Ema haual Sangaste ÄRA KOOLI EMAKENE, ära ema armukene, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema panti lautsielle, armu istseva jalutsille, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema panti kirstu sisse, armu kirstu nukaContinue Reading
Ema haual Sangaste ÄRA KOOLI EMAKENE, ära ema armuke, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema viiti lävesta, armu astiv aknesta, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; ema viiti väratista, armu astiv’ üle aia,Continue Reading
Ema haual Sangaste ÄRÄ KOOLI EMÄKENE, ärä ellä armuken, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see! Emä panti lautsille, armu iste jalutsille, oh halle, oh halle, oh kui halle lugu see; emä panti kirstu sisse, armu kerstu otsaContinue Reading
Ema haual Sangaste Tütar ema haua pääl EMAKÕNE MEMMEKÕNE, rühksed koolda, ei eläde. mõtsid kooba kullast tettü, havva vasesta valetu. Ole-ei kuupa kullast tettü, haud ei vasesta valetu! – Kuup om külmista kivesta, haud om mustasta mullasta; kuup om äräContinue Reading
Ema haual Sangaste NAKSI AME ARGENEMA, ihu-kattus (-kottus?) kakkenema, sis tuli mielde memmekene, mielde memme armukene. Mielde tulli minneenne, kõrvu tulli kõndeenne, süämede süvveenne. Lätsi karja saademaie, värrist välla veerimaie; saadi karja saare pääle, kiirdse ime kirstu manu. Naksi linkiContinue Reading
Ema haual Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, mino meeli-marjakene! Är’ sa kuolid koolu-aigu, maha viidid marja-aigu, kalmu kaara külvi aigu, liiva lehe tulleena. Oi Jummal-Jumalukene, Maari matal´ linnukene! Oles mu emä elanü, kavva ollu kasvataja – oles ma kotus korgep, mõni rindContinue Reading
Ema haual Sangaste JUMAL JUMALAKENE, Mari Madaleenakene! Oles mul ema elanu, kavva ollu kasvataja – oles mul kotus kõrgemal, mõni rind rikkaam. Nüid ole Kaie ma kasina, nüid ole Maie ma madala. Ei ole armu andijaid – enam on hirmuContinue Reading
Vara vaeslapseks. Ema ja armud. Ema haual Puhja Kui ema ärä koolep EMAKENE MEMMEKENE, rühksid koolda, ei elada, maha minu jätid marja-suuru, põrmandule põrmu-suuru, kivi alla kirbu-suuru, läve alla läätsa-suuru. Memme viidi lävest väl’lä – armu aste akenista, memme viidiContinue Reading
Ema haual Võnnu Tütre kurbus! TULEVA NII PIKÄ PÜHI, pikä pühi, armsa aea. Mu läävä esäle-imäle, kohe lää mina vaene? Mull pole essä, mull pole immä, mull pole õiget õpetajat. Kõrdsi uss ja letilaud – nii minu esä, nii minuContinue Reading
Ema haual Puhja MEIE KATSI VAESTALASTA, lääme Jaanipäevän kabeli, üte emä avva pääle. Murerätiku peona, murenummer nuka pääl, tõine pühksi tõise silmi, tõine tõise pääd silitsi. „Tule üles, memmekene!” Emä kuulep, kostab vasta: „Ei või tõusta, ei tõota – liivContinue Reading
Ema haual Puhja 1. 2. 3. MÕTLI KÄO KUKKUVATA, laane lindu laulevata – ei ollut käo kukkumassa, laanelindu laulemassa – olli kaitsi vaestalasta. Tõine pühkse tõise sil’mi, silmä veeresta vesida. Kulda-kirja rätt ol’li käen, õbedatse rätinuka, mure-nummer nukaContinue Reading
