masing, 1895).

Tagged in: joodik_küla_m-magdaleena_viin_ Read more... 0 comments

7. KES TULEB VASTA LAALEMAIE?

Joodiku kodukutse

M-Magdaleena

7par_1r

Võitulaulmine

KES TULEB VASTA LAALEMAIE,
kes tuleb sõnu vahetama?

Mis mina oolin ollessagi,
kuulan kõrtsis käimassagi!
Põle mul äia, põle mul ämma,
põle mul ämma augutama,
naista noorta noogutama.

Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.

Tuli sõnum järele:
„Jubap su obu surebki!“

„Surgu piale, kui on surnud,
ostan ommen uvve jälle,
mis viib kareldes keriku,
pööreldes püha kojasse!“

Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.

Tuli sõnum järele:
„Jubap su naine surebki!“

„Surgu piale, kui on surnud,
võtan ommen uvve naise,
linnast valge linnukese!“

Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.

Tuli sõnum järele:
„Jubap su isa surebki!“

„Eks ma jää isi isassaksi,
leeva ette andijaksa!“

Ikke juun mina kõrtsissagi,
laalan kõrtsi lavva piala,
kaksi kätta kannu piala,
viisi sõrme vitsa piala.

Tuli sõnum järele:
„Jubap su ema surebki!“

Nüüd on kohus koju minna.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti G. Tenter (H II 28, 395/6 (79) < M-Magdaleena khk, 1888).

Tagged in: joodik_küla_m-magdaleena_viin_ Read more... 0 comments

8. TERE, TERE, KÕRTSUKENE

Kõrtsilaul

M-Magdaleena

8par_1r

TERE, TERE, KÕRTSUKENE,
tere, kõrtsu uued uksed,
tere, saarised sagarad,
pihlakased pingikesed!

Enne mina siit ei kao,
enne kui tua lahutan,
selga võtan seinapalgid,
ahju hammaste vahele.

Oh sa vilets viinakene,
rahaline riistukene,
kurku läed sa kuuti lüies,
lõua alla laksutelles!

Viis: Eeva Reimann (EÜS V 1178 (7) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles R. Eres (E 71168/9 (3) < M-Magdaleena khk, 1931).

Tagged in: joodik_küla_m-magdaleena_viin_ Read more... 0 comments

9. PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS

Kõrtsis

M-Magdaleena

9par_1r

PEREMEES KÕRTSIS, VÕLG OLI KAELAS,
perenaene parsil, perse oli paljas,
sulane nukas, kulp oli seljas.
siga oli sulus, sukad jalas.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2017) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); tekst: Elsa Wäärno-Masing (H II 53, 49 (55) < Oudova < M-Magdaleena khk, Vara v – H. Masing, 1895).

Tagged in: joodik_küla_m-magdaleena_viin_ Read more... 0 comments

10. LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE

Joodik

Äksi

kyla_10_laksin_3r

LÄKSIN MA LÄBI KÜLADE,
helkis helmine hobune,
raksus raudine värava,
lõksus looka kuldakeissi.

Tere, tere kõrtsikene,
tere, kõrtsi, kõrvekirja,
kõrtsi räästas rätikirja,
kõrtsi põrand põllekirja,
mina ise hirvekirja!

Vot, joon õlled, kõlistan kannud,
viskan vitsad vitsikuije,
kannu lauad kaasikuije:
vitsast kasvab vitsametsa,
kannu lauast kaasikmetsa!

Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 316 b); teksti kirjutas üles H. Maasen (H III 8, 760 (10) < Äksi khk, 1890).

Tagged in: äksi_joodik_küla_viin_ Read more... 0 comments

11. KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA

Joodiku kojukutse

Äksi/Ta-Maarja

11par_1r

KÕRTSIS JÕIN MA KÕIK SEE PÄEVA,
kõrtsis kõik see nädala,
kõrtsi jõin ma kõrvikese,
alevisse hallikese,
turule tulivereva.

