Kaasa kaugel Lüganuse KUS ULGUB MINU OMANI, kus mul liigub linnukeine, kus mul tallub taimekeine, kus mul vaarub valge pääni? Linnas liigub linnukeine, Tallinas minu taimekeine, Pieterburis pienikene, Rogovikkis ruosikeine. Sie puhub turulla tulda, lõõtsub valget vainijulla. Turul on tuliContinue Reading
Saani tegemine. Noorik kodus käimas Jõhvi MINU VEIKE VELJEKENE tegi saanida salussa, kena kirja kuusikussa. Igas kuus lõi kõdara, igas päivas pani pärna. Sai sie saani valmiesta, tõi saani tua edeje, aii aisad akanaie, kutsus vaatama vanemad, katsuma küla-kälised, tõiseContinue Reading
Kaugele mehele Iisaku ÄRGU TEHKU TÕINE NAINE mis tegi minu emake – pani kalli kaugeelle, marjukese muile maile, toome tõisele vesile, ani muile allikuile, kana muile kaivu tiele. – Ei saa kuus kuuldaseni, nädalas ei nähäseni, aastas kätt ei andaseni,Continue Reading
Seni ema armas, kui naine võtmata Vaivara SENI EMA ARMAS POIGA, kui on naine kuulamatta, tinarinda tingimatta. Kui saab naine kuulatust, ja tinarinda tingitust, kui saab viinad kokku juodud, kihlal kokku kinnidettu, laulatusel kokko pandud – siis jo üellakse emalle:Continue Reading
Ära mine noorelt mehele Vaivara NEIUKENE, NUORUKENE, pitke pihta pienikene, miks läksid vara mehele, kese kasvu kaasae’ella? Kaasa ei pane kasvama, miesi mieli vottama. – Kaasa küsib kangapakko, miesi mieli (1) riide’ida. Kui jole (2) särki selgä müödä, ola-lappi oladeContinue Reading
Petis peiu Lüganuse ENNEM MINA USUN USSI KEELE, ussi keele, ussi meele, ennem kui noore poisi keele, poisi keeli, poisi meeli. Pois on loodud petijaks, petijaks ja püüdijaks. Pettis pere noore neiu: lubas osta uue mütsi, uue mütsi, uhke pitsi,Continue Reading
Petis peiu Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, linapihta peenikene, tule mulle ja tõota, ma läen püha Peterburi, joosen rutust Rootsimaale.” Tuli tundi, veeri päiva, sai mööda mõni nädala, tuli kodo peiukene, tõi sie piitsa Peterburist, tõi sie ruosa Rootsimaalta, lõi sie peeneContinue Reading
Petis peiu Vaivara KÜLL OLID PETTIS PEIUKENE, kavalikku kaasakene: petsid perest piene neiu: „Ei ma vie sind vihma kätte, ei saada sadude kätte! Ma tien otrad ukse alla, kaerad tien mina katusselle, linad lie aukudesse!” Ütlen jälle, ümber jälle, taasContinue Reading
Lesele mehele Lüganuse ÕEKENE, KREEDAKENE, ei luband lesele minna: lesk on paha lepitada, vana paha vaigistada. Annad sa lesele kätta – kätt kui külmale kivile; annad sa noorele kätta – kätt kui käopojale. Paned sa paa tulele, paa kõrvale padesedContinue Reading
Lesenaise kaebus. Kurb kodu Vaivara ET LAS LAULAN RAHVASSANNA, teen ilu inimessissa, küll saan kurtada kodoje, itkeda oma toassa, leinada lee paena. Kodo on minul kurba sängi, taga nurgas nuttu-sängi. Oi minu mesine meesi, kalamarja kaasakene, tule Toonelt, jookse joonelt,Continue Reading
Lesenaise kaebus Lüganuse Kus istun – iken OI MINU MESINE MIESI, oi minu kalane kaasa, oi minu tuomi tõinepooli, oi minu kallis kaasakene. puhas tõinepoolekene, säädus sängie täidivine! Jätid minu, imme, itkemaie, jätid kulla kurtamaie, noorel põlvel nuttamaie. Kus minaContinue Reading
Surma sajatus Jõhvi MA TAHAN SURMAGA KÕNELDA, tahan taudi augutatta! Oh sina surma, suuri kuera! oh sina taudi, tappelikku! Muilt nopid nuoremaida, käärid kätkist kiikejaida, minult võtsid kõige vanema, õtsast õsa jagaja, lauast laste tallitaja, paal(t) – pää vanema! Tekst:Continue Reading
Lesenaise kaebus Jõhvi, Vaivara NINDA ON ALBA LESKI-NAINE kui tuba ilma tuketa; ninda on alba leski-naine kui kamber ilma katusetta; ninda on alba leski-naine kui sauna ilma samblita; ninda on alba leski-naine kui aita ilma aknata. Keik tuuled pealeja tulevad,Continue Reading
