Kodavere [ezcol_1half] VIIS, VAAS, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! Kes läts kesvä lõikamaie? Viis, vaas, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! Mari läts kesvä lõikamaie? Viis, vaas, vaari kesväd, piis pilliruu marjad, viiru vitsa eenämääle! [/ezcol_1half]…
Väravamäng Kodavere/Ta-Maarja MIS TE SANTI SAISATADE, juune, kuldsed väreje, meie tahme läbi minna, juune, kuldsed väreje. Ei või laske meie värad katski, juune, kuldsed väreje. Külap meie parandame, juune, kuldsed väreje. Kellega te parandate, juune, kuldsed väreje?…
Nukumäng Kodavere Ringimäng Keskel naesterahvas püsti, rätt üle pea. Sõna „alane…“ juures laseb pea longu, kuni tema „alandamine“ sügavaks kumardamiseks vajub. Ring käib ümber, laulab. Nukk on ringi sees ja nutab, kui kurbe sõnumid kuuleb. NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU,…
Loomad. Imed Kodavere OI IMETA, OI IMETA, mis nägin Nõu külassa! Koerad kündsid, härjad hauksid, lammas läks laudile munele, kana tõi kaksi tallekesta, hobu tõi härga-vasika, lehm tõi lauku täkukese. Oi imeta, või imeta, mis nägin mina imeta: taevas tantsis,…
Kuud kuulama Kodavere NÄIUKESED NUORUKESED, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, lääme Luoja lästeelle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, valatama varju peäle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Kelle varju valgeemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle pale punasemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere…
Imemaa Kodavere LÄÄME, LÄÄME, KÄEME, KÄEME, kunas me käies sinna suame, kos nied kuused kullendavad, huavad nuored haljendavad, lepad sirgeed sinevad, kased valgeed kasuvad? Seäl one kuusede kohinad, tamme ladvade lahinad. Viis: Kristjan Sepp (EÜS II 298 (116) < Kodavere…
Laulu võim. Kalajõgi Kodavere KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laskemaie, siis tulgu küla kuulamaie, valdaie valatamaie (1): kost sie laps need laulud suanud? Laulud sain latika nõnasta, kirju kiisa keele alta, auusa avi amba alta. Kus mina laulu lautasin, sinna…
Laulu võim Kodavere KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, ma laalan lapsed lambaasta, sarved pähä oinaasta, tüterid jave-kivista, poisid piäle mölderistä. ma laulan mered murusta, mere kaldaad kalasta, mere ääred ätikistä, mere saared satikistä, mere liiva linnassistä. Viis ja tekst:…
Laulikule juua Kodavere PIAS MINA PIISA VIINA SAAMA, tõise piisa piiritusta, siis mina laulaks lahkemassa, siis minu kiil saaks kergemaksa. Kui mina hakkan laulemaie, laulemaie, laskemaie, siis tuleb küla kuulemaie, valda suuri vaatemaie, minu lapse laulusida, minu virve viisisida. Kust…
Halb laulja Kodavere MES SA LAALAD, KUI SA EI MÕESTA? Laalad sa jo sia sõnust, siga sinu sõnad söönu, lammas laalud lakatanu, (h)obene jo unetanu. Suu sul jooseb soolavetta, (h)abe alla (h)aavavetta, nina tilgutab tatiena. Viis: Leena Töövahe (71 a)…
Laulikule palka Kodavere KUI MINA (H)AKAN LAULEMAIE, laalusida laskemaie – ei mina rahata laala, suud ei kullata kuluta. Anna raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laaliku lagi põlesse, jooja kurku kõrbenesse. Viis ja tekst: Leena Töövahe (71 a) (EÜS II 290…
Lauldud hobu Kodavere MINA LAALAN, MEKS EI LAALA, mina laalan laadakese, laada taha tallikese, talli sisse latteriku, latterikku laugi ruuna, laugi ruunale sadula, sadulasse saksa meesi, saksa mehele kübärä, kübäräle kulda pärge, kulla pärjele kuduja, kudujale kulda mõeka, kulla mõegale…
Mardisantide laul Ta-Maarja/Kodavere AMMUS MÄRTI OODETI, märti, santi, nüid on märti siia saanud, märti, santi. Märt on tullu kaugeelta, märti, santi, läbi soo sopa-sapa, märti, santi, läbi vii vipa-väpa, märti, santi, pilliroog sääl pistis silma, märti, santi, angerpist ai süamede,…