Istun kõrtsis laua taga,
kaksi kannu mul käessa,
kaksi kätta kannu külles,
viisi sõrme vitsa peale.

Kodust kutsujad järele:
„Tule kodu, kõrtsijoodik,
saa kodu, kõrtsilakard!
Kodus on sull kaksi kahju
naine surnud, hobu koolu!“
Nüüd on vaja koju minna:
naista matta, hobust osta.
Täna ostan, homme matan,
tunahomme jälle kõrtsis!

Istun kõrtsis laua taga,
kaksi kannu mul käessa,
kaksi kätta kannu külles,
viisi sõrme vitsa peale.

Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 316 b); teksti kirjutas üles A. Feldmann (E 18806/7 (8) < Ta-Maarja, Vesneri, 1895).

Tagged in: joodik_küla_ta-maarja_viin_ Read more... 0 comments

12. OLGA TERVE, ÕLLESEPPA!

Saar õllest

Palamuse

12par_1r

OLGA TERVE, ÕLLESEPPA,
kes on teinud hea õlle!
Mina mekin meelta mööda,
katsun kannu ääri mööda.

Joon õlle, kõristan kannu,
viskan vitsad vitsikusse,
kannulauad kaasikusse.
Sinna kasvis suuri saari,
suuri saari, laia oksi.
Igas oksas oravida,
igas latvas laululindu,
igas tipus tiidulindu.
Sealt ma raidsin rattapuida,
isa härja ikkepuida,
vennal ratsu rangipuida,
õele kurikapuida.

Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS V 1183 (38) ja (E 52021 < Palamuse khk, Kaarepere – J. Välbe).

Tagged in: joodik_küla_palamuse_viin_ Read more... 0 comments

13. OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL!

Saar õllest

Laiuse

13par_1r

OLGA TERVE, ÕLLE PRUUVEL,
kis teind õlle miki-maki!
Mina mekin meelta mööda,
katsun kannu äärta mööda,
tõstan toopi jõudu mööda.

Joon õlled, kõristan kannud,
viskan vitsad vitsikuije,
kannu lauad kaasikuije.
Kus ma vitsad viskaneksi,
sinna kasvis vitsametsa;
kus ma lauad lahutasin,
sinna kasvis suuri saari –
suuri saari, laija laasi,
igas tipus oli tihane,
igas oksas oli orava,
igas ladvas laulis lindu,
igas kuuses kukkus kägu.

Teised jõid üva õluta,
mulle anti astja vetta,
toodi tõrre loputusta.

Viis: Jüri Remmelgas (EÜS V 1185 (51) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles M. Kolluk (EKS 8° 2, 772 (9) < Laiuse, Ellakvere k, 1880).

Tagged in: joodik_küla_laiuse_viin_ Read more... 0 comments

14. SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD

Seni sõbrad, kui õlu toobis

Kursi/Laiuse

14par_2r

SENNIKS ÕED, SENNIKS ÕED, SENNIKS VENNAD,
senniks õed, senniks õed, senniks vennad,
kui oli kapas, kui on kapassa õluta,
kui oli kapas, kui on kapassa õluta,
kui oli kannus, kui on kannussa õluta,
kui oli kannus, kui on kannussa õluta,
peekerissa, peekerissa piisakene,
peekerissa, peekerissa piisakene,
tinatoobis, tinatoobis tilgakene,
tinatoobis, tinatoobis tilgakene.

Lõppis kapas, lõppis kapasta õluta,
lõppis kapas, lõppis kapasta õluta,
lõppis kannus, lõppis kannusta õluta,
lõppis kannus, lõppis kannusta õluta,
peekerista, peekerista piisakene,
peekerista, peekerista piisakene,
tinatoobist, tinatoobist tilgakene,
tinatoobist, tinatoobist tilgakene,
siis olid õed, siis olid õed ulkumassa,
siis olid õed, siis olid õed ulkumassa,
siis olid vennad, siis olid vennad vehkimassa,
siis olid vennad, siis olid vennad vehkimassa!