Naise kiitus. Ilus naine Vaivara VÕTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, piitsavarre pienikese; sie oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdiruosi mieleline. Sie oli oige kui üks ouna, sie oli sile kui sibula, puhas, poisi puutumatta, käsi kärme katsumatta, punasarve puutumatta! Tekst:Continue Reading
Ilus naine Vaivara VOTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, see oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdi-ruosi mieleline. sie oli oike kui ouna, sie oli sirge kui sibula, puhas poisi puutumatta, sinisarve sattumatta, punasarve puutumatta. EÜS VI 1150 (35) < Jõhvi khk,Continue Reading
Virk naine Vaivara OLGAKENE, LINNUKENE, Olga, lindu tüttarida! Muud naised uned magavad, kõrvad kangasta kuovad, vähid niiti vieretelled – sina arid allitasa, kasid kammer vaari-tasa, tuod sina künad külasta, torred toisesta talosta, misga harid allidasa, kasid kammer vaari-tasa! Siep sullContinue Reading
Ära võta pikka naist Jõhvi ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA! Pikk läeb pengile magama, sie sääb sääred seina piale, käed koorekirnu pääle, jalad Jaani allikaie, silmad sippelgapesaje, kõrvad kõrtsi katukselle. Võta ikke naine lühikene! Lühikene lüpsab lehmad, sie ajab karjaContinue Reading
Isa- ja mehekodus Lüganuse NEITSIKENE, NOORUKENE, elo teesid, mie elasid, kasvu teesid, mie sina kasvid, põlve teesid, mie pidasid. Tea seda eloda, mida ette eidetasse, mida kätte käänetasse: sie tuleb tõukes põlvi, anneta aleda aiga, tuleb riida riideesta, sada sõrmiContinue Reading
Oma ja mehekodu Jõhvi KUI OLIN MINA KODUNA, siis mina maksin maasta kulla, isa õuesta õbeda, vase velje vainiulta, tina velje tie raujulta. Kui õlin mina koduje, isa üüdis õunapuusta, ema maenis marjapuusta, veljed kiidid kirsipuusta, lelled liemevalgeesta, muu pereContinue Reading
Oma ja mehekodu. Kuri mees. Joodiku hobune Jõhvi NEITSIKENE, NOORUKENE, kodu maksid sina kulla, isa õvvesa õbeda. Said sina sinna saaneessa, sinna õvveje ujunesta. Viisi päiva õlleesta – akkas äia augutama, akkas ämma augutama: “Mis oli sinul tuuessanna – eiContinue Reading
Joodik mees Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 62:28 (1) < Lüganuse khk, Uniküla – Ruth Mirov < Alvine Schmuul < Emma Osju (1962).
Joodik mees. Endine elu isakodus Lüganuse MIS OLI MUKSIJAST MEHESTA, kallist abikaasakesest – pesen mukki, kasin mukki, pesen mukki peeneeste, kasin mukki kaunikeste. Mukk see kõnnib neitsi-teeda, hulk tal hoorasid järele, lippab litside järele, ostab hoorale õluta, liidab saia litsidelle.Continue Reading
Joodik mees Lüganuse ÕDE ELLA, EKS MINA ÖÖLNUD, sõsar kallis, eks mina kielnud: äla sina juokse juomarille, käi sina kõrtsi käimarille! Ei ole juomaril rahada kõrtsi käimaril kobika. Ööd magab küla tuassa, päivad kõnnib kõrtsi tiella, ise on kõrtsi lauaContinue Reading
Hea ja halb mees Lüganuse VÕTKU PERGEL NIEDGI PEIUD, kaotago niedgi kaasad, vastu puida, vastu maida, vastu kuumija kivija, teravida teibaaida, kie sie kaulab kõiki nähes, suud annab sulaste nähes, palub palju rahvaassa. – Sie’p pole miesi, mi minulla, sie’pContinue Reading
Hea mees Lüganuse OI MINU MESINE MIESI oi minu kalane kaasa, oi minu tuomi tõinepuoli, oi minu kallis kaasakeine, puhas tõine puolekeine, säädus sängi täidivine! Et pidand minule uolta, uolt sina uolind tütarelle, pidid muldaje mureta, kabelie kandsid uole, mullasContinue Reading
Ära mine noorelt mehele. Kuri mees. Joodiku hobune Jõhvi NEITSIKENE, NUORUKENE, ära mine noorelta mehele, kese kasvu kaasadelle! Kaasa küsib kangaaida, mies ei mieldi riideeida, Ürje särkida üvada, kaasa särki kaunikesta! Kui ei õle särki selga müeda, pihalappi pihta müedaContinue Reading