Mardisantide laul Kodavere LASKE SISSE MÄRDI SANDID, santi, märti, märti tulnu kaugeelta, santi, märti, märdi tulnu alta ilma, santi, märti, kõrvast see kuu kõvera, santi, märti, läbi soo, läbi ligeda, santi, märti, läbi pika pilliroo, santi, märti, läbi laane lipa-lapa,…
Mardilaul Laiuse/Kodavere LASKENI SISSE SANDI MARDID, märti, märti, mart on tulnud kaugelt maalt, märti, märti, üle soo, üle ravvade, märti, märti, üle märgade mägede, märti, märti, üle kuivade jõgede, märti, märti, ülle viie vikkerkaare, märti, märti, ülle kuue kudruskaela, märti,…
Kadride tänamine Palamuse/Kodavere AITUMA, KADRID TÄNAVAD, kadril andi andemasta, suure hoole otsimasta, villavakka vaatamasta, linanuusti liigutamast! Mis jätame pereisale? Jätame härjad ikkessa. Mis jätame perepojale? Laia täku laterissa, üheksa üli-ilusta, kümme künniruunakesta. Mis jätame pereemale? Kümme lehma lüpsikule. Mis jätame…
Orja ase Kodavere OLIN MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN, Poolamaal ma poisikene. Hakkas tali jo tulema, hakkasid saanid sõitema, reetallad tantsimaie, kõdarad kõrisemaie. Peremehed hakasid jo orje omal otsimaie. „Tule aga mulle, orjakene, mul on pehmed orja padjad!“ Kui sain orjast…
Rikka härg ja vaese vares Kodavere MEIE ÄRRA, RIKAS MIIS, kolmekümne moisa miis, ei saa süüä, ei saa müüä, ei saa trillitralli lüüä! Mina vaene talumiis, kolme vaka vilja miis, säält saab süüä, säält saab müüä, säält saab trillitralli lüüä!…
Palve kupjale Kodavere KULLA KUPU-KUBIJAKE, lee-lee, armas au-kilterike, lee-lee, lase orjad õhtaele, lee-lee, orjalapsed varju alla, lee-lee! Kui ei lase, ei palugi, lee-lee, küll mu silmad seda näevad, lee-lee, et sa põled põrgunagi, lee-lee, mina argiga avitan, lee-lee, kiigutsiga kohendan,…
Ilus küla Kodavere OH KÜLL SEDA LAHEPERA KÜLA, Lahepera küla lapsekesi! – All õli jõgi, peäl õli mägi, keskeel kena külake. Seäl õlid näiud nägusad, mõned nii ime ilusad! Sinna kääsid salgu saksad, salgu saksad, puhme poosid, egal kuul kuninga…
Ilus küla Kodavere KELLE SIE KENA KÜLAKE, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija? Meie sie kena külake, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, meie aiad haljendavad, verevere kompalija, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Must naine Kodavere VIIBUSIN VILET AJAMA, pajopilli puhkumaie, kui neid näiosid jaeti, tinapiätasid tingiti. Muele mukid annetie, kenäd kätte kiänetie, mulle sai musta ja rumala, tõrvaskandu ja tõbise. Panin nukka, ne nurisi, panin kolka, ne kolisi. Muud liäväd mukikin keriku,…
Tõbine naine Kodavere VÕTSIN NAESE NUORUKESE, õrna õbeõiekese. Viisin ella heinamuale, kaunikese kuari peäle. Niitis kuari, niitis kaksi, akkas põlvista põdema, labaluista langemaie, õlanukkest õhendamaie, kaelajatkust kaebamaie, jalaseärest soikumaie. „Oh mu meäsi meäleline, kuasa kaalaarmuline! Võta latrist laugi täku,…
Joodikul mehel. Joodiku hobune Kodavere ÕLES MA UNENA NÄHNUD, magadena mõtelenud et saan kurja kaasa kõhta, valju aga vaenu kõhta – tulle õles visand viinatoobid, katussele õllekannid, metsä mede karikad; suvi õles lipanud linata, talve tantsinud tanuta, suve õles suanud…
Kalamehe naine Kodavere MUUD MEHED MERELE LÄHVAD muud kuasad kala järele, mu meäsi issub koduna, puhub pudru vuaganaije. Mul enel mehessa merele minna, mul kuasas kala järele. Suan ma sadu ahvenida, tuhad riita reäbisida, siis mina suppi kiedemaie: perele mesine…
Endine elu. Hiljuke Kodavere Tütre laal. ITKEN ENNISSA ELUDA, kaunist kasupõlvekestä, ku õlin isa kodona, veärin velje põrmantulla. Isä ütel hiljakussa, emä enneaegesessä. Oot-oot, ätte, no-no nenne, las soab hiljake elämä, enneaegene asuma – siis tuleb isä hiljakulle, emä enneaegeselle.…
