{"id":591,"date":"2013-07-14T11:18:11","date_gmt":"2013-07-14T08:18:11","guid":{"rendered":"http:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/\/?page_id=591"},"modified":"2013-09-03T07:02:59","modified_gmt":"2013-09-03T04:02:59","slug":"kui-laulud-veel-taas-raakisid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/kui-laulud-veel-taas-raakisid\/","title":{"rendered":"KUI LAULUD VEEL TAAS R\u00c4\u00c4KISID"},"content":{"rendered":"

Lauluilmutus Setumaal, ’72<\/span><\/p>\n

RAHVALUULEPRAKTIKA\u00a0 Udo Kolgi juhendamisel<\/span><\/span> v<\/span>iis tudengid alati Setumaale, nii ka sel suvel. Igal hommikul p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki j\u00e4tsime oma asjad Merem\u00e4e koolimajja, kus me kaks n\u00e4dalat mattidel magasime, ja l\u00e4ksime Kolgi sabas m\u00f5ne setu lauliku juurde. Udo Kolgile olid nad k\u00f5ik ammused tuttavad, ja imetlus, austus ja armastus oli alati vastastikkune. Iga\u00fcks neist teadis nii laule kui jutte, mida meie siis taldrikusuurustele ketastele lindistasime.<\/p>\n

Silmade ees on pilt, kus perenaine istub trepil ja meie hajusas poolkaares tema \u00fcmber, k\u00f5ige keskel mikrofon ja kohvrisuurune makk kui altaririistad. P\u00e4ike paistis, rohi l\u00f5hnas, koerad ja kassid magasid kes kus, ja ka teerajad kaevule ja aitadesse oleksid ennast nagu puhkuseks pikali visanud. Selles augustikuu k\u00fcpsetavas kuumuses voolas k\u00f5igepealt setukeelne jutt, siis aga s\u00e4ttis puhta pear\u00e4tiga vana naine ennast laulma.<\/p>\n

Mina ei saanud \u00fchestki s\u00f5nast aru. \u00d5htuti oli mul millegip\u00e4rast k\u00f5rge palavik, mis k\u00fcll \u00f6\u00f6 jooksul kadus, aga kuidas ma ka ei pingutanud, langesin ma kohale j\u00f5udes alati \u00fcsna ruttu mingisugusesse h\u00e4marolekusse. Laulud ja jutud j\u00f5udsid minuni l\u00e4bi palaviku-udu, ainult salap\u00e4rane refr\u00e4\u00e4n \u201eheikoo, leikoo\u201c s\u00e4hvatas selles udus lugematuid kordi kui hiireviupaar.<\/p>\n

Praktika aeg oli niimoodi valitud, et viimasel p\u00e4eval saime osa ka Obinitsa kiriku p\u00fchast 19. augustil \u2013 protsessioon \u00fcmber p\u00fchakoja ja suurejooneline, laule ja rahvast tulvil kirmask oli enneolematu ja kordumatu kogemus.<\/p>\n

VIIMASEL P\u00c4EVAL,<\/span> kui buss pidi meile peale l\u00f5unat j\u00e4rele tulema,\u00a0 viis Udo Kolk meid veel \u00fche setu naise juurde. Tuba oli k\u00f6etud. Mina istusin kogu oma kurnatuses \u00fcmmarguse plekkahju juurde kiiktooli, perenaine aga p\u00e4rast teretusi ja tutvustusi kulunud leentoolile keset tuba.<\/p>\n

Naine pani k\u00e4ed s\u00fclle ja hakkas laulma. See oli itk emale; ta oli seda laulnud oma ema matustel ja hiljem ka tema kalmul. Arusaamatud s\u00f5nad voolasid j\u00e4lle minust m\u00f6\u00f6da, kuni \u00e4kki hakkasid v\u00f5tma selgemat kuju ja t\u00e4hendust. \u201eKui ma n\u00e4en liblikat, siis ma tean, et see oled sina, emake; kui lendab mesilane mu tuppa, siis tean, et sina oled tulnud mu juurde, emake…\u201c Kogu laul oli \u00fcksainus palve: \u201eEmake, tule minu juurde, tule kasv\u00f5i korraks \u2013 ma teen \u00fcksk\u00f5ik mida, et sa tuleksid!\u201c \u2013 Ta oli varakult emata j\u00e4\u00e4nud, olnud v\u00f5\u00f5raste t\u00f5ugata-l\u00fckata ja kogu elu igatsenud taga ema. Veel n\u00fc\u00fcdki, hallip\u00e4isena oma puhtas kodus toolil istudes ja itkedes, oli ta tervenisti \u00fcks valu ja igatsus.<\/p>\n

JA SIIS SEE JUHTUS.<\/span> Kui ta laulis: \u201eTule, emake, ma k\u00fctan sulle vihalehtedega sauna…\u201c,\u00a0 k\u00e4rises mingi n\u00e4htamatu eesriie. Igasugune h\u00e4mar- ja udusolek oli hajunud, ma sain igast s\u00f5nast aru,\u00a0 ma k\u00e4isin koos laulikuga tema teekonnal tema emani, koos tulime valusate t\u00e4htede all inimeste maailma piirini, kus meid ootas k\u00f6etud saun ja kaseviht kapakeses.<\/p>\n

Olin vapustatud.
\nSellisena j\u00f5udsin ka Tartusse. \u00dclikooli juures pandi meid maha. L\u00e4ksin \u00fcle Raekoja platsi ja seal purskkaevu juures tuli mulle vastu Imme, mu ammu-ammune tuttav, s\u00f5ber, armas ja omane nagu ikka. Ladusin oma ebam\u00e4\u00e4rase kodinahunniku purskkaevu \u00e4\u00e4rele ja hakkasin talle Setust ja lauludest ja laulikust r\u00e4\u00e4kima. Imme ei \u00f6elnud \u00fchtegi s\u00f5na vahele, kui ma seal vist pool tundi peaaegu ekstaatiliselt oma vaimustust v\u00e4lja valasin. \u201eMa tahan seda k\u00f5ike \u00f5ppida, ma tahan laulda \u2013 aga seda ju linnas pole!\u201c Seepeale \u00fctles Imme nii vaikselt, nagu ainult tema seda oskas: \u201eMe k\u00e4ime kevadest saadik Sarvede pool laulmas. Homme on proov, tule sinna!\u201c<\/p>\n

* * *<\/span><\/p>\n

See oli 1972. aasta suve l\u00f5pp.<\/span> See oli aeg, kus Tartu Vaim s\u00e4rises ja s\u00e4rtsus muinasjuttude salap\u00e4rast, kaljujooniste t\u00e4hendusest, rahvalaulude m\u00fc\u00fctilisest maailmast. \u00dcha sagedamini hakkasin ma loengute asemel j\u00f5udma kunstikabinetti, kus Imme t\u00f6\u00f6tas sel ajal nn laborandina. Kaljo P\u00f5llu\u00a0 \u00f5petas seal igasuguseid huvilisi ja joonistamiskohuslasi, tehes samades ruumides ka\u00a0 oma op-pop-kunsti. \u00c4kitselt hakkas ta salap\u00e4raselt kaduma ja nendelt kadumistelt \u00dclikooli raamatukogu erifondidesse t\u00f5i ta pikapeale kaasa kodalased ja nende maailma. K\u00e4est k\u00e4tte k\u00e4isid Uku Masingu k\u00e4sikirjad, millest \u201eTaevap\u00f5dra rahvad….\u201c\u00a0 oli \u00fcks ilmutuslikumaid. Jaan Toominga stuudio laulis regilaule, improviseerides maast taevasse, Jaan Kaplinski r\u00e4\u00e4kis rahvalauludest ja teisest maailmast.<\/p>\n

Need suured \u00fcheksandad lained olid k\u00f5ik veel minuni j\u00f5udmata, kui ma esimest korda Sarvede aeda laulma l\u00e4ksin. V\u00e4ga palju meid ju alguses koos ei k\u00e4inud — Imme ja Inna ning Sarve-poisid moodustasid p\u00fcsiva tuumiku, mis \u00fcsna ruttu tihenes Pauli ja Viktori ja mitme teise v\u00f5rra, ning mille \u00fcmber tiirles v\u00e4ga erinevaid tegelasi. M\u00f5ne t\u00f5mbas tuum endasse, m\u00f5ni\u00a0 l\u00e4ks teadmata suunas…<\/p>\n

Rahvalauluproovid olid meil alguses kaks korda n\u00e4dalas ja ma tahtsin igaks korraks uue laulu \u00e4ra \u00f5ppida ja seda siis eest \u00f6elda. Tookord l\u00e4ksingi kohe septembri alguses (1972) kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonda.\u00a0 Otsisin endale laule, kuulasin linte, lugesin tuhandete lehek\u00fclgede viisi regilaule, sorisin kartoteekides, koopiates ja k\u00e4sikirjades. Mis on autentne ja mis omaloominguline, mida v\u00f5tta ja mida mitte, kuidas leida viis tekstile, mis sind on vaimustanud — selles r\u00e4gastikus oli innukale v\u00f5hikule abiks kogu toonane v\u00e4gi: Ingrid R\u00fc\u00fctel, Kristi Salve, Olli K\u00f5iva, Erna Tampere, Arvo Krikmann, \u00dclo Tedre, Ingrid Sarv; peagi sain tuttavaks Eha Viluoja ja Marje Joalaiuga…<\/p>\n

See oli aeg, kus tutvus oli s\u00f5prus ja s\u00f5prus kestis igavesti,<\/span> sest kuidas muidu v\u00f5tsin ma julguse kutsuda oma s\u00fcnnip\u00e4evale Ingrid R\u00fc\u00fctel v\u00f5i Veljo Tormis? \u2013 Elasin Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res baptisti-surnuaia taga Jaani ja Salme juures nende pesuk\u00f6\u00f6gis, kutsutuid oli aga 22 \u2013 viimasena tuli Viktor ja tema istus ukse juurde maha, sest mujal ruumi ei olnud. Teed keetsime pajas.<\/p>\n

* * *<\/span>
\nMina olin tegelikult ps\u00fchholoogia teise kursuse tudeng. Olin kevadel otsustanud, et l\u00e4hen eesti filoloogiasse \u00fcle ja teen rahvaluulepraktika igaks juhuks \u00e4ra. Filoloogiasse \u00fcle minna ma ei saanud: ps\u00fchholoogia\u00f5pingud t\u00e4hendavad suures osas matemaatika-aineid, neuroloogiat ja f\u00fcsioloogiat, ja peale partei ajaloo ja diamati poleks sealt midagi olnud \u201e\u00fcle kanda\u201c. Rahvaluulepraktika arvesse ei l\u00e4inud: m\u00f5te minna \u201emetsikuna\u201c teistega kaasa oli olnud arutu ja Udo Kolgi lahke lubamine arusaamatu, nagu tolleaegne dekaan ja rahvaluule \u201ep\u00e4\u00e4lik\u201c Laugaste \u00fctles.<\/p>\n

Tegin aasta hiljem uued sisseastumiseksamid, aga\u00a0 rahvaluule eriharu valida ei saanud. Nimelt kirjutasin ma luuletusi ja avaldasin neid muu hulgas ka p\u00f5randaalustes almanahhides. See aga oli dissidentlik, nagu ka \u00fcks osa minu s\u00f5pruskonnast \u2013 J.B. Isotamm, Enn Tarto ja hulga teisi. Laugaste ei tahtnud mind \u00fcldse \u00fclikooligi tagasi lubada, aga head hinded, tolleaegsed leebemaks muutunud olud ning mitmed \u00f5ppej\u00f5ud aitasid mu mitmesugustest karidest m\u00f6\u00f6da. K\u00fcllap oligi kirjanduse eriharu t\u00e4nu Jaak P\u00f5ldm\u00e4ele, Ann Maltsale, Peeter Toropile, Juri Lotmanile, Valeri Bezzubovile ja k\u00f5igile teistele mu loomule sobivam.<\/p>\n

Laulsin \u201eHelleros\u201c rohkem kui k\u00fcmme aastat. Sellesse aega mahub palju m\u00e4rks\u00f5nu: omap\u00e4i kogumismatkad Setus ja Viljandimaal, n\u00e4dalad kogu kambaga Karulas, puude istutamine \u00c4hij\u00e4rve n\u00f5lvale \u2013 seal on n\u00fc\u00fcd laialehine mets \u2013 , laulmised, esinemised… M\u00f6irgavale meestelaulule vastukaaluks Inna ja Imme meditatiivsed laulmised, Marise Toomingastuudio-v\u00e4est kantud laulud k\u00f5rvuti Viktori ja Pauli r\u00f5\u00f5msate lorilauludega.\u00a0 See oli kui religioosne r\u00e4nnak:\u00a0 minek sinna \u2013 ei-tea-kuhu, leidmaks seda \u2013 ei-tea-mida.<\/p>\n

Minu retk ei l\u00f5ppenud<\/span> \u201eHelleroga\u201c. Olen saanud laulda \u201eIlmarikkas\u201c, mis on samuti olnud tuumiku-ja-tiirlejate kooslus, ja me kavatseme ikka veel kokkugi tulla. Teen V\u00e4ikest Kannelt: regilaulude antoloogiat viisidega, mille juurde kuuluvad mitmed andmebaasid. V\u00f5rumaa \u201eTar\u00f5 taivahe\u201c , P-Tartumaa “L\u00e4hme Loojale loole” ja teised, veel soovidest kantud regilaulikud on salap\u00fchendusega sellele setu naisele, kelle laulmine paiskas mind…. ei-tea-kuhu.<\/p>\n

T\u00e4nutundega<\/em><\/span>
\nEdakai Simmermann<\/span><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lauluilmutus Setumaal, ’72 RAHVALUULEPRAKTIKA\u00a0 Udo Kolgi juhendamisel viis tudengid alati Setumaale, nii ka sel suvel. Igal hommikul p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki j\u00e4tsime oma asjad Merem\u00e4e koolimajja, kus me kaks n\u00e4dalat mattidel magasime, ja l\u00e4ksime Kolgi sabas m\u00f5ne setu lauliku juurde. Udo Kolgile…<\/span><\/p>\n

Loe veel ›<\/a><\/div>\n

<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"full-width-page.php","meta":{"ngg_post_thumbnail":0},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/591"}],"collection":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=591"}],"version-history":[{"count":33,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/591\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":983,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/591\/revisions\/983"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/pohjatartumaa\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=591"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}