{"id":561,"date":"2013-07-13T19:25:39","date_gmt":"2013-07-13T16:25:39","guid":{"rendered":"http:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/\/?page_id=561"},"modified":"2013-08-26T08:40:46","modified_gmt":"2013-08-26T05:40:46","slug":"kasutajale-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/kasutajale-2\/","title":{"rendered":"KASUTAJALE"},"content":{"rendered":"<h2><\/h2>\n<h2><span style=\"font-size: large;\">Regilaulik \u201eL\u00e4hme Loojale loole\u201c<\/span> <a href=\"http:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/\/wp-content\/uploads\/2013\/07\/20130710_1614.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignright\" alt=\"Lembit Karu\" src=\"http:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/\/wp-content\/uploads\/2013\/07\/20130710_1614.jpg\" width=\"450\" height=\"576\" \/><\/a><\/h2>\n<p><span style=\"font-size: large;\">P\u00d5HJA-TARTUMAA REGILAULIK\u00a0<\/span> <span style=\"font-size: medium;\">\u201eL\u00e4hme Loojale loole\u201c on koostatud Tartu-Maarja, \u00c4ksi, Maarja-Magdaleena, Laiuse, <\/span><span style=\"font-size: medium;\">Kursi, <\/span><span style=\"font-size: medium;\">Palamuse, Torma ja Kodavere kihelkonnast ning Tartu linnast kogutud regilaulude ja regiviiside p\u00f5hjal. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi regiviiside ja laulutekside koopiad (nii paberkoopiad kui digitaalsed) on olnud regilauliku koostamisel k\u00e4ep\u00e4raselt kasutada.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: large;\">REGILAULIKU KOOSTAMISEST<\/span><br \/>\n<span style=\"font-size: medium;\">K\u00e4esolev regilaulik on koostatud tekstide p\u00f5hiselt: eesm\u00e4rgiks on panna terviktekstidest kokku esinduslik\u00a0 valik (vajadusel ja v\u00f5imalusel on m\u00f5ned tekstid omavahel ka liidetud). Tekste valides on silmas peetud eelk\u00f5ige laulutekstide terviklikkust, seej\u00e4rel laulur\u00fchmade ja laulut\u00fc\u00fcpide mitmekesisust: regilaulikusse on valitud ka m\u00f5ne \u00fcksiku \u00fcleskirjutusega esindatud laulut\u00fc\u00fcpe (jutustavate laulude puhul on iga \u00fcleskirjutuse puhul kaalutud v\u00f5imalust seda kasutada, kui ta just v\u00e4ga omaloominguline ei tundu olevat).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Sisuliselt on eeskujuks olnud H. Tampere viieosaline Eesti rahvaviiside antoloogia, kuhu on koondatud valik regilauludest, mis on kirja pandud koos viisidega. Tampere antoloogias on regilaule \u00fcle Eesti igast liigist: h\u00e4llilaule, t\u00f6\u00f6- ja tavandilaule, l\u00fc\u00fcrikat ja l\u00fcro-eepikat, pulmalaule ja laulum\u00e4nge, ning need k\u00f6ited pakuvad huvilistele mitmekesist repertuaari. Samas ei ole seal isegi igast maakonnast iga laulur\u00fchm esindatud, sest koos viisiga \u00fcles kirjutatud laule igalt poolt lihtsalt ei ole. P-Tartumaalt on Tampere viiek\u00f6itelises antoloogias kokku 35 laulu ja kuna siinsesse regilaulikusse on teiste hulgas v\u00f5etud ka k\u00f5ik koos viisiga \u00fcles kirjutatud tekstid, siis on ka need siin selles kogumikus olemas.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Viiside v\u00e4hesuse t\u00f5ttu on enamikku neist kasutatud rohkem kui \u00fche-kahe laulu juures, p\u00f5him\u00f5tteks ikkagi see, et karjaseviis oleks karjaselaulu juures, jutustava laulu viis l\u00fcro-eepika juures jne.