Laevasõit. Kalaluust kannel
Lüganuse
EIVAD TEÄ MEIE NAISED,
mida tegid meie mehed
Viru kuuskede vilussa,
Arju tammede tagana.
Vened säälla vessetije,
laiva kaata kaabitije.
Viis õli meesta vestamassa,
kuus õli kumma külle päälla,
seitse vene servä päälla,
kaheksa kabude päälla,
kümme kumma küllje päälla.
Sai see vene vestetusta,
kaabitust sai laiva kaasi,
tõugeti vene vesile,
laiva kaasi lainedeie.
Otsitije sõudajuida,
sõudajuida, jõudajuida,
kahe aeru kandajuida.
Pandi vanad sõudemaie,
noored päälta vahtimaie.
Vanad sõusid, pääd vabisid,
kõik ne’ lõvaluud lõdisid.
Pandi noored sõudemaie,
vanad päälta vahtimaie.
Noored sõusid, noored jõusid,
noored sõusid, aerud nõtked,
vingid vitsased nidemed,
naurid nahka õmbelused.
Mida merest toodanesi?
toodi see sileda siiga,
toodi see aleda augi,
lõiguti lõhe punane.
Mida neista tehtanesi
sija suure seljaluusta –
avvi suure amba-asta –
lõhe laija lõvvaluusta?
Säält sai pilli veljajani,
kannel kanakeiseleni.
Ei saand pillida ajama.
ei saand vijul veeremaie,
ei saand kannel kaikumaie.
Peksid mehed, peksid naised,
peksid pijad, peksid poisid.
Mull õli üksi ainik venda,
seegi piimilla peetu,
seegi võilla võõrudetu,
kanamunil kasvadetu,
sia lihal leppidetu.
See võtt peksä peigalalla,
lei sõrme nimetumalla –
siis sai pillida ajama
siis sai vijul veeremaie,
siis sai kannel kaikumaie.
Ninda üüsi velja pilli,
kui see nuttas nurmeneida
isa eesta menesassa,
menässä mehe kodoje.
Tekst: H III 1, 729/32 (7) < Lüganuse khk – Emilie Bachmann (1890), viis: EÜS XII 1407 (19) < Lüganuse khk, Maidla v, Uniküla – V Rosenstrauch, Oskar Köster < Miili Randmer (1915).