Laisk neiu Jõhvi SÕITSIN SOOME, SÕITSIN SAARE, sada virsta saksamaale. Sial tulid vasta piigade parved. Vot kus piiad, nied õlid piiad – kääs õlid mustad, silmad mustad, iuksed üsnä sasised. Sõitsin Soome, sõitsin Saare, sada-aga-virsta Saksamaale. Sial tulid vastaContinue Reading
Virkuse õpetus Lüganuse ÕLGA VIKSID, TÜTARLAPSED, õlga viksid, käige kõrgid; virgud viiasse mehele, kõrgid kaugele kõsita; virgud viia viisi tõttu, kõrged suure kõnni (1) tõttu, laisad laia lindi tõttu, ja pahad palaka tõttu. Tüö tõttu viia tütar, vaiva tõttu vainelapsi.Continue Reading
Tule mulle Lüganuse NEITSIKENE, NOORUKENE, mis sina tõrgud mulle tulles, mulle, noorile mehile? Ei mina vii sind vihma kätte, ei saada sadude kätte: ma teen rukkid reielaie, õtrad teen mina õueeie, kaerad teen mina kammerije, nisud aitade vahele, oad uueContinue Reading
Nekruti laul Lüganuse MINU ELLA VELVIDANI, õst’ see Uljasta oboje, Samma mõisasta sadula, särgiriju rikka-alta, Kunda mõisast uue kuuvve, sukkad Soome soldatilta. Läks see Soomeje sõdaje – taha Narva tappelikku. Soome soldatid kõnelid: taga Narva naised targad: “Virupoiga peenikeine, kunniContinue Reading
Nekruti põgenemine. Sõjamees Lüganuse KASVI NOORIJA MEHIJA, kasvi kui uusi ubaja, terakaida erneeida, pieneida pähkeleida. Tuli väe võttemine, uusariie (hussaaride) õtsimine, kapraliie katsumine, siersandi sirbimine. Sõlmeti mehed sõdaje, värviti mehed vägeje, pandi pambu kandajaksa, kieguri kihutajaksa, laia püssi laskijaksa, mõõgaContinue Reading
Rõõmus nekrut Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:16 (10) < Lüganuse khk, Püssi – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miili Kaukes (1961). MIES PÕLE LUODO LOMBERDAJAKS, kodoõvves komistajaks, ahjuargi armastajaks, tuanurga norutajaks! Mies on luodo vaenu tarvis, vaenu tarvis,Continue Reading
Pea piiramine Lüganuse sääl minu juuksed, sääl minu juuksed, sääl minu juuksed juuriti, sääl minu pia, sääl minu pia, sääl minu pia piirati. Tekst ja viis: RKM Mgn II 724 b < Lüganuse khk, Lohkuse k, Metsa t – HerbertContinue Reading
Tütred vette Lüganuse EHITELLIN VENNAKESTA, kübaraie, kindaaie, saduliie, saapa´aie, luulin linnaje minema, saksa asjuje ajama. Vend ju kompis kosjateeda ajas neiu asja teeda, tuli kosjasta koduje, lõi kübara laua peale, kindad kübara peale, sadul salve serva päälle, saapad sadula päälle,Continue Reading
Tütred vette Lüganuse EHITELIN VELJEKESTA ehitelin, kehitelin, luulin linnaie minema, saksa askelid ajava, herra killa kiigutava, rohu raamatu vedava. Veli kõndis kosja teeda, ai neiu asja teeda. Tuli kosjasta koduje, lei kübara laua pääle, kindad kübara pääle, sadul salvu servaContinue Reading
Tütred vette Vaivara EHITELIN VENNAKESTA, ehitelin, kenitelin, kübarie kenastie, vaski-vöö vammussie. Luulin linnaje menema, saksa asjua ajama – veli kõndis kosjateeda, ajas neiu asja-teeda. Tuli kosjasta kodoje, lei kübar lauva pääle, kindad kübara pääle, sadul salve serva pääle, ise pääleContinue Reading
