Mardilsaul
Otepää
Märdilaul.
LASKE SISSE, LASKE SISSE, märti-santi,
Märdi küidse kül’metäse, märti-santi,
Märdi varba valutese. märti-santi.
Märdi omma kavvest tullu, märti-santi,
üle saare Saksamaalta, märti-santi,
üle soe Vennemaalta, märti-santi,
üle suu (soo) sopa-sapa, märti-santi.
Suhu jäiva suka-saapa, märti-santi,
laande jäivä jalaräti, märti-santi.
Lähme siia talule, märti-santi,
siin om peremehel pehme sõna, märti-santi,
perenaisel nalja jutu, märti-santi!
Peretütardele lauldi:
Tule, Anne, ava ukse, märti-santi
tule, Liisa, tõsta linki, märti-santi!
Olles tuppa lastud, lausub „Märdi isa”:
Viska sisse vilja õnne, märti-santi,
kahvva sisse karja õnne, märti-santi!
Harilikult visatud herneid põrandale.
Toas hakkavad Märdisandid küsima:
Kos om neiu näputüü, märti-santi,
kos om peiu piinu ohja, märti-santi?
Ja ütlevad vastust ootamata:
Te toode meile vannu kaplu, märti-santi,
mätta otsast mädanuisi, märti-santi.
Nüüd hakkavad Märdisandid perenaist meelitama ja soovivad:
Perenaine, linnukene, märti-santi,
võta võti vaja otsast, märti-santi,
astu alla aida poole, märti-santi,
võta aidast aniliha, märti-santi,
paast anna partsiliha, märti-santi!
Keelduvad aga vastuvõtmast järgmist:
Märt ei taha kundiliha, märti-santi,
kunt olli emmist nuusutanu, märti-santi,
mart ei taha lehmaliha, märti-santi,
pull oli lehma nuusutanud, märti-santi.
Soovivad aga:
Märdi tahtva tallekeisi, märti-santi,
pehmeid talle villakeisi, märti-santi.
Olles soovitud anded omanud, lahkuvad Mardisandid.
Laulnud Palupera metsavahi karjus (umb 65 a) (EÜS V 147 (49) ja EÜS V 44 (49) < Otepää khk, Palupera v – A. Kiiss ja E. Eisenschmidt, 1908), täiendatud (E 78402/4 (1) < Otepää khk, Arula v, – J. Uibo (Valga poegl. gümn. IVr kl. õpil.) < obj. 70 a, 1931).