Koka kiitus. Humal
Vaivara
Pärast sööma.
JUBA MINA LÕPPIN LÕUNAT SÜIA,
lõppin lõunata pidamast,
veel on kokka kiitamatta,
õllepruual pruukimatta!
Esti kiidan kokkakesta,
pärast pruugin pruualida.
Hüva kokk on keitand lõuna,
parajast on pannud soola,
toonud rohud Rootsi maalta,
salatid need Saksa maalta,
pipperad veneda maalta.
Rohud laulid rootsi keele,
salatid need saksa keele,
pipperid veneda keele.
Nüüd mina pruugin pruualida:
õlut on tehtud mikki-makki,
mikki-makina rohusta,
põllu peenista ivista,
tagant välja tatteraista.
Õlut paneb õiskamaie,
Linnas laia laulamaie,
Käbi käänama sõnuda.
Tappu väädimed vägevad –
võttid meeled meeste peasta,
pooled meeled poiste peasta,
tanu targa naese peasta.
Tekst: E 40988/9 (7) < Vaivara khk, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901); viis: EÜS VI 909 (153) < Jõhvi khk, Jõhvi v, Sompa k – A. Sildnik ja P. Penna < Jüri Kleitsmann, 40 a. (1909).