Täid kaladeks
Vaivara
MINA AGA MEES MERIMEHE POEGA,
kaunis mees kalamehe poega.
kui mina tunnen tuuled nõuda,
tuuled nõuda, mered sõuda,
vasta päevada vaata,
mõeda päevada mürada,
servi mööda seisatata,
Türgi maada purjetata.
Purjutan punasta merda,
lipatan linasta merda –
oma merda oigeem,
Rootsi merda ruugeem,
Suome merda suureemb.
Istun paadi parda päälla,
nopin aga täida turgistagi:
suuremad pistan suhuje,
pisemad pillan meresse –
sääl nad kasvavad kalaksa,
saavad särje poegadeksi.
Tekst: H II 1, 123 (171) < Vaivara – M. Ostrov ja O. Kallas < Madis Siesberg, 62 a (pärit Pl); viis: SKS_Lahteenkorva_368