Ema surm
Jõhvi
Ema viidi uksest välja,
armud läksid aknast välja,
ema viidi õuestagi,
armud läksid üle aia,
ema pandi aua sisse,
armud aua põhjasse.
Siis läks tütar kurvalt koju,
ilma ema armuta.
Seal siis läks veel aua piale:
“Tõuse üles, emake,
tõuse, kallis memmeke!”
Ema mullast kostab vasta:
“Oh mu tütar tilluke,
ei või tõusta, ei või tõtta,
mul on seljas surma-aisu,
ihus on mul aua-aisu,
küljes on mul koolja-aisu.”
“Ma viin Virru vihtlemaie,
Soome sauna küttamaie,
küürin küljest koolja-aisu,
arin ihust aua-aisu,
sulgen seljast surma-aisu –
tõuse üles, memmekene!”
“Oh mu tütar tillukene,
ei või tõusta, ei või tõsta:
muru kasvand mulla piale,
arueinad aua piale,
sinililled silma piale,
kullerkupud kulmu piale.”
“Muru ma niidan mullikulle,
sinililled sikkudelle.”
“Oh mu tütar tillukene,
ei või tõusta, ei või tõsta –
mul on kolme oidijaid:
Tooni poeg piatsis,
Tuoni tütar jalutsis,
vana Tuoni vahepial.”
Siis läks tütar kurvalt koju,
ei ta enam kurvastanud.
Tekst ja viis (lauldud): RKM, Mgn. II 744 e < Jõhvi khk, Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).