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">\u00dche lauluala piires on viiside ja tekstide omavaheline sobitamine igati \u00f5igustatud: on k\u00fcll viise, mis on kinnistunud m\u00f5nele kindlale tekstile (n\u00e4iteks \u201eTilluke teopoiss\u201c oma <i>vaat-luuli<\/i> \u2013 refr\u00e4\u00e4niga), \u00fcldiselt aga on traditsioonis viise ja tekste \u00fcsna vabalt kombineeritud. N\u00e4iteks on laulikuid, kes on kogu oma rikkaliku repertuaari laulnud vaid kolme-nelja viisi kasutades.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Seega on regilauliku koostamisel k\u00f5igepealt l\u00e4bi vaadatud k\u00f5ik P-Tartumaa regilaulud, tehtud nende hulgast esialgne valik ja seej\u00e4rel otsitud iga\u00fchele viis \u2013 kas siis samast kihelkonnast v\u00f5i naabrusest \u00fcles kirjutatud viiside hulgast. Arvestades (ja lootes) seda, et regilaulikut kasutavad folklooriansamblid v\u00f5i folkloorir\u00fchmad, kes tahaksid oma repertuaari koostada \u00fche (oma) kihelkonna lauludest, on otsitud igale laulut\u00fc\u00fcbile erinevaid variante erinevatest kihelkondadest.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: large;\">M\u00d5NI S\u00d5NA VIISIDEST<\/span><br \/>\n<span style=\"font-size: medium;\">P-Tartumaalt on \u00fcles kirjutatud umbes 320 viisi ja neid k\u00f5iki on k\u00e4esolevas regilaulikus ka kasutatud, v\u00e4lja arvatud Kodavere (sealt on \u00fcleskirjutusi umbes 200), aga peatselt ilmuvas Kodavere Vanas Kandles on olemas k\u00f5ik viisi\u00fcleskirjutused.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Igast kihelkonnast on \u00fcles kirjutatud keskmiselt 30 viisi: k\u00f5ige v\u00e4hem Palamuselt (3), \u00c4ksist ja Tartu-Maarjast kummastki 10; Kodavere viisidest on umbes sada k\u00e4esolevas regilaulikus kasutusel. Viiside temaatiline jaotuvus on kihelkonniti samuti v\u00e4ga eba\u00fchtlane: n\u00e4iteks Tormast on kolmandik h\u00e4llitused ja huiked, kiigeviise on ainult Kodaverest jne. Kogu P-Tartumaa kohta leidub niih\u00e4sti mitmesuguste\u00a0 t\u00f6\u00f6dega seotud laulude viise kui ka l\u00fc\u00fcriliste ning jutustavate laulude viise; on kalendri- ja pulmalaulude viise ning lastelaule.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Viisid on algselt \u00fcles kirjutatud kas koos terviktekstiga (viisi juurde kuulub terviklik laul), v\u00f5i ainult koos viisialuse tekstiga (vastab \u00fchele v\u00f5i kahele v\u00e4rsireale). Kui laulik (informant) on m\u00e4letanud ainult viisi, aga on osanud \u00f6elda, millist laulu selle viisiga lauldi, siis on see teade ka viisile lisatud. Seega on \u00fcleskirjutuste puhul enamasti selge, millise laulu v\u00f5i laulur\u00fchma juurde viis kuulub. Kui pole ei teksti ega mingit m\u00e4rget teksti kohta, saab viisi iseloomu ja\/v\u00f5i refr\u00e4\u00e4niosa p\u00f5hjal k\u00fcllalt t\u00f5el\u00e4hedaselt arvata, millise laulur\u00fchma viisiga on tegemist.\u00a0 \u2013 Kuna viise on suhteliselt v\u00e4he ning igast kihelkonnast pole kas lastelaulude, pulmalaulude v\u00f5i jutustavate laulude viise \u2013 k\u00fcll aga on suurep\u00e4raseid tekste \u2013, siis on enamikule headele tekstidele tulnud sobiv viis otsida (k\u00f5ige suurem t\u00f6\u00f6 regilaulikut koostades ongi olnud tekstide ja viiside sobitamine).