Ema haual Puhja ÜSNA VÄIKE OLLI MINA, kui ju mateti mu ema. Karjas käisin leidsin mina, kus oli matetu mu ema – valge mäe liiva sisse, suure raske mättä alla. Mina kostsi oma emäle: „Tõsta pääd, mo emäkene!” Emä kosteContinue Reading
Ema haual Puhja OH MEID KAHTE VAESTA LASTA – sööme ühte, joome ühte, peame ühte peenid särgid, kulutame ühte uvve kuvve. Lääme jaanipääv kiriko, murerätikud käessa, murekirjad kinastessa. Sa lääd esa avva pääle, ma lään ema avva pääle. „Tõuse üles,Continue Reading
Ema haual Kambja 1. 2. IKIS KAKSI VAESTALASTA, ühe ema haua pääl, kahe kalmu kaane pääl, ühed rätikud käessa, ühed kirjad rätikussa, mure numred nurga pääle. „Tõuse üles, memmekene, tõuse üles, taadikene, tõuse minu kirstu kinnitama, Mari vakka valmistama!” „EiContinue Reading
Ema haual Kambja EMAKENE ENNEKENE, mesirinda memmekene, maha mind jätsid marja-suuru, kivi pääle kirbu-suuru, jätid mind ilmale ehita, jätid mind vallale valitseta, kihelkonna kängistelle. ilm mind ehit ilbakile, vald mind vana rõivaella. Ai mina karja kabelisse, oma emä haua manu.Continue Reading
Ema haual Kambja AI MINA KARJA KABELISSE, oma emä haua manu. „Tule üles, memmekene!” „Ei ma ei lää jo, tüttrekene – mul om manu maahaisu, kätte mann om kääpähaisu.” „Tõuse ikke, memmekene! ma tii lippe livva sisse, sõmera vii tiiContinue Reading
Ema haual Otepää EMA VIEDI LÄVESTA – arm pagesi paesta, ema viedi teeda mööda – arm laskse laanda mööda, emä hauda panneti – arm ala lamesi. „Emakene memmekene, tule üles ütes tunnis, aig kui ahju palangus!” „Ei või minna, tütrekene,Continue Reading
Ema haual Otepää Vaenelaps LÄTSI KARJA SAATÕMAIE, värrist vällä veerimaie. Saadi karja saarõ pääle, kari kirjo kingu pääle. Aie ema avva manu, veere esä avva manu. Sääl ma linki liiguti, raudast usta raputi. „Tulõ üles, esäkene, tulõ üles, emäkene!” „EiContinue Reading
Ema haual Otepää 1. 2. KOS MA AJA OMA KARJA, kos ma keera oma kirja? Aja memme avva pääle, keera memme kirstu pääle. Mis säält avvast vasta paisti? Memme ennitse liniku, suure suve rätikese. Sääl ma iki ja nõreti. KuulisContinue Reading
Ema haual. Ema ja armud. Kus istun – iken Avatud hauad Rannu 1. 2. MEMME VIIDI TEEDA MÖÖDA, armud lätsit aida mööda, memme auda pantinesse, armud auda heidenesse. Kon ma istu, sääl ma ikke, kon ma astu, sääl alane, konContinue Reading
Ema haual Otepää x Vaeselatse laul MEIE KATSI VAESTALASTA, katekeisi kui kanatse, paarin pardsi pojakese, istume emä avva pääle, siin me istume, siin me ikkeme, siin murdume, siin muretame. „Emakene ennekene, tõuse üles avvastage, tule suves suu mõiskjas, päeväs pääContinue Reading
Ema haual Otepää Tütär emä haual „EMÄKENE, MEMMEKENE, tule armu andimaie, päiväs pääda sugimaie, suves suuda mõskimaie! Maha jätid mu marjasuuru, aida läve arjukse, kua läve korukse, tare läve tasaksekese.” Lätsi ma kua lävele – es ole kuast kostijata, lätsiContinue Reading
Ema haual Otepää PANGE TSÕÕRI VEEREMAIE – koes nee tsõõri veerenessa? Viirdü imi avva manu. Mes säält avvast vasta paistu? Emä ennitse linniku. „Emäkene, memmekene, jät mu maha marjasuuru, tie vierde tengäsuuru, läve ala läädsäsuuru, põrmandule põlvesuuru. Emäkene, memmekene, tuleContinue Reading