Endine elu Kodavere OH MINU ENNISTÄ ELUDA, kallist kasupõlvekestä – kohe viitsin, sinna veerin, kohe tahin, sinna tantsin. Mängin kui märäobene, tantsin kui see tallitäkku, tõiste sälgude seäna. Laulnud Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124)…
Öösel üksi Kodavere Poissmehe laul MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN, muedu tunnid tuegerdaksin, tuleb aga lauba õhtukene, päris pääva luoja minek – kõik läävad õmaga magama: isa sie lääb õmaga, veli nuore nuorikuga. Miska lään mina vaene? Mina üksi huoneeie, üksi…
Arg kosilane Kodavere KUU TÕUS’ KUME JÕESTA, päev Pärnu lätteesta, agu Narva allikusta. Valati mina valati, kust see tõusis meie velle? Viru piigade seasta, (H)arju Anne kaendelasta, rühke Reeda rüpe seesta. Veli tuli kukesse koduje, poolest ööst esä majasse. Visas…
Arg kosilane Kodavere LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, eramaid mina õtsimaie, kaeramaid mina katsumaie, rukkimaid muretsemaie. Johtusin nelja näiu peäle, kogemata kõlme peäle. Es õle püssi püüda neidu, es õle võrku võtta neidu. Läksin kodu itketenna. Vasta tuli eite, vasta taate, vasta…
Hoiatus laisa naise eest Kodavere VELI ELLA VELJEKENE, ehk suab sulle siegi naene, vahest sulle siegi vaemu, kes ei tunne toemesida, mõesta lõeme lõngasida. – Käib ta külan. kerad käena, kangas pletitud pihuna, õtsib toeme tundijida, murratuse mõestijida. „Tule, talu,…
Kaevul kosija Kodavere VELI, HELLA VELJEKENE, kui lääd naista võtemaie, pane selga siidisärki, siidisärki, kulda kuube. Kui lääd läbi äia õvve, äia õvve, ämma õvve, tereta sa teome´ viisil: „Tere äiapapakene, tere, ämmamammakene! Kas one näädu teil koduna?“ Panin selga…
Tunnen tuima. Hoiatus pika naise eest Kodavere VELI, HELLA VELLEKENE, kaske, kaske, kui lääd naista võttemaie, kaske, kaske, võta õde õlma alla, kaske, kaske, õde tunneb tuimad neiud, kaske, kaske, õde laidab laisad neiud, kaske, kaske. Tuemal tutsakud juuksed, kaske,…
Peetud neiud Kodavere EMÄKENE MEMMEKENE, võinud olla võttemata, minu küll (h)obo sõitemata, minu küll raha raiskamata, eks minu must võind muidu jooksta, kimmel ruun kivä vedädä, paat võind paasi kangutada, enäm kui neida neidusida, mis on pooleli pietud, läbi käte…
Hoiatus joodiku eest Kodavere TÜTARLAPSED LINNUKESED, hoidke te pead silidad, mehed vaatvad metsa varjust, poosid suurte puije varjust: õleks püssi, püüaksime, õleks võrku, võttaksime. Ei õle näiju püssil püida, püssil püida, võrgul võtta, näiju saajul suadenessa, näiju viinul viedanessa. Tütarlapsed…
Kosilased kodus. Müüdud neiu Kodavere MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE, ai trai, trallalla tuli minu kodu kutsumaie, ai trai, trallalla, välja õtsast õikamaie, ai trai, trallalla: „Tule kodu, mu sõsare, ai trai, trallalla! Sul one kodus kõlmed kõsjad, ai trai, trallalla,…
Kehvad kosilased Kodavere OH, TE MEHED JU ÕLETÄ, kaske, kaske, mõtletä minna kosjule, kaske, kaske, teil one kodo kõlmi kuube, kaske, kaske, tõene pualeli pidetud, kaske, kaske, kõlmas karva viäreline, kaske, kaske! Oh, te mehed ju õletä, kaske, kaske, teil…
Kolm hälli. Neiu matus Kodavere EMAKENE NENNEKENE, kolmen hällin mu hällitelid, neljan nõtken nõkutenid: kuusine one kõda nõtke, sarapuune suana nõtke, õõnapuune õvve nõtke. Mis (õli) nõtke ligi lageda, seda Leeni liigutelli, mis õli keski põrmanduda, seda hoidsid karja lapsed,…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUHU POISID MATETAKSE? Suurde soohu rampaalla. Mis sääl alla pantakse? Pakkud alla, pakkud pääle, pakkud varvaste vahele, pakkud sõrme otsadelle. Miss sääl kasvab haua pääl? Koerkupud, kobrolehed, üleannetud ohakad! Kus neid neiud matetakse? Kirik’aeda, kabelille.…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUI POOSID ÄRA SUREVAD, kohe poosid matetasse? Suosse mädamuasse, kueva kuuse juure alla, saksa mua sarapuu alla, laenema lepa alla. Kessi itkeb suu peäla? Susi itkeb suu peäla, karu aada kaldaanna, rebane ree jälila. Mis…