Viis: Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 286 (12) < Kursi khk, Puurmani v – J. ja M. Kärt, (1911); teksti kirjutas üles M. Kolluk (EKS 8° 2, 671 (1) < Laiuse, 1879).

Tagged in: joodik_küla_laiuse_viin_ Read more... 0 comments

15. JOO, KURKU, KANNA, KAELA!

Joodiku laul

Kursi/Laiuse

15par_1r

JOO, KURKU, KANNA, KAELA,
võta vastu, vaskirinda!
Küll need jalad koju viivad,
sääred sängije seavad,
põlved põhkuje poevad,
labajalad voodeeie.

Hõiskan muude õlle peale,
karjun teiste kalja peale,
vingun teiste viina peale!

Ei ole kodu kedagi,
ei ole majas midagi:
pere sõi pädakajuuri,
lapsed männiladvakeisi.

Mina hõiskan, miks ei hõiska –
raha mul raksub rätikussa,
tibu tillerdab pihussa!

Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles G. Soo (H II 50, 133/4 (6) < Kursi, Laiuse khk, 1880).

Tagged in: joodik_küla_laiuse_viin_ Read more... 0 comments

__O l e k s__m i n u__o l e m i n e__

Read more... 0 comments

1. MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA

Mõis kurnab valda

Laiuse

1par_1r

MUL OLI MULLU MUSTIKLEHMA,
magu jooksis mööda maada,
udar uuta lunda mööda.
Ei see toond alli ärjakesta,
tõi aga punase puniku.
Ärra tahtis äida lehmi,
saatis kubjakse külasse,
kuulsa Taaleri talusse.
Mina kubjast palumaie:
„Kulla kubjas, ella kubjas,
võtta mustad mullikesed,
võtta päitsud pullikesed –
jätta mu punik järele!“

Kubjas ei kuuld palumista,
kepikandja kaebamista.
Ära viis õhva, õgija,
ära viis puniku punase.

Viis: Mart Pill (75 a) ( EÜS VIII 1151 (7 e ) < Laiuse khk, L-Tähkvere (end Leedi) v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911); teksti kirjutas üles J. Remmelgas (H I 2, 428 (23) < Laiuse khk, 1888).

Tagged in: kubjas_küla_laiuse_mõis_ Read more... 0 comments

2. TAHETI MIND TALUPOJAKS

Kättemaks sakstele. Kubjas mõõtis suure tüki

Laiuse

2par_1r

TAHETI MIND TALUPOJAKS,
pandi minda peremeheks.
Anti paar mul häida härgi –
üks oli sitik, tõine parmu.
Aeti esmaspääv teole –
ei läind esmaspääv teole.
Läksin teisipääv teole:
härjad võeriti eessa,
sahad servila vankrissa.

Tuli kubjas mõisa poolt,
kilter kurja lauda poolt,
mõetis mulle tüki maada,
tee ääre tihke maada,
aia ääre halba maada.

Kündsin pääva, kündsin kaksi,
tuli välja palav pääva.
Sitik see sita poega,
parm see lendas lepikusse.
Siis jäid ikked inisema,
jutad joru ajama,
sahad jäid sööti lõikamaie,
aia nurgad oigamaie.
põllu peendrad põdemaie.

Viis: Mart Pill (75 a) ( EÜS VIII 1151 (7 e ) < Laiuse khk, L-Tähkvere (end Leedi) v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911); teksti kirjutas üles H. Asper (H, Asper 1 (1) < Laiuse khk, v, 1887).

Tagged in: kubjas_küla_laiuse_mõis_ Read more... 0 comments

3. LÄKSIN TILLUKE TEULE

Kubjas mõõdab maad. Kupja peksja

Laiuse

3par_1r

LÄKSIN TILLUKE TEULE,
abivaimuke vaule.
Tuli siis kubjas mõisa poolta,
kilter kilgates järele.
Mõetis mulle mõedu maada,
seal mina kündsin, seal mina äestsin.
Oot-oot kubjas, noo-noo kilter!
Las’ tuleb laubaõhtukene,
pühapäeva pikkapäeva!