Ema haual Otepää KOHE ISTÕ, SÄÄL MA IKSÕ, kohe astõ, sääl alanõ. Alla istõ lünga aia, alla kaljovi kanepi. Kes mu manu joosu joosi, joosu joosi, lennu lennasi? Sinisiiba sirgukõ, vahajalga vaimukõ. „Missa ikkõd, tüttärlatsi, ehk sina ikkõd ehteida, rõõgutContinue Reading
Ema haual Otepää MUIDU ELÄS, KUIDA ELÄS. Tulõp püha pääväke: muu läävä esäsille, esäsille, emasille, Kohes lää mina vaene? Võtsin liita liiva poolõ, võtsin kaia kalmu poolõ, üles liiti liiva linki, üles kaivi kalmu kaasõ. Mis ma sisse silmasin? EsäContinue Reading
Ema armud Sangaste LÄKE’ KODO KOLMEKESKE, üle niidü nelläkeske! Kes sääl koton koolenes? – Ime koton koolenes. Ime kirstu tetenes – armu man kaenes, ime kirstu pandenes – armu man ikenes, ime viidi vällä värejist – armu aste üle aija,Continue Reading
Ema armud Sangaste MIS SINA IKKET, NÄIU NOORI, kahitset sa, kabu kulda – kas sa ikket ehtemeid, vai sa tahat tõisi rõivit? Ei ma ikke ehtemeid, ei ma taha tõisi rõivit – ikke omma emäkest, mesi-marja memmekest! Ära kooli emäke,Continue Reading
Ema armud. Ema haual. Nutust järv. Unenägu Otepää OH SEE OM ÜITS ALLE LUGU, oh alle, oh alle lugu see, sii om vaeste laste lugu, oh alle, oh alle lugu see. Mull tulli miilde memmekene, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää Vaeselapse laul ÄRÄ KUULI EMÄKENE, oh alle, oh alle lugu see, ärä emä armukene, oh alle, oh alle lugu see, emä panti lautsille, oh alle, oh alle lugu see, arm lautsi lavvale, oh alle, oh alle luguContinue Reading
Ema armud Otepää OH ALLE, OH ALLE, KÜLL OM ALLE LUGU SEE – küll om alle omma essä, piät võõra leibä sümä. Oh alle, oh alle, küll om alle lugu see – esä panti lautsille, arm lautsi jalutsille. Oh alle,Continue Reading
Oma ema ootab koju Sangaste x KES NO MEIDÄ KODO OODI, kua meidä maija manits´? Ime meidä kodo oodi, ise maija manits´. Ime uot’, o sa peon, ise kai, kala käen: kunas kul´l´a kodo tule – väikene vällästä, til´l´okene teolta.Continue Reading
Kuri kodu Võnnu KODU LÄKSIN, jo-eda, jo-eda, kodu läksin, joo, ei ma tohi, jo-eda, jo-eda, kodu minnä, joo, kotun kurja, jo-eda, jo-eda, perenaene, joo – andva süvvä, jo-eda, jo-eda, augutase, joo, lõikvä leiba, jo-eda, jo-eda, lõõtsutase, joo, pandva kiku, jo-eda,Continue Reading
Peretütar ja vaeslaps Puhja x OH MEID VAESID VAEVESIDA, nälja talu näidusida, seime orust uhakida, pajust partsi pütsikida – on tep me ihu ilusa, pale nätta parembagi kui ju talu tütterilla. Kae talu tütterida – sööva na tsialihada, võtva võida,Continue Reading
Võõrasema ootab koju Puhja Võõrasema ootap, kui võõrastütrik kodo tulep. VÕÕRASEMA, VÕHLU EMA kuuli mu laanen laulevata, läbi laane elkivata: „Joose, Ellu, karga, Kaie, tantsi tal’li, Märdi naene – pöörä ni värävä pöörä, usse ummisrõngaide! Tulep ju korat koduje –Continue Reading
Oma ema ootab koju Puhja Oma ema ootab tütart tüüst koju KUULDI MU LAANEN LAULEVATA läbi laane elkivata – ema ootse osa peon, esa kai kala käen, konas tuleb kodu tüttarta. „Joose, Ellu, karga Kaije, tantsi tal’li, Märdi naene, paneContinue Reading
Oma ema – armu ema Rõngu Emäkõne EMÄKÕNE MEMMEKE, mesimagus marjake – kui ta kuuld mu tulevad, laane takan laulavad, tõi mull vasta vaarapiimä, vaarapiimä, vastset võid. Emäkõne memmeke, mesimagus marjake! Võõras katsite kavala, vaese latse vaivaja: and raasu, ütelContinue Reading
