KUS NI MEHE SENI OLLI, kasike, kanike,
kui ni naise napra teiva, kasike, kanike?
Mehe metsasta tuleva, kasike, kanike,
poisi puida raidumast, kasike, kanike.
Kos se mehi seeni olli, kasike, kanike?
Jõije õlle, põruti põhja, kasike, kanike,
visassi vitsa virussida, kasike, kanike!
EÜS VII 2635 (11) < Kanepi khk < Kambja khk – J. Sossi P. Tatz < Ann Aamon, 60 a. (1910)
VELLEKENE, NOOREKENE,
noorekene, nõrgakene,
kae ikka meelestani,
oma meele poolestani! –
Ütlid kodu kaunis olev,
elamine ilus olev,
ole ei see kodu kaunis –
elamine ole ilus.
On ikka see maja madala,
omma nee katuse kasinad.
Vellekene, noorekene
noorekene, nõrgakene.
E 71517/8 (14) < Kambja khk – A. Kuusik < Amalie Malts (1931).
OI MINIJAKENE MEELELINE,
kui viha üles veerines
ja paha üles paisunes,
siis pure puid ja haara algu,
ja salva usse sagarid,
pessä pinki pika sõrme,
rao rauda rusikid.
EÜS VII, 2657 (27) < Kambja khk ja v, Hurda t – J. Sossi < Mari Karneol, 60 a. (1910).
Sööge langu jooge langu,
ärge langu põue pistke –
ma ole oolik otsimaije,
kaval läbi katsumaije!
Ma vii langu tantsimaie,
tükid maha tüüsatavad,
madsakud maha sadavad.
Langukesed linnukesed,
ma tule omma otsimaije,
nõrgakesta nõudemaije.
tooge neidu meie näha,
kas sünnip meie sülesse,
kas mahup meie majasse,
kas om velle vääriline,
kaasrikite karvaline,
saja naiste sarnane.
Tooge neidu meie nätta,
tooge neidu tantsimaie,
kas om kerge keerutama,
ladus jalga laskemaie.
Tänu olgu Suurel Loojal,
vat kui tantsib tammekene,
kül sünnip meie sülesse,
kül mahup meie majasse,
kül om velle vääriline,
kaasikute karvaline,
saja naiste sarnane.
Ei ole titte tiiva alla,
äbariku änna alla.
Langu naised linnukesed,
ma tuli oma otsimaile,
nõrgakesta nõudemaije,
mis ma eila ehitasin,
tuna eila tuttutasin,
kõige päiva päideldasin.
Neijukene noorekene,
mis sa varjuta vaatad,
mis sa kaed kammerista,
seisad teiste seljataga,
kaed kamre akneesta?
Tere sõsar anna sõrme,
tere käli anna kätta,
meie kaasikud kavalad,
katsu ei kanamuneda,
söö ei sea lihada,
ei na võtta võida leiba,
vedel vedel vennikene.
Langukesed linnukesed,
kus te kaua viibisite,
kas oled eksind heina teele,
või oled puutund puie teele?
Neitsikene noorekene,
kisu välja küdu kirstu,
anna välja anni vakka.
Kas oled suikund söögi ajal,
kas oled hingant heina ajal,
kas on pikad, kas on laiad,
kas on kukeni koetud,
kana laudini loetud?
Tänu olgu Loojale,
küll on pikad, küll on laijad,
kana laudini laotud,
ei ole suikund söögi ajal,
hingitsenud heina ajal,
EÜS VII 2663/5 (38) < Kambja khk – P. Tatz ja J. Sossi < Mari Paabu, 60 a. (1910).