Tuli siis kubjas külasse,
kilter kilgates järele,
mina tõin toast toomingased,
pinumaalt tõin pihlakased,
reie alt tõin remmelgased.
Kuumasin mina kubja keha,
kirjutasin kiltri reied.

Junkur kuulis, junkur jooksis,
junkur jooksis, pea vabises,
teine task käis teise ette,
karman kargas kaksipidi.

Laulnud Mart Pill (75 a) (EÜS VIII 1151 (7 a ) ja EÜS VIII 1170/1 (38) < Laiuse khk, L-Tähkvere (end. Leedi) v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911).

Tagged in: kubjas_küla_laiuse_mõis_ Read more... 0 comments

4. SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD

Oleks minu olemine

Laiuse

4par_2r

SUURED SÖÖVAD, SUURED JOOVAD,
suured suuresti elavad!
Oleks minu olemine,
teiseks minu tegemine,
küll mina teaksin, mis mina teeksin:
ma teeks ärrad ärgadeks ja
vanad saksad sahkadeks ja
kubjad adra kurgedeks ja
kiltrid adra kiilideksi.
Siis ma künnas küngastikud,
ajaks üles ännastikud.

Viis ja tekst: Jüri Remmelgas (EÜS V 1186 (53) < Ta < Laiuse khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908) ja (H I 2, 428 (24) < Laiuse khk, 1888), täiendatud (ERA II 196, 532 (15) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Pedasi k – P. Tammepuu < Liina Joonas (67 a), 1937).

Tagged in: kubjas_küla_laiuse_mõis_ Read more... 0 comments

5. MA OLIN TILLUKE TEULE

Laisk teomees. Kupja peksja

Laiuse

oleksminu_5_2r

MA OLIN TILLUKE TEULE,
madaluke maade peale.
Teised läksid õhta ju tiule,
ma läksin hommiku järele,
sahad olid otsa seadematta,
saha veadid veanamatta.
Teised olid künnud kümme sammu,
aanud vagu ju üheksa,
mina kiuste kündemaie –
vao mina kündsin vaksa jätsin.

Kubjas tuli mõisa poolta,
kilter Kiima kõrtsi poolta,
vedas vemmalta järele,
kandis kaigast kaendeluksa.

Mina aiast abi otsma:
vitsasta sain visara,
tugiteibast sain tubina.
Mehed said jooksma mõlemad:
karmanid käisid kaksipidi.
teine tasku teinepidi.
Sitajulk jäi silla peale,
teine teise trumbi peale.

Laulnud Jüri Sein (30 a) (EÜS VIII 1155/6 (27 ) ja EÜS VIII 1196/7 (91) < Laiuse khk, Vaimastvere v – K. Viljak ja V. Rosenstrauch, 1911).

Tagged in: kubjas_küla_laiuse_mõis_ Read more... 0 comments

6. RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA

Rikka ja vaese söök

Laiuse

6par_1r

RIKAS TAPPIS SUURE ÄRJA,
suure ärja, suure lehma –
ei saand süüa, ei saand müüa,
ei saand küllalti elada,
ei saand viita vorstikesta,
viitakümmend käkikesta.

Ma tapsin vana varese –
küll sain süüa, küll sain müüa,
küll sain küllasti elada,
küll sain viisi vorstikesta,
viisikümend käkikesta.

Tutust sain tubakakoti,
nokast noositoosikese,
nina pealt sain neiu kingad,
saba pealt saia saksa sängi,
keskelt sai kena kirikut.

Viis: Kadri Tädimees (60 a) (EÜS V 1187 (65) < Laiuse khk, Tähkvere v – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles M. Ostrov (stud) (H, Ostrov, 88/9 (24) < Laiuse, 1887).

Tagged in: kubjas_küla_laiuse_mõis_ Read more... 0 comments

7. MINA MÕISA TIUMEES

Mõisast põgeneja

Laiuse

7par_1r

MINA MÕISA TIUMEES,
istun mõisa aida ees,
külimit ees ja teine käes,
riigi kaigas kaenalessa,
jägan valla vaestel leiba,
kihelkonna kerjajatel.

