3. VELLEKESE’ NOOREKESE’ (San)

Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle

Sangaste

1san_3_ERV_215_(1593)_1r

VELLEKESE’ NOOREKESE’,
kävet külän kükikule,
all aija röömakule,
suka’ suun, kalsa’ kaalan,
amme’ ammaste vahele!

Poisi’ petvä’ näidesida,
augutalli Annesida,
lepütälli Liisusida:
„Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
mull om kolmi aidakeist:
kats´ no röele rögisi,
kolmas kaarule kahisi.

Tule mulle, näio noori,
mulle kallu’, kabo käpe –
mull om kolmi laudakeista:
laut om täüsi laskevida,
katsi lauta kandevida,
sulg om täüsi suuri tsiko,
põhk om täüsi põrseida.

Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
mull om tare terist tettü,
lagi liidet linnasist,
usse’-iene uiboetse’,
sagara’ sikasarvista,
põõna’ pantu põdraluist.

Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
ma vii pillilä magama,
kandelega kamberede,
pane pilli piida pääle,
kandle kammerde lävele.

Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
mull om uibo usse ien,
marjapuu värete suul,
ma tie tinatse redeli,
vala vas´ki varvakese’ –
üles minnä uibode,
maha tulla marjapuust!”

Pois pet´ näio põrgude,
tõmmas´ näio tõrvamäele.

Viisi kirjutas üles A.A. Borenius Lähteenkorva (ERV 215 (1593) < Sangaste khk, 1877)(SKS, Lähteenkorva nr 310), tekst: Kadri Susi (u 60 a) (H II 5, 458/9 (125) < Sangaste khk – Joosep Hurt, 1877).

Sildid
Postitatud Abielu