Oma ja võõra küla poisid Kodavere ELISTVERE POISID, INETUD POISID, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo küll alla (h)allitanud, ise küll selgä seenitänud, kübär on pähä päevätänud, vöö küll vööle vihmatanud! Kaivere poisid, ilusad poisid, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo alla kui see…
Poiste pilge Kodavere Uhke poiste pilkus OH TEIE POISID, TÜHJA UUD (1), tühja uud ja näljä kõrgid! Mis te tühja kiitelete, üle-küll-liia (h)oopelete – teil on rikkus rinnanagi, raharikkus rätikuna, uhkus uvve kuvve piäl, täi teie vammusse vahela, kirbu körtsu…
Meie ja teise poisid Kodavere MEIE VALLA NUORED MEHED, lähvad juanipäev keriku, hobu alla kui see ahju, ise seljas kui see saksa, kübar peäna kui keriku, lint one peäla kui see linna, ei õssa huarale õluta, ega litsele lihada. Allatskivil…
Soome sild. Tore noormees Kodavere KAE, KUN SÕEDAB NUORI MIESI, sõedab Suome silda müüdä, Suome silda nõtkatelle, aluspalki paagatelle; Suome näädised vahivad alta kuu ja piältä päävä, õbedase õvve alta ja läbi raadisse värävä! Viisi ja teksti kirjutas üles S.…
Karskuse õpetus Kodavere Karskuse õpetus neidudele TÜTARLAPSED LINNUKESED, küla tüttered sõsared, sõsaru(ke)sed linnukesed! Kui te käide tiäda müöda, tiäda müöda, muada müöda, hoidke piikerid pihuna, käsiuamerida kähena – kui tuleb vasta poeste hulka, poeste hulka, kelmi kimpu, kui tuleb poessi…
Ema haual, Vara vaeslapseks. Kodavere EMÄKENE, NENNEKENE, jätt mu vara vaeseesta, enneaegu armetusta, jätt mu muale marja suurust, kesäle kiviku suurust, kivi piäle kedrä suurust. Ma lähen ema haua peale. „Emäkene, nennekene, tule luegen lunda müüdä, tule a´nen alta vetta,…
Ema haual Kodavere MEMME VIIDI TIIDÄ MÜÜDÄ, armud läksid aeda müüdä; memme (h)auda kandaneksi, armud alla langeneksi; las (h)üüdä keriku kellä, pika paua (h)aua kellä. Läksin memme haua piale. „Tõuse ikke ja tõota, tõuse mu piäd silimä, laia lakka lahutama!“…
Vara vaeslapseks Kodavere ÄRA SURI MU ISAKE, lee-lee, ära suri mu emake, lee-lee, jättis mind vara vaeseks lapseks, lee-lee. Andis härjad härra kätte, lee-lee, lehmad lellu naeste kätte, lee-lee, hobused onude kätte, lee-lee, lambad laesa naese kätte, lee-lee, kanad koka…
Vara vaeslapseks. Nutust järv Kodavere MINA KÜLL, MINA KÜLL VAENELAPS, lee-lee, ilma peälta peäsukene, lee-lee. Maha jäin ma marja suurust, lee-lee, põrmandule põrmu suurust, lee-lee. Läksin aeda (aida) lävele, lee-lee – es õle aedal õikajada, lee-lee; läksin kõda lävele, lee-lee…
Ema haual Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, kui valatan keriku peäle, siis hakkab hale tulema, vesi silmi veäremaie. Kerikun minu emake, kabelin mu kandijake, kerikun ta keädab leäme, kabelin ta kassub suola. Lähme nenne aada peäle, rinnu nenne risti peäle, polvi aaduja…
Ema haual Kodavere/M-Magdaleena MEELES ON MINU MEMMEKENE, meeles memme armukene, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memm aga viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Memme hauda laskenessa, armud alla langenesse, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. …
Sõid eide südant Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, mitu ööd õlid uneta, mitu süöki süömatagi, mitu tundi tastemata. Ütlid südat süödaneva, puretava puusalueda, katkutava kaalasuoni. Ma seien sinu südata, purin nenne puusalueda, katkin nenne kaalasuonta. Ma õlin sulge nenne suussa, avi nenne…
Meeles memmekene Kodavere EHK MA LAALAN KÕEGE PÄEVA, kõege õntsa õsta puole, ep kuule emale heälta, heält ei kaegu kandijalle. Õelalle õegub heäli, kadedalle kaegub heäli – õelalle õõtsimuale, kadedalle karjamuale, vihasele värate suhu. Muil one meeles mehed nuored, kõnejel…