Halvad ehted. Ei tohi kiigele minna Jõhvi SAIN MINA, KALLIS, KIIGE PÄÄLE, ani aisude (aisade) vahele, nägin mina muilta musta roka, Annelt need ahedad käiksed Liisult linna lõngulised, Maril maani poogelised – minul vaesel valge rokka. Mina nuttades koduje, alatsedesContinue Reading
Ehted katki. Sepa lapsed Jõhvi ANN LÄKS LAUDA ÜPPAMAIE, küla alla kiige pääle, all oli pakku õunapuune, pääl oli lauda vahterane. Pakk läks katki õunapuune, lõhki lauda vahterane. Anne maha laua päälta, lõhki pauad kaulastanna, lehed laiad rindaltanna. Anne itkedesContinue Reading
Neiu ei taha mehele minna Lüganuse MINGE MÜÖDA, MEHED NUORED, käige kaugelt, kannusjalad, ei minust saane saani täidet, mehe uhket õlmalista, mehe kõrgi kõrvalista, mehe viksi vildilista, paha mehe palakalista. – Lubasid sina, eidekene, lubasid müia mölderille, kaubad teha kangurille,Continue Reading
Laevapuu. Pea piiramine. Ilusad juuksed. Maksaks palju Lüganuse RIIU RIKAS POISIKENE, Riiu rikas, maa kuningas, tahi tõissa õunapuie, tahi tammeje tajata, kadakaie kaldaaie. Tamm oli tarka rääkimaie, kadakas kõnelemaie: „Äla sa minuda raiu, mina kasvalen karilla, sõisan mere servaContinue Reading
Uhke neiu Vaivara MEHI ON MONESUGUSID, ühte noori kaht en karda, viit en värvuke värsise (1), lähen mööda, väänan pääda, tõstan pärga kõrgemalle, lohotan lina juuksida, neile noorile mehile, ubasuile uhkemaile, kübär päile kõrgenille (1). (1) ümberkirjutusviga? Tekst: H IIContinue Reading
Neiud lähevad ära Vaivara ÕEKESED, ELLAKESED, lööme kokku kolmekesti, peame nõu neljakesti, lähme ära siita maalta, ära siita härra alta! Lähme suiks Soomemaale, päävaks kaheks Pärnumaale, aastaks Alutagusesse – küll meid hobul otsitasse, sälu-sääril sõidedasse, varsa-kapjul katsutasse! Tuld lõivad hoosteContinue Reading
Vaeslaps. Pulmad põllul Lüganuse OH MEIE KAKSI VAESTA LASTA, pole meile pulmatuba – me’ teeme pulmad põllu peale, aja äärde ange peale, söödinurk on söömalaud, põllupeenar istepink. lustikõrs me’ lusikas, külatänav tantsurind. taeva äär on torupill, vikerkaar me’ viiulmäng. Tekst:Continue Reading
Kaevul kosija. Neiu kaup kambris Lüganuse ISA AI MINU KÜNDAMAIJE, Minu meel tegi varga´alle, Pistin päitsed põuessa, Varga valjad vöö vahele. Tuli vastu kroonu kõrbi, pistsin päitsed päheje, varga valjad vöö vahelta, lein jalad jalustimije, ratsu kae randemije. Sõidin üleContinue Reading
Miks mullu ei tulnud? Kaevul kosija Lüganuse „NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjapihta peenikene, miks sa mulle mullu ei tulnud, kui käisid käsud järele, viied viinad, kuued kosjad, kaheksamad õlletoobid?” „Peiukene, poisikene, viinad viska vedeje, saiad saada sohuje, koogid küla koeradele, rublatükidContinue Reading
Neiud põlgavad, et pole ehteid Vaivara SÖÖTÄSIN HALLI, JOOTASIN HALLI, laksutasin halli lakka, silitäsin halli saba, panin mie halli rakeje: pähäje punased päitsed, kaulaje kabedad ranged. Soitasin Sooro külässe, Sooro neidude segaje. Tuli vastu neidu tropi: sinised silmäd, keldased kauladContinue Reading