Oma ja võõrasema Otepää Peretütar ja vaenelaps. ÄRÄ TUNNET IMÄ LATSE, imä latse, esä latse: kerikule minneen läävä aita ehtimä, pääle aida päätima. Aja sä’lga peenu amme, nigu udsu taivaen, ette pand ta suure põlle, nigu velle aida usse, rindaContinue Reading
Memme hää tütar. Kiidutütar Otepää Memme kukku tütar MINU TÜTAR TÖÖTEGJA, kirju-kinnaste kudaja: öö-päev ja kinda peijer, seda pusib ja harudap – ikki memme kukku-tütar! Minu tütar om töötegja, kirju-kinnaste kudaja: tsia söödis ja suretas – ikki memme kukku-tütar! MinuContinue Reading
Vaenelaps tahab süüa Sangaste SÜVVÄ TAHTSE MU SÜÄME, juvva kutsi kulla meeli – ei ole söögi andijat, taari kanni kandijat! – Söögi andija avvan, taari kandija kalmun. Külä ole – kelt ma küsü, võõras´ ole – kelt ma võta? –Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Sangaste/Puhja x Vaeselapse laul OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, vaat luu-li, põlvepikkune poisikene – maha mina jäie marja-suuru, läve peale läädsa-suuru, vaat luu-li, läve peale läädsa-suuru. Lätsi ma tare lävele – es ole tarre tõstijata,Continue Reading
Ärge naerge vaeslast Sangaste Vaeslapse laul KÜLÄ ISE (isa), ÄÄ ISE, är’ tie’ minda naarategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mull põlli pakeline, ame alvusta linusta, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, ame alvustaContinue Reading
Vara vaeseks. Liivas linategija Sangaste Vaeselapse laul. KÜLÄPOISI POOLEVELLE, külätüdruku mu sõsare,oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, är sa minnu naarategu, naarategu, soolategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mul põl’l’i pakeline, ame alvusta linusta,Continue Reading
Vara vaeseks Sangaste ÄRA KUULI EMÄKENE, hauda viidi armsakene, jät mu maha marja-suuru, undile ua-suuru, läve alla läädsa-jämmu, põrmandule põrmu-suuru. Jät mo ilma ehitada, valla naiste valmistada. – Ilm ehit hilbakile, vald vana närtsekile, ilma hilbu iina (ees), valla närdsuContinue Reading
Vara vaeseks Sangaste IKI, IKI, NÕR´KI, NÕR´KI, iki, iki vaene lats´, iki alle marja-aijä, all nõr´ki nõgesevarsi, Kes no ümbre linneli’a, linneli’a, kargeli’a? – Sine-siiva tsirgukene, vaha-jalga vaimukene. „Mis sa iked, vaenelats´ – kas sa iket ehtemida, vai tahad rõõmu-rõiveida?”Continue Reading
Vaeslaps Sangaste ÄRÄ KÜLMÄ MA VAENE, kangeta ime kanane – ole_ei külmä küsüjät, (h)alla ärä aarijat! Kes küsüs käe’ külmä’, kua aarde jala’ jahe’? – Ime küsse käe’ külmä, ise (isa) aarde jala’ jahe’. Käe’ külmä’ küünereni, jala’ jahe’ jakustContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Otepää x EMAKENE, MEMMEKENE, võinu sa mu vette viia, jõkke, oija uputada, ennemb kui sa ilma tõied, siia valda vaiva jätid. – Tuleb rikas riidelema, varaline vandelema. Kon ma istu, sääl ma ike, kon ma saisa,Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Võnnu MINA KÜLL, MINA KÜLL VEIKSEKENE, ilma pääta kanakene, maha jäänu marja suuru, tare läve tasane, kua läve korune, aida läve arvuline. Lätsin tare lävele – es ole tarre tõstijatta, lätsi kua lävele- es ole kottaContinue Reading
