1. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE (Torma) 2. LINAKENE, LINNUKENE (Puhja, Rannu)

JAAN TEGIS SAANI SAARIKUNA, jaaniku,egä päevä pästi lastu, jaaniku,ega kuu koputs kõdare, jaaniku.Sai sii saani valmiesse, jaaniku. Jaan tege Riiani rügida, jaaniku,ette Riia tege hernid, jaaniku,taga Riia tatterida, jaaniku,Jaan tege ube Uuluni, jaaniku. –Sest ep jaani oodetesse, jaaniku,Jaani kahja kannetesse,…

TULGE JAANIKU TULELE, jaaniku, jaaniku,tulge tulda hoidemaie, jaaniku, jaaniku!Tuli tükkib hoone´eie, jaaniku, jaaniku,säde kipub katusselle, jaaniku, jaaniku,tuletukk(i) tuasse, jaaniku, jaaniku,helehelk(i) heintesse, jaaniku, jaaniku. Viis: Ann Peep (sünd Keerd, 1849 < K-Jaani) (EÜS II 291 (83) < Kodavere khk, Kokora v,…

MÄRDI OMMA SIIA JÕUDNU, märti, märti,peremiis ja perenaine, märti, märti,laske sisse märdikõisi, märti, märti!Tulle, Liisu, tõsta linki, märti, märti,tulle, Anne, ava usse, märti, märti!Andke luba tuppa tulla, märti, märti,alla räästade ajada, märti, märti! Laske sisse märdikeisi, märti, märti,Märdi küidse külmetäse, märti,…

LASKE SISSE MÄRDIKEISI, märti,märdi omma kaugest tullu, märti!Ole_ei märti maasta tullu, märti,märt om tullu taevaesta, märti:kolletud, kõredad mööda, märti,hõbeesta õrrta mööda, märti,üle mere, üle maa, märti,üle soo, üle saare, märti,üle jää, üle järve, märti. Aasta aig om mööda reisind, märti,laske sissi…

Sissepalumine LASKE SISSE MÄRDI SANDID, märti, santi, märti tulnu kaugeelta, märti, santi,märdi tulnu alta ilma, märti, santi,kõrvast see kuu kõvera, märti, santi,läbi soo, läbi ligeda, märti, santi,läbi pika pilliroo, märti, santi,läbi laane lipa-lapa, märti, santi,läbi soo sipa-sapa, märti, santi. Märdil…

Sissepalumine LASKE SISSE MÄRDI SANDID, Märdi küined külmetavad, Märdi varbad valutavad, Märt on tulnud kaugelt mualta, üle soo, üle jõgede,üle märgade mägede, üle viie vikerkuari,üle kuue kupermangu. Tuli peab toas olema PERETÜTAR, NEITSIKENE, talutütar taemekene, puhu see tuli tubaje, lõõtsu…

Kadriõhtul valanud Kadri tuppa tulles “oma vett” lauale, see tähendab Kadripäeva sula. Lauldud nõnda: KADRI TULNUD KAUGEELTA, katri,läbi soo ja läbi raba, katri,tulles küüned külmetasid, katri,kadri varbad valutavad, katri,aga sõrmed tuld löövad, katri.Kadril kaskine hobune, katri,remmelgane reekene, katri,toomingane loogakene, katri,sukad…

LASKE SISSE KADRISANDID, kadri,kadri küüdsed külmetävad, kadri,kadri varbad valutavad, kadri.Kadri tulli kaugeelta, kadri,läbi suu ja suure raba, kadri,läbi pikä pilliruu, kadri,läbi kahre kasteheina, kadri.Piliruug sii pistis põlve, kadri,kahrehehein se lõigas kaela, kadri. Kadri vara valmis pantud, kadri,kivitsede kellerisse, kadri,karratsede kammerisse, kadri:peremees,…

S I S S E P A L U M I N E LASKE KADRID SISSE TULLA!Kadrid tulnud kaugelt maalta,hõbedasta õrta mööda,kullasta kõrendit mööda,ümbert ilma ümara,kõrvasta kuud kumerat,pealta päikese punase.Tuhat näime tullessa,sada seia saadessa.Mis näime kuuda tegevat?Kuu mängis kulda rõngastega.Mis…