Sõin eide südant Kodavere EMAKENE, NENNEKENE, mitu ööd õlid uneta, mitu süöki süömatagi, mitu tundi tastemata. Ütlid südat süödaneva, puretava puusalueda, katkutava kaalasuoni. – Ma seien sinu südata, purin nenne puusalueda, katkin nenne kaalasuonta, ma õlin sulge nenne suussa, avi…
Kasvatus asjata Kodavere MIS SAI NENNELE MINUSSA, mis sai tuoja tüteressa? Itkud said minu emale, aledused aadujalle, itkud said imetamassa, käed said kalet kandemassa, silmad märjad mähkimassa. Abi sai sellel kes es assu, tugi sellel, kes es tunne, tuimale sai…
Kolm hälli. Kasvatus asjata Kodavere EMAKENE NENNEKENE, mõtlid müüda muudgi tüki, kaabelda kalevi paku – ise müüsid tüterida kaupelid kodu kanuda. Abi sai sellel, kes es astu, tugi sellel, kes es tunne. Emakene, nennekene, kõlmel äll´il ällitasid neljal nõtkel nõkutasid:…
Kasvatus asjata. Vara vaeslapseks. Ema haual Kodavere Vaeselapse laul EMÄKENE, ENNEKENE, mes said abi minusta, kasu minu kasvatemäst? – Itku said imetämestä, süüdi sülle võttemastä, abi sai neile, kenn es astu, tugi sai neile, kenn es tunne. Jätid mu vara…
Ema ei viinud vette Kodavere KUI MA SÜNDISIN EMALE, kui mu anti aadujalle, siis küssid külatsed naesed: „Mis one sündinud emale, mis one antud aadujalle? Ones poega või one tütar? Kui one poega, tuo tubaje! Mähi poega mähkmeie, sidu siidirätikuie…
Tütar vette Kodavere KUI MINA SÜNDISIN EMÄLE, kui minu anti aadujale, külä naesed siis küsisid: „Mis on sulle sündinud, mis on antud aadujale – kas on poega vai on tütär? Kui on poega, too tubaje, mähi poega mähkmeje, sidu siidi…
Hällilaul Kodavere Äiutamise viis ÄIO, ÄIO KUSSU, KUSSU, kiigu, kiigu, Kreosselle, üle aia Õtsaralle, pitkä teedä Piiburalle, vahess arvass Vaenaralle! Soesu-soesu – suad suuress, maga kavva – kasvad pitkäss, siis sinuss suab üks karjussikene, tõõseb tõõrasse ajaja, metsän lehmä lemmotaja,…
Kiik kaugele, pühad välja Kodavere/Ta-Maarja VÄLLÄ, VÄLLÄ, PÜHÄKESED, kiike, hääli, vällä, pühäd, värävasta, kiike, häälii, astke vällä akenista, kiike, häälii, laske vällä laideista, kiike, häälii! Pääle tükkib tüü aiga, kiike, häälii, heledampa heina aiga, kiike, häälii, kibetampa künni aiga,…
Põrm põllele Kodavere/Ta-Maarja NEITSIKENE, NOORUKENE, läksin külla kiikumaie, tamme latva laulemaie; küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi. Lõiva kurni koppelilla, valikaegast vanijulla, lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidiräti pääle. Lätsin kodu ikedenna, ikedenna, nuttedenna.…
Pühkmeist tamm. Kiik venna tehtud Kodavere/Ta-Maarja NEITSIKENE, NOOREKENE, pühi tuba, laasi lauda, hari akkente alune! Pühi pühkmed mereje, viska laastud laeneje. Lõin ma ühe laastukese, veri kargas versta maada. Kas sest saide purje puida, purje puida, laeva lauda, sõsarale kiige…
Kolm aita, kolm välja, kolm järve Kodavere/Ta-Maarja ÜLES, ÜLES, KIIGEKENE, üles, kiike, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mis mina nägin kõrgeella, kõrgeella, kaugeella? Nägin kolmi aidakesi – üks olli aita kuldaharja, tõine aita hõbeharja, kolmas aita vaskiharja. Mis olli aita kuldaharja, sii…
Kingitused kiigesepale Kodavere/Äksi MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL, kiigele, kiigele, mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele? Siga seitsema suvine, kiigele, kiigele, sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele! Ei ta lepi ega meeli, kiigele, kiigele. Mis ma anna kiigessepal, kiigele,…
Kingitused kiigutajale. Kallis kiik Kodavere/M-Magdaleena KULUGE, KULUGE, KÖIEDA, kiigele, kiigele, venige, venige, vinnada, kiigele, kiigele! Kül one köisi kelderina, kiigele, kiigele, kanepida kamberina, kiigele, kiigele, kül one köie keerutijaid, kiigele, kiigele! Kes tuleb meidi kiikeetama, kiigele, kiigele? Ann tuleb meidi…