Tull siis ärra mõisa poolta,
küsis: „Mis sa teed siin, tiumees?“
Toodi köied, toodi paelad,
siuti minu käed ja jalad.
Nikitsesin, nakitsesin,
piasin paelust lahti jälle,
sain siis Salla välja alla,
vaatan ma säält tagasi.

Laulnud Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 297 (34) ja EÜS VIII 244/5 (43) < Kursi khk, Härjanurme v, Kurukse k < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911).

Tagged in: kubjas_küla_laiuse_mõis_ Read more... 0 comments

8. KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA

Põrgu mõis. Palve sakstele

Kursi

8par_1r

KUI MA PÄÄSIN MÕISAASTA,
nii kui pääsin põrguasta,
vaatasin eemalt tagasi:
nägin mõisa põlema,
kubja tua kõrbuma.

Ei ma läinud kustutama –
kuri mingu kustutama,
paha vetta viskamaie!

Oh mu ärtu ärrakene,
kuldakrooni prouakene,
tõuse üles tooli peale,
vaata üles valla peale,
kuida seda valda vaevatakse,
kihelkonda kurnatakse,
peremehi piinatasse.

Vald ju aetas vardaasse,
teolatsed teibaasse,
karjalatsed kaikeesse.

Meil pant’ kuri kubijasse,
varas pant’ valla päälikussa,
pisukesi piinatakse,
rammetumaid raisatakse,
suuremaidki surmatakse,
koera kombel kaubeldakse,
asja vastu vahetakse!

Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 291 (22) ) ja EÜS VIII 239 (28) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911), täiendatud (H II 50, 811 (90) < Äksi khk, Saadjärve v – P Sepp < (?) Maret Koorits (76 a), 1894) ja (E 25884 < Torma khk, Kõnnu – J. Soodla < E. Soodla, 1896).

Tagged in: kubjas_küla_kursi_mõis_ Read more... 0 comments

9. KULLA KUPU-KUBIJAKE

Palve kupjale

Kodavere

9par_2r

KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee,
armas au-kilterike, lee-lee,
lase orjad õhtaele, lee-lee,
orjalapsed varju alla, lee-lee!
Kui ei lase, ei palugi, lee-lee,
küll mu silmad seda näevad, lee-lee,
et sa põled põrgunagi, lee-lee,
mina argiga avitan, lee-lee,
kiigutsiga kohendan, lee-lee.

Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 278 (14) < Kavastu v. Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst Ann Kõiv (s. Ader, 73 a) (EÜS II 320/1 (19) < Kavastu v,  Tähemaa k, Ernitsa t – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_kubjas_küla_mõis_ Read more... 0 comments

10. MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS

Rikka härg ja vaese vares

Kodavere

MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS,
kolmekümne moisa miis,
ei saa süüä, ei saa müüä,
ei saa trillitralli lüüä!

Mina vaene talumiis,
kolme vaka vilja miis,
säält saab süüä, säält saab müüä,
säält saab trillitralli lüüä!

Laulnud Juhan Prinkvelt (79 a) (EÜS II 288 (65) ja (EÜS II 366 (92) < Kodavere khk, Alatskivi v, Naelavere k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_kubjas_küla_mõis_ Read more... 0 comments

__O s t e t u d__o r j a d__

Read more... 0 comments

1. RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA

Rikas ütleb reeks

Laiuse

1_1r

RIKAS SÕIMAB MIND REEKSA,
rahaline rattaaksi,
külaline kaarikuksi.

Pööran ümber, ütlen jälle:
ma polnud rikka reeksa,
rahalise rattaaksi,
külalise kaarikuksi.

Kui pole rikkal regesid,
rahalisel rattaaida,
külalisel kaarikuta,
tulgu sinna meie metsa,
sealt saab rikas regesid,
rahaline rattaaida,
külaline kaarikuida.