Aastavahetus oli kunagi pikk periood, mis algas novembris – seega on sanditamised seotud järgmise aasta vilja- ja karjaõnnega. Maskeerimine ja sanditamine on seotud ka uskumusega, et hingedeajal (november on rahvakalendri järgi “hingedekuu” ) käivad esivanemate hinged oma kunagistes kodudes meid…

KELLE KOPLIS KOLMI PÕÕSAST?Mede koplis kolmi põõsast –üks oli põõsas kuldapõõsas,tõine õrna hõbepõõsas,kolmas kallis kardapõõsas.Pisukene piirilindu,lendas üle mere maade,üle järve, jõgede,üle mägede ja metsa,lendas üle mede õue,õkva mede kopelisse. Akkas pesa tegemaie:puu purust, maa murust,jõe kõrkja kõrredesta,pilliroo pinnadesta,mede metsa raagudesta.Munes…

MEMM LÄTS KARJA SAATIMAIJE,leis ta kana karjateelta.Memm pand salve ta kasuma.Salven kasvi kena lats,kasvi Salme neitsikene.Salme memmeda paluma:„Emakene memmekene,anna mulle aida võtti –ma lää aita ehtimaie,pääle aida pääd panema.” Ette panni laia põlle,kui se aida ussekene,vööle panni laia vööda,kui se…

LAS MA KAEN, LAS MA KATSUN, kiigele, kiigele,kas see kiike kannab minda, kiigele, kiigele,kas kannab kahte kabuda, kiigele, kiigele,kas kannab nelja neiduda, kiigele, kiigele,kahe kabu kaelaraha, kiigele, kiigele,nelja neiu rõiviida, kiigele, kiigele. Kui ei kanna, las kaduda, kiigele, kiigele,moa alla las vajoda, kiigele, kiigele!Minu elle vellekene, kiigele, kiigele,too kerves, raiju…

KUULSIN KÜLAS KIIGUTAVA, kiike, häälii,küla parsil paugutava, kiike, häälii,nõmme õrsis õisatava, kiike, häälii,küla laol laaletava, kiike, häälii.Läksin aita ehtimaie, kiike, häälii,aeda ette eesikule, kiike, häälii,aeda peale peälikule, kiike, häälii.Mis mina sealt siis selga panin, kiike, häälii?Selga pannin siidi särgi, kiike, häälii. Tulge kiik’ma, külälised, kiike, häälii,tooge munad tooge kanad, kiike, häälii,tooge…

Meri, luust sõrmus KÄI, KÄI, KIIGEKENE, kii-kiigäle,käi väl’lä värävista, kii-kiigäle,lao väl’lä laideesta, kii-kiigäle!Mes sääl meie älli alla, kii-kiigäle?Meri meil älli alla, kii-kiigäle.Mes sääl mere keskeella, kii-kiigäle?Kivi mere keskeella, kii-kiigäle?Mes sääl kivi kül’le pääl’la, kii-kiigäle?Sõgel kivi kül’le päälla, kii-kiigäle.Mes sääl sõõla…

Ällilaul TULGE ÄL’MÄ, ÕELME, kiigäle, kiigäle,tulge kiikmä, kirivä, kiigäle, kiigäle!Ma ole äelm älli päälla, kiigäle, kiigäle,ma ole kirriv kiigu päälla, kiigäle, kiigäle.Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle,tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle,tooge kana kaalatside, kiigäle, kiigäle,tooge pardsi paarikide, kiigäle, kiigäle! Ää poiss…

Vastlapääva laul VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo,vastal tulnud kaugeelta, liugo, laugo,üle soo, läbi jõgede, liugo, laugo,läbi vete läigatanud, liugo, laugo,vaskikinda´ad käessa, liugo, laugo,vaskikirjad kinnastessa, liugo, laugo. Neitsikesed noorekesed, liugo, laugo,lähme liugu laskemaie, liugo, laugo!Siit lääb rinda neidisiida, liugo, laugo,Tulgu teilta teine…