Palve kiigutajale Kodavere KIIGETAJAD, KUKUTAJAD, kiigele, ärge kurjast kukutage, kiigele, õelaste õljutage, kiigele! Ma olen kuri kukamaie, kiigele, õel ma olen õljamaie, kiigele. Kuksin maha koolijasta, kiigele, älli alla ingetusta, kiigele. Kes kara’s manu kaema, kiigele? Emä karas manu…
Kiigele ehtimine. Kingitused kiigutajale Kodavere KUULSIN KÜLAS KIIGUTAVA, kiike, häälii, küla parsil paugutava, kiike, häälii, nõmme õrsis õisatava, kiike, häälii, küla laol laaletava, kiike, häälii. Läksin aita ehtimaie, kiike, häälii, aeda ette eesikule, kiike, häälii, aeda peale peälikule, kiike, häälii.…
Kiigele ehtimine. Kiigel kartlik. Kulla kulumine Kodavere/Laiuse EMAKENE, NENNEKENE, anna mulle aida võti, kingi mulle kerstu võti – ma lähen aita ehtimaie, kerstule lään kenitama. Selga panen siidisärgi, vööle panen vööda pitka, pähe panen pärga laida, jalga uued ummiskingad –…
Tulge kiigele, tooge mune Kodavere TULGE KIIKME, KÜLANAESED, kiigele, tooge munad, tooge kanad, kiigele! Kana jäi kodo munele, kiigele, pennile pesä tegema, kiigele, lavva alla audumaie, kiigele, kukega kudrutsemaie, kiigele! Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (3) <…
Meie ja teie kiigud Kodavere/Äksi KÜLA KIIGU, KÜLMA KIIGU, kiigele, kiigele, meil om esi hella kiigu, kiigele, kiigele, velle kiiku, villa kiiku, kiigele, kiigele! Küla või kiigu külma kiigu, kiigele, kiigele, kulut mu kulla peusta, kiigele, kiigele, Õõlda hõbe…
Kiik halvas kohas, Tulge kiigele, tooge mune. Ilus neiu kiigel. Kingitused kiigutajatele Kodavere/Torma OH TE HULLU KIIGESSEPPA, kiigele, ku(h)u na tennu näiu kiigu, kiigele – tennu sia sõngermaile, kiigele, tennu vie veere pääle, kiigele, tennu uja otsa pääle, kiigele, tennu…
Kiik halval kohal. Ilus neiu kiigel Kodavere/Äksi OH SA HULLU KIIGESEPPA, kiigele, kiigele, kohe teinu näiu kiige, kiigele, kiigele! Tennu sea songermusse, kiigele, kiigele, tennu lätete lävele, kiigele, kiigele, tennu oja otsa pääle, kiigele, kiigele. Küla või nutab künnusmaida, kiigele,…
Kiige katsumine Kodavere/Äksi KAEGEME KIIGUKESTA, kiigele, kiigele, kaegeme, katsugeme, kiigele, kiigele, kas sii kiiku kannab meida, kiigele, kiigele, katte kaaraterakesta, kiigele, kiigele, kuut või munakoorekesta, kiigele, kiigele, viit või vihalehekesta, kiigele, kiigele, kas ta kannab suure naise, kiigele, kiigele, rahalise…
Kitsas kiik Kodavere MUL OLI ÜKSI AINUS VENDA, raidus ta sada sangaleppa, tegi kiige küla alla. Sai see kiige kitsukene, alt sai kiige arvukene: pealt sai pääsuke pugema, alt sai anide ujuma. Tulge kiikma, külanaesed, tooge kanad, tooge munad, tooge…
Kiige tegemine Kodavere Kiigele, kiigele! ÄRJÄD ÄGASID SAVIDA, kiigele, kiigele, poosikesed põlveluida, kiigele, kiigele. Kus seda kiike raiutie, kiigele, kiigele? Kiik ju tuudi kubija õvve, kiigele, kiigele, sääl vaaksid vardija emändäd, kiigele, kiigele. Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a)…
Veere vaese vaeva tõttu Kodavere/Torma Lehte, kulda, arule, aenale! VEERE, VEERE, PÄEVAKENE, lehte, kulda, arule, aenale, lase kaseladva kaudu, lehte, kulda, arule, aenale, alanegu ajakene, lehte, kulda, arule, aenale! Veere, päeva, vete tõttu, lehte, kulda, arule, aenale, meie vaeste…
Veere venna juurde Kodavere Õhtul VEERE, VEERE, PÄEVÄKENE, elle, elle, leelo, leelo, veere sinnä, kos so veli, elle, elle, leelo, leelo, sõõri sinnä, kos so sõsar, elle, elle, leelo, leelo! Veli viie versta taga, elle, elle, leelo, leelo, sõsar…
Õitsil on säng ilus Kodavere Õitselaul Kaske, kanike! TULE OITSE ELLA VELJE, kaske, kanike, tule oitse ella velje, kaske! Ma teen arule asemed, kaske, kanike, ma teen arule asemed, kaske, säädiledin suured sängid, kaske, kanike, säädiledin suured sängid, kaske,…
Oma ja võõrasema ootavad koju Kodavere VÕÕRAS NENNE, VÕÕGAS NENNE, tõstas leeme, ne tõreles, sõemas sööjäst sõõrmeteni, neljäntiku neeletäjäst, ka´nniku kaatajast. Oma nenne nennekene, pani piimä peesimaie, leemekausi lääkimaie: „Peesi, peesi, laste piimä, lääki, lääki, laste leeme! Jo tuleb värvoke…