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: large;\">M\u00d5NI S\u00d5NA TEKSTIDEST<b><br \/>\n<\/b><\/span><span style=\"font-size: medium;\">P\u00f5hja-Tartumaalt \u00fcles kirjutatud regilaulutekste on kokku 27 mappi, igas mapis 300-350 teksti. Kihelkonniti on materjali hulk erinev: Palamuselt 4 mappi, T-Maarjast 2, M-Magdaleenast 2, Tormast 4, Kursist 3, \u00c4ksist 3, Laiuselt 4, Kodaverest 3, Tartu linnast 2 mappi. \u2013 Kokku umbes 10\u00a0000 \u00fcleskirjutust, kuid mitmes mapis on vaid paarirealised ja korduvad tekstid (\u201eEntel tentel&#8230;\u201c jmt), palju on regilaulufragmente ja poolikuid tekste, mis k\u00f5ik tuli silmapilguga k\u00f5rvale j\u00e4tta. Monotoonsemaks muudab materjali ka see, kui m\u00f5nest laulut\u00fc\u00fcbist on k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid sarnaseid, peaaegu identseid variante. N\u00e4iteks \u201eJoodiku hobune\u201c oli nii (v\u00e4hese) varieeruvuse kui arvukuse poolest esirinnas, samas kui m\u00fctoloogilisi ja jutustavaid laule, aga ka loodusl\u00fc\u00fcrikat tuleb ette harvem.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: large;\">TEKSTIDE JA VIISIDE TOIMETAMISEST<\/span><b><br \/>\n<\/b><span style=\"font-size: medium;\">Tekste ei ole oluliselt toimetatud, k\u00fcll aga on kirjavahem\u00e4rgid korrastatud ning tehtud arvukalt mitmesuguseid ortograafilisi parandusi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Kui laul on kokku pandud kahest v\u00f5i kolmest tekstist v\u00f5i on p\u00f5hiteksti teiste \u00fcleskirjutuste p\u00f5hjal t\u00e4iendatud, siis tekstialune viide seda ka kajastab. Korduslaulude puhul on puuduolevad kordused v\u00e4lja kirjutatud; m\u00f5nel puhul on lisatud paralleelv\u00e4rss, kui see on viisi seisukohalt vajalik.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Viiside noodipilt vastab enamasti algsele \u00fcleskirjutusele (m\u00f5nel \u00fcksikul juhul on taktipiiri loogilisemaks muudetud). M\u00f5ned viisid on pikalt ja segaselt \u00fcles kirjutatud, nii et laulmine tundub v\u00f5imatu: siis tuleb kasutajal endal leida\u00a0 (tuletada) p\u00f5hiviis (m\u00f5ne viisi puhul on sellist lihtsustamist ka tehtud).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: large;\">REGILAULIKU \u00dcLESEHITUSEST<\/span><br \/>\n<span style=\"font-size: medium;\">Laulude r\u00fchmitamisel on eeskuju v\u00f5etud eelk\u00f5ige H. Tampere antoloogiatest, aga ka \u00dc. Tedre Eesti Rahvalaulude antoloogiast. K\u00e4esolev regilaulik on jagatud kolme ossa: <span style=\"font-size: large;\">AJARING<\/span><b>, <\/b><span style=\"font-size: large;\">ELURING<b> <\/b><\/span>ja <span style=\"font-size: large;\">ILMARING. <\/span>V\u00e4ga \u00fcldiselt v\u00f5ib \u00f6elda, et Ajaring kajastab eestlaste maailmavaate materiaalset aspekti, Eluring sotsiaalset aspekti ja Ilmaring vaimset aspekti.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Kuigi nn aspektid on niih\u00e4sti tegelikkuses kui lauludest omavahel seotud ja l\u00e4bi p\u00f5imunud, on p\u00e4evast p\u00e4eva korduvad t\u00f6\u00f6d ja talitused (Ajaringi esimese osa laulud) ja kalendrilaulud (Ajaringi teine osa) omavahel tihedalt seotud: kiikumine, vastlas\u00f5it, mardi- ja kadri- ning jaanilaulud saatsid tegevusi (rituaale), millega omakorda taotleti igasuguste (p\u00e4eva)t\u00f6\u00f6de \u00f5nnestumist. Samuti kuuluvad sisuliselt tihedalt kokku pulmalaulud (koos vastavate tegevuste ja rituaalidega) ning erinevate eluetappide laulud (Eluring). T\u00e4henduslikkuse ja m\u00e4rgilisuse poolest kuuluvad sisuliselt kokku m\u00e4ngud (rituaalsed tegevused) ning mitmesugused m\u00fc\u00fctilised ja kosmogoonilised laulud, aga ka mitmed laulut\u00fc\u00fcbid, mis kajastavad inimese maailmapildi aja- ja ruumi\u00fclest valdkonda, millest me ei pruugi p\u00e4riselt aru saadagi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\"><b>AJARINGI<\/b> kuuluvad k\u00f5ik need laulud, mis on sisuliselt seotud astronoomilise ajaga. Esimeses osas (<i>P\u00e4evast p\u00e4eva)<\/i> on p\u00e4evaringi laulud: hommiku- ja \u00f5htulaulud ning p\u00e4evat\u00f6\u00f6dega seotud laulud, teises osas aga aastaringiga seotud <i>kalendrilised laulud<\/i>: kiigelaulud, jaanilaulud, mardi- ja kadrilaulud ning vastlalaulud.