Laulu võim. Kus laulud õpitud
Puhja
OLES MU LOODU LAULIJAS,
laulijas ja laskijas!
Laulas ma, maa mürisep,
laulas ma, sis laksus mõtsa,
kõneles ma, kõlgsus mõtsa.
Ei ma tiiä, kes ma ole –
mõni mõtel mõtuses’se,
esi eidi ilves’sesse.
Konnes ne laulu lauleti,
konnes ne sõna säeti? –
Teo teeda kõnde’enna,
mõisa maada marssi’enna.
Külakene, kullakene,
mõtel sõa sõitevad’a,
venelase veerivad’a.
Küla kulles kullasenna,
küla latse lagritsenna.
Ei siin sõõri sõa ulka –
siin jo veerip veliste kilda,
siin jo sõõrip sõsarde ulk’a!
Viis: Hermanni Kadri (65 a) (EÜS VI 716 (13) < Puhja khk– M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles D. Sell (H I 3, 538 (5) < Puhja khk, 1888).