Kuri perenaine. Kuri kodu Kodavere Karjatse (orja) laul KODO MINNÄ VAI EI MINNÄ, elle-elle, leelo-leelo, kodo kuri perenaene, elle-elle, leelo-leelo, annab süvvä ja aagutab, elle-elle, leelo-leelo, paneb lauda ja pahandab, elle-elle, leelo-leelo, tõstab ruuga ja tõreleb, elle-elle, leelo-leelo, leeväkikud kirja…
Orja palk Kodavere PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike, perenaene naesukene, kaasike, kaanike, lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike, vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike! Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike, vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike! Massa ära orja palka, kaasike, kaanike, vaeselapse…
Nutust järv. Oma ja võõrasema Kodavere KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN, lee-lee, kos astun, sääl alandan, lee-lee, kos ma seesän, seenäd märjad, lee-lee, sinna tekkis tiigikene, lee-lee – vett saab küla karjal juua, lee-lee, valla varssadel ojoda, lee-lee. …
Kes koju ootab Kodavere Õhtu. Karjusse laal KARJUSSED KODU TULEVAD, kõik näie süda vesine, süda virsub viidikida, kutsub kuivida kaluda. Kes neidä kodu uutab? Kodu uutab uksekene, vaatab väravikene: kas tuleb tuletegija, kas paessab padapesija, kaevulingu liigutaja, kaevukoagu koagutaja. Viis:…
Marjule minemise laul Kodavere Marjule minnes lauldi: LÄKI MÄELE MARJULE, elle, elle, leelo leelo, alla mäele toomingile, elle, elle, leelo leelo, pääle päeva pähkelile, elle, elle, leelo leelo! Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280…
Teretamata möödaminejale Kodavere/M-Magdaleena Teretamata möödaminejale MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, õdagoole, õdagoole, mööda läks poissi porri-silma, õdagoole, õdagoole, ei ta toonud tervisida, õdagoole, õdagoole, ei annud jummalada appi, õdagoole, õdagoole. Jummal teadku, mis tal õli, õdagoole, õdagoole, kas õli kida…
Lina elulugu Kodavere/Ta-Maarja LINAKENNE, LINNUKENE, üles, tuhat surma sulle toon ma, üles, sada surma sulle saadan, üles, harja pidi haarates, üles, kiudu pidi kistoes, üles, lina likku viitamesse, üles, ja leost väljä toodamesse, üles. Panti su palkidel vajume, üles,…
Sirbiviskamise laul Kodavere Rukkilõikuse lõpetus SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõrise, rauakene! Kelle sirp siin ette sõvvab, selle peigmees vasta jõvvab. Sirpi viibutati ja visati üle õla 3 korda. Läks sirp kummuli, siis pidi viskaja sel aastal surema. Laulnud Mari Poks…
Mis meid otsas ootab Kodavere/Torma LÕPETAME SELLE PÕLLU, lõpelee, lõpelee, vähendame selle välja, lõpelee, lõpelee, kahandame selle kaera, lõpelee, lõpelee, teeme otsa selle odra, lõpelee, lõpelee! Hakkame arule käima, lõpelee, lõpelee, arupõldu põimimaie, lõpelee, lõpelee, aruvälja väänamaie, lõpelee, lõpelee!…
Jätan lindude süüa Kodavere Lõpe-laul LÕPE, LÕPE, RUKKIKENE, lõpele, lõõrile, kui sa ei lõpe, siia jätän, lõpele, lõõrile, siia jätän sirgu süvvä, lõpele, lõõrile, sirgu süvvä, nirgu neeldä, lõpele, lõõrile, nirgu neeldä, jänesse järädä, lõpele, lõõrile. A´a otsa õekene, lõpele,…
Jätan lindude süüa Kodavere Lõpe, põld LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õegake, lõegake! Kui sa ei lõpe, siia jätän, õegake, lõegake, siia jätän sirgu süvvä, õegake, lõegake, sirgu süvvä, nirgu neelda, õegake, lõegake, pääsukese pääle käiä, õegake, lõegake! Laulnud Mari Poks (s.…
Jätan lindude süüa Kodavere/Torma LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õigake, lõigake, vähene sa, väljakene, õigake, lõigake, kahane sa, kaerakene, õigake, lõigake, saa otsa, odrakene, õigake, lõigake! Kui sa ei lõpe, siia jätan, õigake, lõigake, siia jätan sirgu süüa, õigake, lõigake, sirgu…