Liugu, laugu!PISTEL-PASTEL POISIKENE, liugu, laugu,ega pistel tuassa seisa, liugu, laugu,pistel seisab vainulla, liugu, laugu,valgel lumeväljalla, liugu, laugu!Linad liulaskijalle, liugu, laugu,takud tagast tõukajalle, liugu, laugu,tudrad tuas istujalle, liugu, laugu! Viis:  Sohvi Sepp (83 a) (RKM III 3, 79 (90) < Kodavere…

xxxxxxx

LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE.Mis ma leidsin metsastagi?Leidsin tamme taimekese.Kuhu ma taime paneksin?Istutsin venna ilule,isi ruttu laulemaie:„Kasva, tamme, jõua tamme,kasva, tamme, taevaasse,pilluta oksad pilvisse!“Tamme hakkas kuivamaie. Istutsin õe ilule,isi ruttu laulemaie:„Kasva, tamme, jõua tamme,kasva, tamme, taevaasse,pilluta oksad pilvisse!“Tamme hakkas kasvemaie,tahtis taeva laotada,pillutas…

OLIN MINA VEIKE MEHEKENE,põlvepikku poisike,vaat-luu, vaat-luu-lii,põlvepikku poisike,öösi peksin mõisa rehed,pääval küntsin mõõdumaad,vaat-luu, vaat-luu-lii,pääval küntsin mõõdumaad.Kus mina istsin, seal mina nutsin,kus mina seisin, seinad märjad,vaat-luu, vaat-luu-lii,kus mina seisin, seinad märjad;senna tekkis tiigikene,kasvis kala järveke,vaat-luu, vaat-luu-lii,kasvis kala järveke,kust saab isa hobu juua,velje…

EHK KÜLL EMÄ ILMARIKAS,isä siidile seotud,veli vaskila valatud,ikki sai sõa sõnumid.Kes sii tõi sõa sõnumid,kes sii kandis vaenu keeled?Harak tõi sõa sõnumid,vares kandis vaenu keeled.Kellesta tuleb mineje?Ei lää emä sõdaje,ei lää esä sõdaje,ei lää sõsar sõdaje,ei lää velik nooremp venda,ei…

KUKU IKKA, KÄUKE,kuku kullasta suvesta,helgi hellet heinaaega,kibeveta kiiniaega! Kägu ei kuku kivile,lind ei laula laastusmaale,kägu jät’s kirja kivi pääle,armi aiateibäesse,märgi jät´s ta mättäessä. Talunaine tarka naine,külanaine kiidus naine,võttis kirja kivi päälta,võttis armi aia päälta,võttis märgi mätäaesta –ai ta kirja kindeesse,ai…

KITS KIDU KARJA,üle mere metsa,too mulle heina,mina heina lehmale,lehm mulle piima,mina piima põrsale,põrsas mulle külge,mina külge ämmale,ämm mulle kakku,mina kakku reole,reo mulle kulda,mina kulda tammele,tamm mulle lehte,mina lehte lambale,lammas mulle villa,mina villad veerikule,sulasel sain suured sukad,enesele eina mütsi,karjalapsele kapukida,perepojale pikad…

VÕI IMETA, VÕI IMETA,mis nägin mina imeta!Kaelkoogud kannid vetta,kerilauad keedid leenta,siga sõtkus taigenada,naine tuhnis tuhnermaada,kubjas haukus hange otsas.Siga sõitis, sõlg oli rinnas,lehm oli laudas, laps oli süles,lammas läks laudile munele. Viis: Mart Pill (75 a) (< Leedilt)  EÜS VIII 1151…

LÄTSI MA LAUTA LAMMAST TAPMA, leela, leela, leela-mus leela’a,lammas mul keelile kõneli, leela, leela, leela-mus leela’a:„Ära minnu ära tapku, leela, leela, leela-mus leela’a –suvel anna suure villa, leela, leela, leela-mus leela’a,talvel paari tallekeisi, leela, leela, leela-mus leela’a.”Lätsi mina lauta lehma…

Õitsel KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile,õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile?Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile. Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile?Leeri teeme, õitsile, lepikusse, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile,kuldaleeri, õitsile, kuusikusse, õitsile,õitsile, lääme…

ÕITSI, ÕITSI, ELLAD VELLAD, uu, i-lu-lee,ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee,taadi ruuna vaatamaie, uu, i-lu-lee!Õitsi, õitsi, neiud noored, uu, i-lu-lee,ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee,venna alli vaatamaie, uu, i-lu-lee!Õitsi, õitsi, peiud pikkad, uu, i-lu-lee,ma lään õitsi oidemaie, uu, i-lu-lee,peiu täkka…

PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike,perenaene naesukene, kaasike, kaanike,lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike,vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike!Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike,vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike!Massa ära orja palka, kaasike, kaanike,vaeselapse vaevapalka, kaasike, kaanike! Laulnud Liisa Kast (53 a, sündinud Ta-Maarja…

Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE,kunas saa kodu kuhale?Kavvel om minu koduja,kavvel om, kavvest nävvisse,kavvest harja hall´entelle,kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu,arvasi isa aseme?Meil oli kodu kullasseppa,taren taaderte tegija,meil oli isa kullasseppa,venda taaderte tegija,onu sanga kirjutaja. Kodust tõusi kullasuitsu,tare…

Karjaselaul VEERE, VEERE, PÄEVAKENE,lase kaseladva kaudu,alanegu ajakene!Veere, päeva, vete tõttu,meie vaeste vaeva tõttu,rikaste rahade tõttu,kuningate kulla tõttu.Meil on vaestel vaeva palju,rikastel rahada palju. Veere, veere, päävakene,et saaks karjatsed koduje,viisud vette veeremaie,tallukad tahenemaie,kaltsud ahjule kuiuma. Ega viitsi päeva veerta,viitsi ei aega…

LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE, elleroo, elleroo,looja orja õhtu aal, elleroo, elleroo,sulase suvi-linaje, elleroo, elleroo,palgapoisi padjudesse, elleroo, elleroo. Kes teeb orjale aseta, elleroo, elleroo,palgapoisi padjad peksab, elleroo, elleroo,sulase linada laotab, elleroo, elleroo? Oli mul üksi ella velle, elleroo, elleroo,sõrmepikuke sõsara, elleroo, elleroo …

VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, ellerootsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo,veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo,tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Veli viie versta takan, elleroo, elleroo,tsõtse kuvve kuuse takan, elleroo, elleroo. Veeri, veeri, päiväkõne, elleroo, elleroo,tsõõri, tsõõri, mõrsjakõne, elleroo, elleroo,veeri…

Karjatütrukukõse laul VEERI, VEERI, PÄIVÄKÕNE, elleroo, elleroo,veeri, päivä, vettä möödä, elleroo, elleroo,lase mõtsa latvu möödä, elleroo, elleroo!Veeri sinnä, kon mu velle, elleroo, elleroo,tsõõri sinnä, kon mu tsõtsi, elleroo, elleroo! Mes ma anna veerijäle, elleroo, elleroo?Vöö ma anna veerijäle, elleroo, elleroo.Mes ma anna tsõõrijäle, elleroo, elleroo?Sõle anna tsõõrijäle, elleroo, elleroo.Veeri,…

Lina kasvule LINA TEGIN LIIVAKUSSE, helelee,odrad tegin orumaasse, helelee.Seal kasvis lina nii kui linti, helelee,linakupar nii kui kulda, helelee.Sealt ma raamsin rüpe täie, helelee,isa hõbehõlma täie, helelee,ema kuldse kuue täie, helelee,rohelise rokka täie, helelee,kalevise kaltsu täie, helelee,sõlmitud sõbade täie, helelee.…

Lõikuslaul. Rukkilõikuse ajal lauldi UJU OTSA, IIKENE, hõigake, lõigake,uju otsa, veere veerte, hõigake, lõigake!Kui sai otsa ju ujunu, hõigake, lõigake,kui sai veere ju vedanu, hõigake, lõigake –otsan olid ugalased, hõigake, lõigake,veeres olid venelased, hõigake, lõigake,saares suured sakselased, hõigake, lõigake. Uju otsa, iikene, hõigake, lõigake,uju otsa, veere veerte, hõigake, lõigake!Otsan uutva õllevaadi, hõigake,…

Lõikuse lõpetuse laul sirbi viskamise ajal. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, lõigake, lõigake,kõrise, kõvver ravvakene, lõigake, lõigake!Kelle sirp siin ette jõvvap, lõigake, lõigake,sellel peigmees mütsi ostap, lõigake, lõigake. Viis: (ERA III 6, 190 (27a) < Võnnu); tekst: H II 56, 585 <…

