KUKU IKKA, KÄUKE,
kuku kullasta suvesta,
helgi hellet heinaaega,
kibeveta kiiniaega!
Kägu ei kuku kivile,
lind ei laula laastusmaale,
kägu jät’s kirja kivi pääle,
armi aiateibäesse,
märgi jät´s ta mättäessä.
Talunaine tarka naine,
külanaine kiidus naine,
võttis kirja kivi päälta,
võttis armi aia päälta,
võttis märgi mätäaesta –
ai ta kirja kindeesse,
ai ta armi ammesse,
märgi aas ta mäntelesse.
Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk, Vara v, Äti mõis – J. Välbe, 1908), teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52034 < Palamuse khk, Kaarepere).
V I I S:
