13. EKS MEID ENNE OLNUD ULKA

Neiuhulk laiali

M-Magdaleena/Äksi

13_2r

EKS MEID ENNE OLNUD ULKA,
olnud ulka,
olnud ulka, käinud karja.

Oli kui hobuste ulka,
käis kui küla,
käis kui küla karja ulka.

Kus on nüüd jäänud meie ulka,
kadunudki,
kadunud kanaste karja?

Oln’d meid viinud vihma oogu,
või on tapnud,
või on tapnud talve külma?

Kas on tapnud talve külma,
või on rahe,
või on rahe meid rabanud?

Meid pole viinud vihma oogu,
ega tapnud,
ega tapnud talve külma.

Ei ole tapnud talve külma,
ega rahe,
ei ole rahe meid rabanud.

Meid on jo viidud venella,
venel viidud,
venel viidud vetta mööda,

meid on pandud parve peale,
parvel viidud,
parvella mööda pajuda,

Laotud jo lootsikusse,
lootsikulla,
lootsikul viidi luhta mööda.

Väsigu vene hobused,
rootsi ruunad,
rootsi ruunad rammistagu!

Poegasid viijas venela,
lapsi kandes,
lapsi kandes laevateie.

Viisi on üles kirjutanud C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2022) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti J. Valk (H II 28, 265 (1) < Äksi khk, Kärkna v, 1889).

Sildid ,
Postitatud Noorus