Paistu
Kiik kõrgese
*
KIIGU IKKI, KIIGUKENE,
kiigu, kiigu kõrgeesse,
kõrgeesse, kaugeelle.
Mis säält kõrgest näisse?
Säält näis kolme uibukest,
egän uibun sääl ubine,
egän tipun sääl tigane.
Üits ubin meele võitu,
tõine vaabatu vahale,
kolmas kullal kirjutetu.
Mis ubin meele võitu,
selle anni ma emäle,
mis olli vahal vaabatetu,
selle anni ma esäle,
mis olli kullal kirjutetu,
selle kääni käiseesse,
kääni käiside peräle,
selleg petti peiu nuuri,
auguti kaasa kavale.
Peti peiu kammerise,
kaien kaasa kombeida,
kas om ulpi või om alpi,
kas om ulpi õlle ligi
või om alpi aanikalle.
Küll olli ulpi, küll olli alpi,
küll olli ulpi õlle ligi,
küll olli alpi aanikalle.
Taas ma ütle tõisipidi,
ütle ümmer ütsipidi.
Küll olli miista, küll olli miilta,
küll pääd kübäre täisi,
selgä siidi särgi täisi,
jalga suure suka täisi,
kättä kirju kinda täisi.
Tekst: ERA II 11, 711/3 (4) < Türi, Alliku v – Lydia Puulbert < Ell Ilves, 77 a (< Paistu khk, Holstre v) (1929).