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\"><b>ELURINGIS <\/b>on laulud, mis seotud inimese elu ja tema staatusega. Esimeses osas (<i>P\u00f5lvest p\u00f5lve<\/i>) on ema ja lapse laulud, j\u00e4rgnevad noorusaja laulud, kosjatemaatika ning abielu; samas osas on ka orjuse- ja m\u00f5isateemalised laulud. Teises osas on <i>pulmalaulud<\/i>: esitatud on k\u00f5ik pulmaviiside \u00fcleskirjutused ning igast kihelkonnast valik pulmalaulude tekste. Olemasolevaid pulmalaulude viise ja tekste v\u00f5ib vastavalt soovile omavahel kombineerida.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\"><b>ILMARINGI <\/b>esimeses osas (<i>Ilmast Ilma<\/i>) on k\u00f5ik jutustavad laulud, aga ka mitmesugune l\u00fc\u00fcrika; lisaks n.\u00f6 kullafondi lauludele on ka laule loomadest ja loodush\u00e4\u00e4lendeid. Teises osas on <i>laulum\u00e4ngud<\/i>.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: large;\">REGILAULIKU T\u00c4IENDAMISEST<\/span><b><br \/>\n<\/b><span style=\"font-size: medium;\">Kavas on lisada ka helifailid \u2013 arhiivilindistused k\u00f5igepealt, aga kui tekib laulur\u00fchm(i), kes v\u00f5tab need laulud \u00e4ra \u00f5ppida, siis oleks kena need samuti siia lisada.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Samuti v\u00f5iks siia lisada \u00f5pitubade videod, kui neid kuskil kunagi korraldatakse, m\u00e4ngude videod ja lihtsalt kooslaulmiste \u00fclesv\u00f5tteid.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Koostaja meiliaadresssi leiate Impressumist.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: large;\">Edakai Simmermann,<\/span><br \/>\n<span style=\"font-size: medium;\">koostaja<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: medium;\">Tekstide vastavust originaalile saab v\u00f5rrelda Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaliseeritud andmebaasist (<i>kivike<\/i>), viiside puhul vaata linki <b>Allikmaterjalid.<\/b><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Regilaulik \u201eL\u00e4hme Loojale loole\u201c P\u00d5HJA-TARTUMAA REGILAULIK\u00a0 \u201eL\u00e4hme Loojale loole\u201c on koostatud Tartu-Maarja, \u00c4ksi, Maarja-Magdaleena, Laiuse, Kursi, Palamuse, Torma ja Kodavere kihelkonnast ning Tartu linnast kogutud regilaulude ja regiviiside p\u00f5hjal. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi regiviiside ja laulutekside koopiad (nii paberkoopiad kui<span class=\"ellipsis\">&hellip;<\/span><\/p>\n<div class=\"read-more\"><a href=\"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/kasutajale-2\/\">Loe veel &#8250;<\/a><\/div>\n<p><!-- end of .read-more --><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"full-width-page.php","meta":{"ngg_post_thumbnail":0},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/561"}],"collection":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=561"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/561\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2913,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/561\/revisions\/2913"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=561"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}