Metsast mehele Vaivara ÕEKENE, ELLAKENE, metsast said sina mehele, puude otsast poisile – puud olid sinu pulmalised, kased valged kaasa-naised, leppad sirgemad sõsarad; hunt oli pulma oldermanni, karu kallis saanitekki, siga suuri sõidunaine, rebane roa tegija, jänes vilgas peijupoissi. Söödi-tükkContinue Reading
Hoiatus pika naise eest Vaivara OH MINU ELLA VENNAKENE, ära sa enne votta naista, kui mina kasvan kaasikusta, saan saani soitajasta, kodara kolistajasta, ummiskengä uhtijasta, valge suka vaalijasta, pike pengi istujasta. Oh minu ella vennakene, ärä votta pika naista –Continue Reading
Neli neidu. Arg kosilane Vaivara LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, pühapäeva homikulla, aripäiva aigudella. Leisin neiud neljakesta, kogemata kolmekesta: üks aga kudus kuldavööda, teine lõi õbedast vööda, kolmas looga poogalista. Ei olnd julgust juure a’ada, kangust kaulaje karata, ei ka südant süliContinue Reading
Palju tütreid. Tütred vette Vaivara EHITELIN VELJÄKESTÄ, ehitelin ja opitelin, luulin linnäje minemä. Veli siis kondis kosja teida (plural), ajas neiu asja teida. Siis tuli kosjasta koduje, lõi kübärä lavva pääle, kindad kübärä pääle, ise pääle itkemaie: „Miks ei tulledContinue Reading
Heinast hobu. Vahelt vaene Vaivara TAHTSIN MINNA TALGUSELLE, odra pulmaje poeta, kaera varule valada. Küsisin isalt hobusta, vennalt vaski-val’l’aeida, oelt obe-narmaeida, sosarilt sormi-kindaeida – ei andand isa hobusta vend ei vaski-val’l’aeida, ode ei obe-narmaeida sosar ei sormi-kindaeida. Küsisin külast hobusta,Continue Reading
Tule mulle Lüganuse NEITSIKENE, NUORUKEINE, tule minu uole oidijasta, tule minu karja kaitsijasta, tule minu lehma lüpsijasta, tule minu sea süötijasta!” „Peiukeine, poisikeine, kie sinu uole enne oisi, kie sinu karja enne kaitses, kie sinu lehmad enne lüpsi, kie sinuContinue Reading
Vend kosjateel. Õe õpetus Lüganuse EHITELIN VELJEKEISTA, ehitelin, kenitelin, mõtlin mõisaje mineva, saksa asjuje ajama. Veli kõndis kõsja tieda, ahi neiu asja teida. Kui tuli kõsjasta koduje, lei kübara laua pale, kinda’ad kübara pale, saapad salvu serva pale, ise pääleContinue Reading
Tütarde tapja Jõhvi EHITELIN VELJEKESTA, ehitelin, kenitelin. Veli kõndis kõssa-tieda, ajas neiu asjasida. Tuli kõsjasta kodoje, küsiteles eidekene, küsiteles taadikene: „Mis sa itked, poiga nuori, mis sa, ainiki, alatsed?” „Miks mina ei itke, eidekene, miks mina ei itke, taadikene! EiContinue Reading
Tütred vette Jõhvi VENDA KÕNDIS KÕS´SATIEDA, ajas neiu asjasida. Tuli kõs´sesta kodoje, viskas kübar laua piale; kübar lauda, kindad piale, ise piale nuttamaie, kummuliste kurtamaie: “Miks ei tulned neiud mulle? – Eidel palju tüttärida, palju tarbe (turbe?) tahtujuida! Emakene, ennekene,Continue Reading
Laisk neiu Jõhvi Laisad peretütred SÕITSIN SOOMED, SÕITSIN SAARED, sõidin sildada sinista, ei näinud seda imeta, mis nägin Nõu külasta: neli’p õli neiduda peresta, pesemata õlid piima püttid, kasimata õlid kalja kapad. Mul õli üksi ainik’ neidu, seegi pesi piimaContinue Reading