Kuri mees. Noorelt mehele Jõhvi/Vaivara Ei noorelt mehele LIENUKENE, LINNUKENE, Lienu-lindu, tüttarida! Miks läksid vara mehele, kese kasvu kaasadelle? Kaasa ei pane kasvamaie, mies ei mielta vottamaie! Kaasa katsub kangaaida, mies neid miele riideida. Kui’ (ei) ole särki selga müöda,Continue Reading
Joodikul mehel. Kasvatus asjata Jõhvi OH MA VAENE, MIKS MA LÄINUD juomarille mehele! Juomaril saab nälga näha, ei saa enam tagasi! Oh minu isa, oh minu ema, miks te kallist kasvadetta? Enne viskand vedeje, enne tõukand tuleje – sial saandContinue Reading
Joodik mees. Joodiku hobune Jõhvi ÕDE ELLA, EKS MA ÜELNUD, sõsar kallis, kas ma ei kielnud: ära sina joose joodikulle, piad ei pista püeraselle! – Kus on juodiku obone, kõrtsi käia kõrvikene? Seisab kõrtsi seina külles, vahib kõrtsi varna külles;Continue Reading
Hea mees Jõhvi Hää mees VOT KUS MIESI, KUI MINULLA, vot kus kaasa, kui kanalla! Kui täma kõrtsist kodo tuleb – piab pillila üleval, kannelil vieb kammerije, paneb patjuje magama, ebemije ingamaie! Vot kus mies, kui minulla! Sie tieb kapad,Continue Reading
Kuri mees Jõhvi/Lüganuse Noorelt mehele LÄKSIN NOORELTA MEHELE, kese-kasvult kaasalene, kaas ei pannud kasvamaie, mies ei mielta võttamaie. Kaasa katsus kangaaida, miesi mieli riideeida: kas on särki selga mööda, õlalapp õlada mööda, vikel-viisi säärta mööda. – Ku’ põle särki selgaContinue Reading
Tõbine naine Vaivara MULLU VÕTSIN NAISE NOORE, tunamullu tõise poole. Küll oli priske ja punane, küll oli valge ja väleda! Tuli see ella heina-aiga, vein mina ella heinamaale, kalli kulla kaare pääle. Niitas heina, välkos metsa, võtas loogu, laksus kõrbe.Continue Reading
Tõbine naine Vaivara VODIN NAISE NOORUKAISE, lina(?)-pihta pienikäise, vein mie ellä heinämaale, kandasin kalli kaare pääle. Löi tämä heinä – loksus (laksus) metsä, paukusid paju-alused, kumasivad kuuse-salgad. Niitäs kaare, niitäs toise, hakas kolmantat niitämäie – (siis) hakas polvista podemaie, laba-luistaContinue Reading
Tõbine naine Vaivara VOTIN MULLO NAISE NUORE, tunamullu toise puole – oli priske ja punane. Jo oli moni nädali, vieris viisi päivakesta, kulus kuusi tunnikesta – akas puusäst pudema, labaluiest langemaie. Külä eit, ole eidekene, aitage aru pidädä, nou lüüaContinue Reading
Tõbine naine Lüganuse VÕTIN MULLU NOORE NAISE, noore naise, piia priski, küll oli priske ja punane, küll oli terve ja tegeva, küll oli valge ja valusa! Ulkus kui muna murulla, käis kui kena kerolla, õunakeine päälla õue, lehekeine liepajalla. TuliContinue Reading
Tõbine naine Vaivara VOTSIN NAISE NUORUKESE, linapihta, pienikese, vein ma ella einamaale, kandsin kalli kaare peäle. Niitis heina – laksus metsa, paukusid paju-alused, kumasivad kuusemetsad. Niitis kaare, niitis toise, hakas kolmat niitamaie – hakas polvista podemaie, labaluista laskemaie, säremarjadest magama,Continue Reading
Sundija sulane. Tõbine naine Jõhvi OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS, sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, laiad laugud, need tahid suvel sugeda, rauda harjal harida, vaski kammile kasida. Siis minu piitsul peksetie, tõrvanööril tõmmatie Sain mina, vaene mees, valama, valasin minaContinue Reading
Tõbine naine Jõhvi VÕTIN MINA MULLU NAISE NOORE, tunamullu teise poole, väin (vein) ma ella einamaale, panin kulla kaare peale. Niitis kaare, niitis kaksi, akkas kolmat niitamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie – akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, ja siisContinue Reading
Tõbine naine Jõhvi/Lüganuse VÕTSIN MULLU NAESE NOORE, tunamullu teise poole. Ei saand ööd juures õlla, kahte ööd kaulustikku – akkas puusasta pudema, labaluista laskemaie, säeremarjusta magama. Läksin külaeide juure: „Külaeided, eidekesed, külamemmed, memmekesed, aidake aru pidada, andke nõuu natukese, kuidasContinue Reading