Viis: Jüri Remmelgas (EÜS V 1185 (51) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908); tekst: Kai Anson (72 a) (EÜS V 1103 (97) < Laiuse khk, Jõgeva v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Tagged in: küla_laiuse_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

2. OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN

Orja ase

Kodavere

2_2r

OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN,
Poolamaal ma poisikene.
Hakkas tali jo tulema,
hakkasid saanid sõitema,
reetallad tantsimaie,
kõdarad kõrisemaie.
Peremehed hakasid jo
orje omal otsimaie.
„Tule aga mulle, orjakene,
mul on pehmed orja padjad!“

Kui sain orjast ärä mintud,
küsisin ma perenaeselt:
„Perenaene, naesukene,
kos on nüüd see orja sängi?“
Perenaene kuulis, kostis vasta:
„Orja ase katla alla,
sinu sängi sademenä!“
Mina kuulin, kostin vasta:
„Perenaene, naesukene,
tii sa mulle tulisärki,
sädemist tii särgikene,
meskä võin tuleje minnä,
katla alla jo asuda!“

Orja ase õrre piäl,
palgapoisil parre piäl;
kui sii õrsi jo orjutab,
siis jo orja erkänesse,
kui sii parsi jo paugatab,
siis jo orja karganesse.

Mes mull’ palgas paesati,
suure vaevast viäneti?
Vana katkenud kasukas,
vana valge rüüdi tükki –
sii mulle palgast paesati,
suure vaevast viänetie.

Laulnud Leena Töövahe (71 a) ( EÜS II 290 (77) ja EÜS II 381/2 (110) < Kodavere khk, Alatskivi v, Lahe k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_küla_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

3. PEREMEES, PEREMEHIKE

Ori läheb ära

Torma/Äksi

3_1r

PEREMEES, PEREMEHIKE,
perenaine, naisukene,
otsi uusi orjasida,
katsu uusi karjasida –
ära pean mina minema,
ära küll häista rahvaesta,
parematest paikadest.

Tulgu paigale paremad,
asemele ausamad;
tulgu teine, tehku nõnda,
tehku nõnda, kui mina tegin,
olgu nõnda, kui mina olin,
käigu nõnda, kui mina käisin.

Meil olid kaugel karjalaudad,
üle õue õhvalaudad,
üle tänava hobustetallid:

lennates mina lehmad lüpsin,
karates ma karja saatsin,
joostes jootsin ma hobused.

Viisi kirjutas üles J. Kask (EÜS IV 270 (397) < Torma khk, 1895); tekst: Karoline Siibach (E 74625 (17) < Äksi khk, Saadjärve v – A. Krimp, 1931).

Tagged in: küla_mõis_orjad_torma_ Read more... 0 comments

4. PERENAENE NAESUKENE

Orja palk

Äksi

4_2r

PERENAENE NAESUKENE,
maksa ära orja hoole,
tasu ära vaese vaeva,
suvilise suvevaeva,
päivilise päevapalka!
Kui sa ei maksa siina maale,
küll sa tasud teises ilmas,
maksad Maarija iessa:
kõnnid küünarpuu käessa,
kangatrull´ on kaindelassa.
„Tule orja, otsi oma,
tule vaene, võta vaeva,
päiviline päevapalka,
suviline suve palka!“

Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 83 (4) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 316 b); teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 735 (2) < Äksi khk, Saadjärve v, 1894).

Tagged in: äksi_küla_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

5. IKKE PEAB ORI UJUMA

Ikka peab ori ujuma

Äksi

5_2r

IKKE PEAB ORI UJUMA,
ikke vaene vanderdama,
õhtu peab õitsi minema,
koidus peab kodu tulema.
Aeti saagu tegema,
paju aga juuri juurimaie:
kõht oli tühi, kerves nüri,
aganane leib ja hapud kiisad.

Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 86 (8) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930. Fon 317a); teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 735/6 (3) < Äksi khk, Saadjärve v, 1894).