Naiste nabrad. Kuulus kuhjalooja Kodavere/Torma MIS MA LÕIKAN, SEE MA KEIDAN, õigake, lõigake, see ma kokkuje kogusin, õigake, lõigake, see ma napraje nabisin, õigake, lõigake, kuhelasse kukutasin, õigake, lõigake, vahelikku valmistasin, õigake, lõigake. Tegin nabra kui see naese, õigake, lõigake,…
Võta naine töölt Kodavere Looviis TULE, UUGU, VÕTA LUUGU, tule, kasse, kassa eina! Veli ellä, veljekene, sihi naista sirbi päältä, vahi naista vaalu päältä, rehavarsilta valata, kas on nirgil niitemaie, kerges kokko keerämaie! Laulnud Kadri Ots (84 a) (EÜS II…
Söö, kari Kodavere SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, süü sedä söödirohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, laku laia laanerohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, kuni tõuseb tõista rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, kuni pistab piibelehte, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,…
Söö, kari! Kodavere Karjatse laul SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI, süü seda, mis ma söödan, juu seda, mis ma joodan, süü seda söödirohtu, laku seda luaneeina, kuni tõuseb tõrvalilli, kuni kasvab kanarpikku, kuni ajab angervaksa! Õlle-õlle, õitse, killa-kalla, karja! Laulnud Krõõt…
Vihm üle vaeslapsest Kodavere/Torma MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE? Likkes teet sa linnukese, likkes suine, likkes päine, likkes suine suilindu, likkes päine pääsukene, kaalani emakanal’! Ole ei kodu, kun’ ma kuiva, ega tare, kun’ tahene. Ole tare ei esa tettu…
Vihm mujale maale Kodavere ÜLE, ÜLE,VIHMAKENE, elle-elle, leelo-leelo, üle vihmanuke’ne, elle-elle, leelo-leelo! Vii vihma Venemaale, elle-elle, leelo-leelo, a’a uugu Arjumaale, elle-elle, leelo-leelo – sääl vihma oodetasse, elle-elle, leelo-leelo, egä päev palleldasse, elle-elle, leelo-leelo. Venemaal jo vili põlesse, elle-elle, leelo-leelo,…
Eks võind meres mürada Kodavere Käsikivilaul KIVIKENE, KIIKSUKENE, voenud sa meren mürädä, mere kalda all kajada, ku saed meie müräda, meie koagude kajada. Meks siis musta meie leeva? Küll o musta, küll magusa! Kana lennas seena peale, leie tolma leeva…
1. AETAMINE Laulnud Ida Mesipuun (63 a) (RKM III 3, 50 (24) < Kodavere khk, Orgemäe k – H. Sirmais, 1955). 2. AETAMINE Üles kirjutanud Gerda Laugaste enda mälestuste järgi (ERA III 7, 312 (39) < Kodavere khk, Alatskivi v,…
Tõuske üles. Tõuske karja saatma Kodavere Hommikul ÜLES ÜLES KÜLÄNAESED, üles, üles, üles, üles lehmi lüpsemaie, üles, üles, üles, üles karja saatemaie, üles, üles, üles, munde mullikad murula, üles, üles, üles, meie kari karjaajan, üles, üles, üles! Tule, lilli,…
Tõuske üles Kodavere Linakatkumise laul ÜLES, ÜLES, KÜLÄNAESED, üles, üles, üles! Perenaene laiska naene, üles, üles, üles, istub tanuta’ tare’nna, üles, üles, üles, ilma vööta voodienna, üles, üles, üles, tõstab ruuga ja tõreleb, üles, üles, üles, lõikab leibä ja lõõritab,…
Tõuske üles. Tõuske karja saatma Kodavere Äratus. Tõuske lüpsma! TÕÕSKE ÜLES, KÜLANAESED, üles, üles, üles, äraka, pereemandad, üles, üles, üles! Tõõska lehmi lüpsemaie, üles, üles, üles, tõõska karja suatemaie, üles, üles, üles! Jätka lapsed vuodeeije, üles, üles, üles, imejad isa…
Varajane vaeslaps Kodavere Varased tõusjad VARA TÕÕSEB PÄÄVAKENE, elle, elle, leelo, leelo, vara tõõseb, vara tõttab, elle, elle, leelo, leelo, vara ruab, vara ruttab, elle, elle, leelo, leelo. Vara lääb vares vaule, elle, elle, leelo, leelo, enne aega hakikene, elle,…
Kodavere Karjalaste laul hommikul TÕUSE, PÄEVÄ, TÕTTA, PÄEVA, elle, elle, leelo, leelo, rühi, päevä, rutta, päevä, elle, elle, leelo, leelo, keera keske(h)ommikulle, elle, elle, leelo, leelo. Ega’ lõõna siin ei lõegu, elle, elle, leelo, leelo, keske(h)ommik siin ei keerä, elle,…