Müüdud neiu Vaivara ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ, üks olin minä emällä, üks ode üheksä veljä, nado seitsmenä minijä. Läksin karja saatamaie, pühäpäivä hommikulla, argipäivä aigudella. Kuusest hüüs kubija poiga, kasest valgepää kasuka, Hindrik pitke pihlakasta: „Neitsikene, noorukene, kaugemalle saadid karja,Continue Reading
Müüdud neiu Jõhvi OISIN VENNAL HOBUSTA, kaitsin kahte varsukesta, kuninkuie koppelista, vana härra heinamaala, sakste saatude vahella. Jo tuli kodonna kutsu: „Tule kodo, tütar noori!” Läksin õue ommetegi, veravaie viimategi – ouv oli hobust täisi, tall oli täisi täkusida, varnadContinue Reading
Neiu ei taha mehele. Sepa lapsed Lüganuse MENGE MÜÖDA, MEHED NUORED, käige kaugelt, kannusjalad, ei minust saane saani täitet, mehe uhket õlmalista, mehe kõrgi kõrvalista, mehe viksi vildilista, pahame’e palakalista. Lubasid sina, eidekeine, lubasid müüa mölderille, teha kaubad kangurille, säädaContinue Reading
Müüdud neiu Jõhvi OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS, oitsin veljen ovosta, kaitsin velje karjukesta, oma erra einamaalla, oma prouva põllomaalla. Pedakasta üüdis peigo, kadakasta kannosjalga, lepasta pale punane: „Oia, oia, mis sa oiad, kaitse, kaitse, mis sa kaitsed! Jo sinu minuleContinue Reading
Neiud öösel käimas Jõhvi KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta ööda, vasta päeva, vasta (katude?) kuudada kumada, vasta ehada eleda, vasta vali valgeeda? Ehk me uppume ojaje, ehk me kaume kasteeie – kes see otsib meid ojasta, kes see katsubContinue Reading
Veere, päev. Öösel üksi Lüganuse VEERE, VEERE, PÄIKENE, veere, orja, õhtaaie, sulase suurta puhkamista, päivilise päiva veerta. Tuleb ilja õhtukene, tuleb pia pimedakene, vilets videvikukene, nüüd saab ärra proua juurde, isand saab emanda juurde, junkur toa-Juula juurde, Karja-Mihkel Kaie juurde,Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse KÕIK LÄHVAD ÕHTU MAGAMA, isa läheb emaga, õde oma mehega, vend läheb noore noorikuga. Kellega lähen mina vaene? Lähen nuttes nurga poole, tahan kerbuga kõnelda, lutikaga lüia lusti – kerp oli kõrk, ei kõnelend, lutik lai –Continue Reading
Öösel üksi Vaivara TAAT LÄKS EIDEGA MAGAMA, vend läks nuore nuorikuga, ode läks oma mehega. – Kellega mina vaene? Mina kirbuga konelen, lutikaga loin mina luori. Kellel kurdan kurvad mieled, aled aigedad südamed? – Kivile keriku tiella, papi välja paasidelle.Continue Reading
Öösel üksi Lüganuse EITÄKSIN MINA MAGAMA – ei ole juure võttijada, käe pääle käärijada, sulal suu andijada, kallil kätte kandijada. – Kui tuleb õnnis õdangukene, igamies lähäb oma omaga, iga kaasa kumpaliku, kenega mina vaine? Lähen mina nuttu nurga poole,Continue Reading
Poiste tundmata saatus Lüganuse Mõõga ihumine OI TE VAISED NOORED MEHED,kas te teate, kuhu te saate,kuhu ulka te ujute,kuhu sekka te saate,kuhu vakka vaagitakse? Ei teil aita annetasse,ei teil kirstu kingitasse,kasti kaasa ei kannetasse,aida täit ei andeeida,kirstu täit ei kindaaida,laekaContinue Reading