Tagged in: äksi_küla_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

6. PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA

Sulane ootab süüa

Laiuse/Äksi

6_1r

PÄEVA LÕÕRIB LÕUNEELLA,
keerab keske-hommikulla.
Minu lõõna lõikamata,
keske-hommik keetemata,
vesi Virusta toomata,
katal külma küürimata,
hõbesang oli õerumata,
poistel puud lõhkumata.

Ma pole täna süüa saanud,
kahel päeval leiba nähnud.

Tule siia, ma annan süüa! –
Mina keetsin kingaleenta,
paisutasin paelaleenta,
panin ahju apnemaie,
keressele kerkimaie.

Apnes, kui ahi mürises,
kerkis, kui keres kolises.

Laulnud Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 297 (34) ja EÜS VIII 244/5 (43) < Kursi khk, Härjanurme v, Kurukse k < Laiuse khk, Jõgeva v, Painküla – J. ja M. Kärt, 1911); täiendatud (H II 50, 764 (47) < Äksi khk, Visusi v – P. Sepp, 1894).

Tagged in: äksi_küla_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

7. PEREMEES PERATU RIKAS

Orja söök

M-Magdaleena

7_1r

PEREMEES PERATU RIKAS,
perenaine narma-rikas,
keedab kodo kingasid –
annab ormad orjadelle,
käänab kannad karjustelle,
isi süüb paremad paigad.

Peremees, peremeheke,
perenaene, naesokene!
Õhtu jood sa soojad õlled,
videvikus soojad viinad:
siiski silmadest sinine,
siiski paled plekilised.

Mina vaene orjalapsi –
õhtu söön õlesidemed,
puuste söön ma puulehed,
videvikus vitsaraod:
siiski putkele punane,
vesinaadista vereva!

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti A. Mauer (H II 28, 60 (30) ja H II 28, 59 (24) < M-Magdaleena khk, Elistvere v, Igavere k, 1888).

Tagged in: küla_m-magdaleena_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

8. PEREMIES, PEREMEHIKE

Orja palk. Ori taevas

M-Magdaleena

8_2r

PEREMIES, PEREMEHIKE,
maksa häste orja palka,
päivilise päävä palka,
sulasegi suvevaeva!

Kui sa ei maksa orja palka,
sulasegi suvevaeva,
siis sa tasud taeva alla,
maksad Maaria een.
Siis sa käid, kilimit käen,
vakk aga varvaste vahel,
siis sa ütled, siis sa kutsud:
„Tule, ori, võta palka,
päiviline, päävä palka,
sulane, võta suvevaeva!“
Mina mõistan, kostan vasta:
„Süö ise, Etsukene,
et su kurku kuivanesse,
silmalaud langenesse!“

Viis: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908); tekst: Mari Limbak (80 a) (H II 56, 425 (114) < M-Magdaleena khk, Saare v – J. Tammemägi, 1895).

Tagged in: küla_m-magdaleena_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

9. EHK MIND HOIEL HOIETAKSE

Randa elama

M-Magdaleena

9_1r

EHK MIND HOIEL HOIETAKSE,
ehk mind köiel köidetakse,
siiski siia ma ei jäe,
siia valda ei vanane,
kihelkonda kinnitele.

Ma läen randa ju elama –
rannast söön seda kalada,
mis tuleb mängides mäele,
karates seal katelasse,
laksu löödes laeneessa.
Siin ma söön seda kalada,
mis on koolnud koti sisse,
mädanenud mati sisse.

Viis: Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (26) <M-Magdaleena khk, Nava k – J. Välbe, 1908); tekst: Mari Neumann (79 a) (EÜS V, 1086/7 (61) < M-Magdaleena khk, Kudina v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Tagged in: küla_m-magdaleena_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

10. KAS TULGU TULISTA LUMIDA

Orjad

M-Magdaleena

10_2r

KAS TULGU TULISTA LUMIDA,
ehk sadagu rauasta raheta,
ikke piab ori ujuma,
ikke käima käskijalga.
Ori küll ohkab hommikulle,
vaenelapsi vara, hilja.
Kus lääb orja ohkamine,
vaeselapse vandumine?