Vara vaeseks Puhja Pole isa olnudki. Orjalapse laul. OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, ärä kooli memmekene, ärä memme armukene. jäi mina maha marjakene, põrmandule põrmukene. Mul pole esä ollessagi, emad ei ilma tullessagi – minu tennu tedrekese, munenu mustaContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Puhja MINA ÜKSI VAENELATSI, kohe istu, sääl ma ike, kohe astsi, sääl alani – sinnä tekku tiigikene, sinnä jäije järvekene, kost sai onu obestel ojuda, valla varsul veeritada. Lätsi ma tare lävele – es ole tarreContinue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Kambja ESÄKENE TAADIKENE, emäkene memmekene, varra pannit vaeva sisse, enne muida mure sisse. Kon mina iste, seal mina ikke, kon mina saise, sainad likked, sinna tekku tiigikene, kasvi kala järvekene. Sääl sai küla hobuste hojuda, vallaContinue Reading
Vara vaeseks. Ema ja armud Otepää Vana vaeselatse laul. EMÄKENE MEMMEKENE, rühgset koolda kui elädä, rühgset vaiju kui vanata, jättit mu külä ehhitä, valla-naeis’te valmista: külä mu küilmäste ehhiti, valla-naese valusaste. Emä vijässi lävestä – armu aste akkenista, emä vijässiContinue Reading
Vara vaeseks Otepää Vaese latse kaibus EMAKENE MEMMEKENE, mes sa minno maha jätit? Maha jätit marja-suuro, põrmandule põlve-koru, läve ala läätsa-suuro, muro pääle muna-suuro. Meelde tule memmekene, meelde memme armokene, söämede süvvehenna, kõrvo teeda kõndeenna. Lätsi ma koa lävela –Continue Reading
Vara vaeseks Otepää x EMA KOOLI, JÄTT’ ESA ARMULE, esa kooli, jätt’ velle armule, veli kooli, jätt’ sõsara armule, sõsar jätt küla armule, küla jätt aia armule, aid jätt nõgese nõjale. Nõgene nõna kõrveti, nõgene palge paluti. H II 29,Continue Reading
Ema virkuseõpetus Sangaste IME OPAS´ ELLEEN, ise (isa) enge minneen: „Tütärlatsi linnukene, madalikku marjakene – oled vaene – saisa vaiki, perrä jäänü’ – piä’ suu! Kui sa niidäd niidü pääl, kui sa põimad põllu pääl – pane pää palmikude, juuseContinue Reading
Ema puhtuseõpetus Otepää EMA OPAS ELLEENNE, manits maale tullehenne: „Tütärlaits, minu linnukene, armas laits, minu Annekene, ärä mine mustalt muide seikkä, tõrvaskandu tõiste seikkä! Mine kui nukku nurme pääle, vahelikku väilä pääle: mihe siis mõtsasta nägivä, poisi vai varikust vahivaContinue Reading
Ema puhtuse õpetus. Hoiatus rikka naise eest Otepää Vaeste vanembide oppus enne surma tütrele ja pojale ESA OPAS KOOLDEHENNA, emä henge heitehenna: „Tütar, hella linnukene, mingu ei mustalt muide sekkä, tõrvaskande tõiste sekkä! Mine, ninni, niido pääle, ainakaaril kalevine. MeheContinue Reading
Ema ei viinud vette Sangaste KUI MO EMÄ MINNU HÄLLI, kallis emä lasta kanni, esä uutis hobeste poissi veli tahtse tallipoissi sõsar tahtse sõidupoissi. Süüdi (lüüdi?) tala taalerile, pani parre papperile, lüüdi kolga kullussile, ussi uusi rõngeile. Tulli vaene tüttarlats.Continue Reading
