Ema haual
Otepää
Tütär emä haual
„EMÄKENE, MEMMEKENE,
tule armu andimaie,
päiväs pääda sugimaie,
suves suuda mõskimaie!
Maha jätid mu marjasuuru,
aida läve arjukse,
kua läve korukse,
tare läve tasaksekese.”
Lätsi ma kua lävele –
es ole kuast kostijata,
lätsi ma tare lävele –
es ole tarre tõstijata,
lätsi ma aida lävele –
es ole aidast andijata,
lätsi ma sanna lävele –
es ole sanna saatijata.
Tam’m kas’vi tare lävele,
kuus kas’vi kua lävele,
aav kas’vi aida lävele.
„Emäkene, memmekene,
tule iks armu andimaie!”
„Ei või minnä, tütär vaine!
Suu man om surma-aisu,
käte man om kääpä-aisu.”
„Emäkene, memmekene,
tule iks armu andimaie,
päiväs päädä sugimaie,
suves suuda mõskimaie!
Ma tii lippe livvakulle,
lämmä vii tii lännikulle,
mõse suu mant surma-aisu,
käte manta kääpä-aisu,
kisu üles kirstu kaase,
põruta üles kirstu põõna.”
„Ei või tõusta, tütär vaine –
kes on seda enne näinu,
enne näinu, enne kuulu,
et on koolu kodu saanu,
mahaviidü majja saanu!”
Laulmise järele üleskirjutatud.
Laulnud Palupera metsavahi karjus (umbes 65 a) (EÜS V 146 (45) ja EÜS V 42/3 (45) < Otepää – A. Kiiss ja E. Eisenschmidt, 1908), teksti täiendatud (H II 31, 653/4 (2) < Otepää, Joh. Aug. Palm (?), 1890).