Sie lääb kubija kuue külge,
kiltere kübära külge,
rehepapi rinna ette.
Rehepapp, sa julge mies,
on’s nüid pagan sinu sees?
Sina rehest vilja võtsid,
Kõrdsi-Jaanil ära müisid!
Nüid sa lakud iga pääv:
rehevõtmed sinu käe.

Viis: Eeva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4) <M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe, 1908): teksti kirjutas üles J. Tammemägi (H II 74, 417/8 (5) < M-Magdaleena khk, 1895 kogutud, 1905 saadetud).

Tagged in: küla_m-magdaleena_mõis_orjad_ Read more... 0 comments

11. PEREMEES PEREMEHIKE

Ori läheb ära

Torma

11_1r

Orja laul

PEREMEES, PEREMEHIKE,
perenaine, naisukene,
otsi uusi orjasida,
palu uusi palgalisi –
otsas on minu oasta,
peas on minu pürje päevad.

Tulgu paigule paremad,
asemele ausamad,
tehku nii, kui mina tegin,
käigu nii, kui mina käisin:
joostes tõin tule külasta,
veeretasin vee kaevusta.

Ütlen uuest’ ümber jälle:
tuli paigule paremaida,
asemele auusamaida:
viisi kuuda vetta tõid ja
kuusi kuuda tulda tõid.

Laulnud J. Kask (EÜS IV 270 (397) < Torma khk, 1895).

Tagged in: küla_mõis_orjad_torma_ Read more... 0 comments

12. KUNAS ORI ÜÜ MAGASI

Orja uni. Ori taevas

Torma

12_1r

KUNAS ORI ÜÜ MAGASI,
sulane vaene suigatelle?
Ori magas õrre pääle,
vaenelatsi varva pääle,
sulane soo keskeella.
Kes tuli orja äratama?
Tuli katsi ingelida,
võtiva orja õlale,
viisiva orja taevaasse.
Anti alla kulda tooli,
tuudi kätte õllekannud :
„Süü saia, orjakene,
süü saia, juu õluta,
küll said maalla leiba süvva,
leiba süvva, vetta juvva!“

üü = öö

Viis: J. Kask (EÜS IV 270 (397) < Torma khk, 1895); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 241/2 (5) < Torma khk, 1888).

Tagged in: küla_mõis_orjad_torma_ Read more... 0 comments

13. MISTES ORJAS MA OJUSI

Orjaks kasvatatud. Pisut saab ori magada

Torma

13_1r

MISTES ORJAS MA OJUSI,
karjalatses kasvanessa?
Ei see ole esa süüda,
ei see ole ema süüda,
see om vana naiste süüda –
viidi mu sanna vihtlemaie,
pandi mo orja oodeesse,
karjalatse kasukisse,
sealt´ap orjas ma ojusi,
karjalatses kasvanessa.

Ori piab usin olema,
vara tõusma vaenelatsi,
suu piab kinni pidama,
tasa piab tarre minema,
tasa linki liigutama,
tasa rampi raputama,
et ei kii´su kinni usse,
ega ei rapu rauda rampi!

Viis : Neubaum (GEG, DH 519, 3 (1) < Torma khk – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 242/3 (6, 7) < Torma khk, 1888).

Tagged in: küla_mõis_orjad_torma_ Read more... 0 comments

14. MISTES ORJAS MA OJUSI

Ostet orjad

Torma

14_1r

MISTES ORJAS MA OJUSI,
ostet’ orja, päästet’ pärja,
kinni kihlatu sulase,
rahal pantu palgalise?
Ei me’ pääse päästeenne,
võrsu ei valla võtteenne,
kui ei tule Looja päästemaie,
Maria või arutemaie,
siis me’ pääsme päästeenne,
võrsun valla võtteenna!

Viis : Neubaum (GEG, DH 519, 3 (1) < Torma khk – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 243 (8) < Torma khk, 1888).

Tagged in: küla_mõis_orjad_torma_ Read more... 0 comments