Ema ei viinud vette Otepää x KUI NO IMÄ MINNU OLLI, kallis imä minnu kanni, esä oodi obeste poissi, veli tahtse tallipoissi, sõsar tahtse sõidupoissi. Sündi vaene tütärlaits. Esä käsk mu oija viiä, veli käsk mu vette viia, sõsar lähätContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste EMAKENE, ELLAKENE, mis sa minust kasvatasid – visanu meeleni meresse, silmini siia vettesse, kaalani kala kudusse! – Mis sai ääd mu’st emale, mis sai abi audujale, mis sai kasu kandejale? Emakene ennekene! mittu üöd jäid unete, mittuContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste MIS SAI ÜVVÄ MU IMELE, kua kasu kandijalle? – Silmävesi vihtemast, sau sauna kütemäst. Kon ta näije kuiva kuuse, säält tõi elle puu, kon ta näije aru-kõivo, säält tõi pehme viha. Küt´ ta sanna köömelitse, haut´ vihaContinue Reading
Memme vaev Otepää MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, oma ema piimavaeva, hea ema imetelles, vaeva käe pääl kandeelles? Mittund sööki jäi söömata, mittund jooki jäi joomata, mittund lõunet lõuneeta, mittund homungut osata. Lõpnud ei tuli toasta, säädja sängi sambaasta, hobu halliContinue Reading
Memme vaev Otepää EMAKENE MEMMEKENE, enamb vaiva näit minusta, kui jo muista tüterista: süllen hoidsid süvven, kaalan karja saatõn, põllõn hoidsid põimõn, rüppen rükki lõikatõn. Mittu süüki jäid söömata, mittu üüda unõta. Viis: Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148Continue Reading
Ema ei viinud vette. Ei lähe möldrile. Kivi merest Puhja KUI MINA OLLI EMA VÖÖLA, alla andija söame, sääl ma sei söame verda, maidsi memme massa verda – ütten massan ma magasi, ütten kopsun ma kosusi. Mõnda minust mõtteltie, katti-kolmiContinue Reading
Kasvatus asjata Rannu EMAKENE MEMMEKENE, sidusid siidi mu juuksed, pannid peada palmikusse. Mõtlid saava mõisa meesta, kirja tundija tuleva – nüid tulli tubaku tooja, sai üits sarve nuusutaja. Tulli pajost pikka püksi, ragastigust rätik-jalga. Emakene memmekene, mis said minu hoidemisest?Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMÄKENE MEMMEKENE, isakene taadikene – oles sa unen teadnu, magatenna mõistatanu, et must sündis süüline, kasvis kahju arvuline. Et võinu mu mereje viijä, kanda mere kaldaassa – meri oles söötnu, meri oles jootnu, meri mu mehele pannu,Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMAKENE ELLAKENE, kuis’ sa minda kasvatasid, maha pandsid, mängitasid, üles tõstsid, uppatasid! Võinu minda vesi võtta, laine libe liugutada! Võinu mind oija upputada, mere veerde nu vajutada – meri oles minno meelitanu, haug oles mulle hamme andnu,Continue Reading
Kasvatus asjata Otepää EMÄKENE ENNEKENE, mis said minu hoidemaiste, kaidsaid mino kandemaiste? Ikke saad imetamisest, käe küilma kandemaiste, silma märja mähkemäst. Emakene, ennekene, võinu sa mu vette viia, võinu mu oija uputada, ennemb kui mu ilma tõied – nüid saContinue Reading
Memme vaev Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, inämb vaiva näit minosta kui muista tüterista – üö isted ülevän, päävä isted pähitsen. Mühü pirda palotid, tõse mühü tõrvasiid, külümütü küündeliid. Muo rahvas une magasi, külärahvas kääni külle. Läpe-es ime maada – ime minnoContinue Reading
