LASKE SISSE KADRISANDID, kadri,
kadri küüdsed külmetävad, kadri,
kadri varbad valutavad, kadri.
Kadri tulli kaugeelta, kadri,
läbi suu ja suure raba, kadri,
läbi pikä pilliruu, kadri,
läbi kahre kasteheina, kadri.
Piliruug sii pistis põlve, kadri,
kahrehehein se lõigas kaela, kadri.
Kadri vara valmis pantud, kadri,
kivitsede kellerisse, kadri,
karratsede kammerisse, kadri:
peremees, peremehekene, kadri,
võta võtmed vaija otsast, kadri,
võta astu aida poole, kadri,
võta kõndi keldre poole, kadri,
too sa Kadri varada, kadri,
too sa Kadri osada, kadri!
Peremees, peremehekene, kadri,
tuu sii tuli tubahesse, kadri,
lõõtsu lõkke lõukahelle, kadri!
Kui põle pirgu võta pindu, kadri,
et näes Kadri sisse tulla, kadri!
Tule Liisu, tõsta linki, kadri!
Tule Anne, ava ukse, kadri!
Kui ei lase, ma põrutan, kadri,
sisse löön aga ukse lavva, kadri.
Kui sisse lasti, siis Kadri õnnistas:
Sisse viskan villä õnne, kadri,
perenaesel piimä õnne, kadri,
laudatäis lammid minijäle, kadri,
pesätäis põrsid peremehel, kadri!
Laulnud Viise Kadajas (45 a) EÜS VI 715 (7) ja EÜS VI 737 (7) < Puhja khk, Ulila (v) (< Võisiku vallast pärit) – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).
V I I S:
