Pajamäng
Rõngu
x
Paa-laul (mängulaul)
Esimene mängija (agamööda ja aletast laulda):
„LAINA PATTA, LANGUKÕNE,
mulle kiisu kiitä,
ahunide havvutada,
kuiva kala kupata –
võõra Võrust tuleva,
onupojad Otepääst,
lelläpoja Läänemaalta,
oma velle Villandist,
tädipoja Tartumaalta,
tsõtsepoja Poolamaalta!”
Teine vastab (pahandavalt ja õige ruttu laulda):
„Kossa tuu paa pannid,
mes ma sulle eilä anni,
eilä anni, toona kinkse,
mes sa tuled jälle otsma?”
Esimene (aegamööda ja aledaste):
„Panni paa murule,
murule muldre pääle,
saks sõit saaniga,
maamiis maaniga,
pois puuriidaga,
kiltre kirivä litaga,
opman halli hobesega –
leivä katski, kill, kõll!”
Teine (pahantates ruttu):
„Mes sa’s kanna kammerise,
viinu alla kellerisse,
mes sa jätid murule,
murule muldre pääle?”
Esimene (aegamööda aledalt):
„Sinnä külm ärä külmet,
sinnä hall ära hallit!”
Teine (pahandates ruttu):
„Tuu tüki minu nätä,
paa kõrva ma kõnelda,
paa vang mu kaeda,
paa põhi mu tunista!”
„Kost saa tüki sinu nätä,
paa kõrva su kõnelda,
paa vang su kaeda,
paa põhi su tunista –
varas na ärä varast,
kuri miis na ärä viis!”
Esimene (õige ruttu ja rõõmsalt):
„Minu pada, hää pada,
hää pada, helle pada,
helle pada, illus pada,
kiib külma kivi pääl,
ilma puida tõrvasida,
ilma nooriltä mihiltä.”
Paa laul om mängu laul; üks naine istub pengi pääl, võtab latse sülle. Ehk kui last saadaval ei ole olnu, võedud puu alg latse asemele.
Tõine länu istuja manu pata lainama, nagu laulu sõnad näitavad. Laits ehk puu alg tähendab pada.
EÜS II, 52/4 (26) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg < Linda Kurg (1905).