Memme vaev Puhja/Rannu OLGU TERVE MEMMEKENE, tõisest terve taadekene, olga terve hoidimasta, oidimasta, opemasta! Oidis mind hobuste jalusta, kaitsis karja tee rajalta, kirju karja keskeelta. Ei saand ma armi palgeesse, täppi täiesse näosse. Oidis sinna ooneesse, kaitsis sinna kammerisse, kusContinue Reading
Memme vaev. Kasvatus asjata Puhja EMAKENE, MEMMEKENE, enam vaeva näid minusta kui ju muista tüterista: sülen hoidsid süvvena, kaelan karja saateena, põllen hoidsid põimeena, rüpen rüga lõigatena. Mis sai memmele minusta, mis sai abiks haudijale? Silmavetta, söämevalu – ikku saiContinue Reading
Memme vaev. Põlatud laps. Kus istun – iken. Laeva tegemine. Imelik maja Puhja ISTE MA ESI ERÄLDE, kääni käsi ma põsili, miilde tul’li memmekõne, miilde memme armukõne. Enämb vaiva näid minusta kui meist muista tütterista – sülen hoisit süvveenna, põllenContinue Reading
21. RKM III 5, 163 (32) < Rannu (17.VII 1946) 22. RKM III 5, 163 (34) < Rannu Puust luigel kiikudes. (5. VIII 1946) 23. RKM III 5, 163 (35) < Rannu 24. RKM III 5, 163 (36) < RannuContinue Reading
11. RKM III 5, 161 (21) < Rannu Vaadeldes pildiraamatut (8.VII 1946) 12. RKM III 5, 161 (22) < Rannu Mängides oma puust kanaga, kellel üks ratas alt murdunud. (9. VII 1946) 13. RKM III 5, 162 (23) < RannuContinue Reading
1.RKM III 5, 160 (9) < Rannu 2. RKM III 5, 160 (10) < Rannu 3. RKM III 5, 160 (11) < Rannu Lakka minemisel. Ema saadab poisi lakka korvi tooma. Redelit mööda üles minnes laulab poiss. 4. RKM IIIContinue Reading
Hällilaul Rõngu ÄIU-ÄIU, ÄIU-ÄIU, äiu-äiu, latseke, kussu-kussu, kulda lindu! Tsuu-tsuu, suuremaks, kasva, latse, karjuseks, memme karja oidijaks, esa kesa kündijaks, mõisa rehe peksijaks, esa-ema toidijaks! Laulnud P. Kurg (EÜS III 37 (28) ja EÜS III, 68 (28) < Rõngu khk,Continue Reading
Hällilaulud Sangaste, Otepää, Rõngu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. Latse hällütaja laul. KIIGU, KIIGU, KITSEPOIGA, memm läits mõtsa marju tooma, kirivisse kipiga, vastese vaksega (1), kadajedse kanniga, pihulidse (2) piibuga (1) läniku sarnane anum, kudContinue Reading
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading
Hällilaulud Puhja, Otepää, Kambja Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. ÄIU, ÄIU, LAPSUKENE – memm läks metsa marjule; toob pika peotäie, kadakase kannu täie. Uibuse hunnikutäie, lõhmusese liua täie. E 72212 (5) < Puhja khk, KavildaContinue Reading
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 601 (10) < Sangaste khk, Pelsi k, Nudra t – H. Tampere < Marie Nuder, 67, 1967
Hällilaul Sangaste EÜS VI 207 (71) < Sangaste khk – A. Kiiss, 1909
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 619 (9) < Sangaste khk, Lauküla, Koljaku t – H. Tampere < Ella Luugus, 65, 1967
Hällilaul Sangaste RKM II 225, 616 (3)< Sangaste khk, Tagula k, Ruusa t – H. Tampere < Asta Karimõis, 64, 1967
Hällilaul Rõngu See om latse magale panemise laul. Ema võtab latse sülle, paneb tõise jala tõise pääle, lapse suu oma suu manu, tõine käsi om labse pää juures, tõine all jalgate man; liigutab enast ühes latsega pengi pääl istutes, tõistContinue Reading
Hällilaul Rannu RKM II 252, 178 (3) < Rannu
Hällilaul Rannu ERA III 7, 101 (40) < Rannu khk