Põllu pandmise lõpetus. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE, lõpele, lõpele,vähäne sa, väljakõne, lõpele, lõpele!Kui sa ei lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele,vähene ei väljakõne, lõpele, lõpele,ma jäta sijä tsirgu süvvä, lõpele, lõpele,sijä lõo lõõritede, lõpele, lõpele,sijä kure kumartede, lõpele, lõpele,pääsukõse pääle tulla, lõpele, lõpele. Tsõtsikõse linnukõse, lõpele, lõpele,läki uvve ii pääle, lõpele, lõpele,tõse vastse…

MELLES ILMAKE UDSUNE, eo-eo-eo-eo-eemelles taivas tahmastedu, eo-eo-eo-eo-ee? –Sellep ilmake udsune, eo-eo-eo-eo-ee,sellep taivas tahmastetu, eo-eo-eo-eo-ee,et ne sõtsi sõneleva, eo-eo-eo-eo-ee,velitse viha peava, eo-eo-eo-eo-ee,kälitse kärava, eo-eo-eo-eo-ee,tädipoja tänkeleva, eo-eo-eo-eo-ee,lella latse leppimada, eo-eo-eo-eo-ee,onupoja oigeleva, eo-eo-eo-eo-ee. Sellep ilmake udsune, eo-eo-eo-eo-ee,sellep taivas tahmastedu, eo-eo-eo-eo-ee. Paista, paista, päivakene,…

Vihm üle. Vihma ära soovimine VIHMAKENE, VELLEKENE,huukene omatsekene,vii vihma Virumaaleaja huugu Harjumaale:Virun vihma vaadeti,Harjun huugu oodeti. Mine üle vihmakene,mine üle, meeli ära,käi tasa taldu ära! Ära minnu likes teku!Likes tėėt, mina ligune,märjas tėėt, mina mädane –ei ole kottu, kun’ ma…

ÜLE, ÜLE,VIHMAKENE, elle-elle, leelo-leelo,üle vihmanuke’ne, elle-elle, leelo-leelo!Vii vihma Venemaale, elle-elle, leelo-leelo,a’a uugu Arjumaale, elle-elle, leelo-leelo –sääl vihma oodetasse, elle-elle, leelo-leelo,egä päev palleldasse, elle-elle, leelo-leelo. Venemaal jo vili põlesse, elle-elle, leelo-leelo,Venemaal on mehed mustad, elle-elle, leelo-leelo,mehed mustad, naesed laesad, elle-elle, leelo-leelo,poisid kannukarvalised,…

VIHMAKENE, VELLEKENE, õõ-oo,ära minu likkes tekku, õõ-oo,likkes tekku-ui linnukesta, õõ-oo,kaunist karjalatsekesta, õõ-oo! Ei ole kodu, kon ma kuiva, õõ-oo,ei ka tare, kon ma tahena, õõ-oo,ei ole taati tare tennu, õõ-oo,veli palke veeretanu, õõ-oo –külataati tegi tare, õõ-oo,külaveli veerit palgi, õõ-oo.…

SÜÜ KARI, õlle, õlle, SAISA KARI, õlle, õlle,seeni jakka, õlle, õlle, viisu kabla, õlle, õlle,kinnitelle, õlle, õlle, kängä rihma, õlle, õlle,pane paela, õlle, õlle, seere pääle, õlle, õlle. Kari seie, õlle, õlle, ma magasi, õlle, õlle,hulga jõie, õlle, õlle, ma uinusi, õlle, õlle,kari seie, õlle, õlle, kaldeenna, õlle, õlle,esi mängse, õlle, õlle, mäe päällä, õlle, õlle,leetitesi, õlle, õlle, lepikunna, õlle, õlle,kaie kulla, õlle, õlle, kuusikunna, õlle, õlle. Viisi kirjutas üles…

AA SIIA, õllele, KARJAKENE, õllele,siia keera, õllele,  kirjakene, õllele,aa siia, õllele,  Maari karja, õllele,siia keera, õllele,  Maari kirja, õllele!Konas me kulla, õllele,  kokku saame, õllele,konas me ella, õllele,  ütte saame, õllele,kulla kokku, õllele,  kutsutigi, õllele,ella ütte, õllele,  hõiguti, õllele,marja ütte, õllele, …

Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE,kunas saa kodu kuhale?Kavvel om minu koduja,kavvel om, kavvest nävvisse,kavvest harja hall´entelle,kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu,arvasi isa aseme?Meil oli kodu kullasseppa,taren taaderte tegija,meil oli isa kullasseppa,venda taaderte tegija,onu sanga kirjutaja. Kodust tõusi kullasuitsu,tare…

Karjatse laul SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI,süü seda, mis ma söödan,juu seda, mis ma joodan,süü seda söödirohtu,laku seda luaneeina,kuni tõuseb tõrvalilli,kuni kasvab kanarpikku,kuni ajab angervaksa! Õlle-õlle, õitse,killa-kalla, karja! Laulnud Krõõt Anask (79 a) (EÜS II 753 (117) ja EÜS II 643…

VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale,uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale,ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale!Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale,Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale.Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale,kuhjad paistsid Kuremaale, heinale, heinale,saod küll paistsid Saksamaale, heinale, heinale!Ei neid söönud äia ärjad,…

2. Ainale kullale,LÄÄMI LAANDE KUHJA LOOMA, ainale, kullale, kullale!tule, tule, tuulekõne, ainale, kullale, kullale,vii ära vihmahuugu, ainale, kullale, kullale,vii vihma Virumaale, ainale, kullale, kullale,aja huugu Harjumaale, ainale, kullale, kullale! Virumaal vili kuivab, ainale, kullale, kullale,Harjumaal hain närbib, ainale, kullale, kullale. Jää meile, päiväkõne, ainale, kullale, kullale,meie hainu kuivatama, ainale,…

Hainateo laul ESÄ TE’K MUL HELLE RIHA, le-lee, lelo-le-lee,veli varre kirjutanu, le-lee, lelo-le-lee.Kelles riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee,kelles võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee? Jumalal o’l Jutik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Maarijal o’l Maarik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee,Pühälvaimul Pühik-lehmä, le-lee, lelo-le-lee –tolle riibu Riia niidu, le-lee, lelo-le-lee,tolle võta Võnnu niidu, le-lee, lelo-le-lee. Viisi kirjutas üles A.A.…

Laisk neiu – lehmad lüpsmata ÜLES, ÜLES, KÜLARAHVAS, üles, üles,üles lehmi lüpsemaie (nüssemaie), üles, üles,üles karja saatemaie, üles, üles!Juba kuu koa lävel, üles, üles,agu armas aida lävel, üles, üles. Laiska neiu kosti vasta, üles, üles:„Küllap leppa lehma lüpsa, üles, üles,kahar…

Varased tõusjad VARA TÕÕSEB PÄÄVAKENE, elle, elle, leelo, leelo,vara tõõseb, vara tõttab, elle, elle, leelo, leelo,vara ruab, vara ruttab, elle, elle, leelo, leelo.Vara lääb vares vaule, elle, elle, leelo, leelo,enne aega hakikene, elle, elle, leelo, leelo,viel varem mina vaene, elle, elle, leelo, leelo.Manda süöda, manda juoda, elle,…

OI, TULE ÜLES, OI, TULE ÜLES,tule üles, valge välläntule üles, valge vällän!Oi, juba kuu, oi, juba kuu,juba kuu kua lävel,juba kuu kua lävel!Oi, juba agu, oi, juba agu,agu aida arja pääl,agu aida arja pääl! Viis: J. Tamm (Hargla köster) EÜS…

ÜLES, ÜLES KÜLANAISED,üles lehmi lüpsemaie,karja välja saatemaie! Teie neiud laisad neiud –teie kari karjaaias,teie mullikad mudalla,teie ärjad ikkeenna. Meie neiud virgad neiud –meie kari karjamaalla,meie ärjad einamaalla. Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (102) < Tartu-Maarja khk (1895-1896);teksti…

Tartumaa regilaule on Põhja-Tartumaa regilaulikus “Lähme Loojale loole” ja Lõuna-Tartumaa regilaulikus “Läämi siistä sedä tiidä” kokku üle 1800. Nende hulgast otsida sobivaid regilaule koolitunnis käsitlemiseks on liiga palju – ja seda nii õpilastele kui õpetajatele. Koolitundides tutvutakse erinevate laulutüüpidega, aga…