Räpinä
Märdisandilaalu’ ja kombe’
1.
KAEMI’, KAEMI’, MÄRTISANTI’, märti, santi,
kas om meid siiä’ oodõt,
selle talolõ tahetu,
kas om põrmand puhtas pühit,
kas om luits luigakõnõ.
Märdi’ tulli’ kavvõlt maalt,
läbi suu, läbi ligõda,
ümbre ilma ümärä,
ümbre kuu kõvõra.
Tähe’ leivä’ täringit,
kuu kullapisarit.
Laskõ’ sisse märti, santi!
Perepoiga peenikene,
peretütär piigakõnõ,
lasõ’ Märti lämmähe,
pisokõsõ piistelemä!
Võta’ pirdu parsilta,
võta’ pindu pingi külest!
Kui olõ-i pindu pingi küleh,
sis võta’ ruugu rästäst,
puhu’ tuli kukõ suust
lõõdsu’ linnu lõvva alt!
Kui sisseminek om lubatu, sis kand Märdisant´e esä kõik uma’ latsõ’, kes hennäst koolus pandõh lumõ pääl lammõva’, ütstõõsõ perrä sisse ja pand neid niisama koolus olõmises põrmandu pääle maha’. Peräh sedä, kui kõik sisse omma’ kannõtu’, nakkas esä ummi latsi ello ajama, tä pand uma pikä nuia ütele koolulõ latsõlõ perse mano, puhk hõngo tää sisse. Õkva nakas koolu kässi ja jalgo liigutama ja kargas kärmäst üles. Niida tetäs kõigiga kõrdamüüdä. Om sii sündünü’, sis andas egäleütele ammõt´; esä oppas mõnõlõ mii’essä ja imä laul ahootsal, pakla’ langategemise tarvis näpovahel:
MINA KETRÄ SIIDI,
vala vaskilango –
mino poja’ proogõta’,
kar´alatsõ’ kaadsota’,
esi’ ihoalastõ,
miis pal´as paku pääl,
tirrrr virrrr, tirr virr.
Esä oppas:
ÜTS´ OM IKS ÜTS´,
kats´ silmä kassi pääh,
kolm jalga kliimipotil,
nelli nissa lehmi udarah,
viis´ varrast suka seereh,
Vai sis:
Viis´ sõrmõ mehe peoh,
säidse tähte taiva Sõglah,
katõssa karnapst!
Sedä piät egäüts Märdisandi poig perrä ütlemä, aga kes koirastiku peräst sedä ei tii’, saa nuiaga üle kühmä.
MÄRDI KÜÜDSE’ KÜLMETÄSE’, märti, santi,
märdi varba’ valutasõ’.
Märdi’ tulli’ kavvõlt maalt
läbi suu, läbi ligõda –
suuh samblõ’ sabisi’,
suuh tõrgõ’ tõrvaskannu’ –
läbi pikä pilliruu,
läbi kahrõ kastõhaina.
Pilliruugu pisti silmä,
kastõhain kääni kaala,
lõikhaina lõik´ sõrmõ.
Peremiis pereesäkene,
perenaane jämedäkene,
kui seo taaritõrikõnõ,
perepoiga peenikene
kui seo piidsavarrõkõnõ,
peretütär priskikene,
imä tütär helläkene!
Esä viskas viljä ja ütles pernaas´ele:
2.
KINÄ’ KESVÄ’, KALLI’ KAARA’, märti, märti,
rüä’ viil pall´o par´õmba’.
Tere’, pirru’, tere’, parrõ’,
tere’, ahi ammusuu,
tere’, ussõ’ uibodsõ’,
ussõsagara’ saaritsõ’,
ussõkunksi’ kuslapuidsõ’,
tere’, latsõ’ laja’mao’!
Tulõ’, Liiso, nõsta’ linki,
Tulõ’, Annõ, ava’ ussi!
Perremiis pereesäkene,
võta’ võti vajalta,
kapsi’ alla kelderehe,
tuu’ kinki külmäst kolgast,
kapsi’ lihha kambõrõst!
Siin oll´ eelä’ härgä tapõt,
toona’ tood´u-orikut,
märdi jago paika pantu,
märdi osa hoietu.
Massa’ ärä’ Märdi vaiva,
jalatalla tandsimine,
jalakundsa kopsimine!
Märdi’ tulnu’ kavvõlt maalt,
koh neo’ puitsõ’ pullisarvõ’,
hõbõhõdsõ’ õhvasarvõ’,
vasitsõ’ vasikasarvõ’,
koh neo’ kurõ’ kulda seivä’,
kurõ’ kulda, kana’ karda,
hani’ elavät hõbõhõt.
Ku midägi antu om, sis lauldas:
SAAGU’ SULLÕ SADA LAMMAST, märti, märti,
tuhat tutupääkeist,
sulutäüs suuri tsiko,
põhutäüs põrsit –
üts mõtsa minemä,
ütessä kodo tulõma!
Perremehele:
Kuu sullõ kuh´a loogu’,
päiv sullõ pää vidägu’,
ago sullõ har´a tekku’!
Ku midägi ei anda’, sis lauldas:
3.
KIÄ MI LAULU LAITÕNÕSSA,
hääli ärä’ põlganõssa,
selle saagu’ savitsõ’ latsõ’,
tulgu’ tuhakarvalidsõ’!
Susi söögu’ suuri tsiko,
põhutäüt põrsit –
ütessä mõtsa minemä,
üts´ kodo tulõma!
Sõra’ üles, sarvõ’ alla,
Kaal katõ kannu vaihõlõ!
Jumalagajätmine.
JUMMAL´ JÄÄGUA’ MI JÄLILE, märti, santi,
Maarja astku’ asõmõlõ,
Vai sis :
Juudas jäägu’ mi jälile,
Saadan astku’ asõmõlõ!
Viis 1: EÜS IX 1359 (350) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k – A. O. Väisänen, A.Nirk, R. Tamm < Juula Toriland, 50 a (1912/13).
Viis 2: ERA III 6, 207 (58) < Räpina khk, Meeksi v, Mehikoorma k – K. Leichter < laulsid kaks inimest koos (1931).
viis 3: EÜS IX 1347 (294) < Räpina khk, Veriora v, Pääsna k – A. O. Väisänen, A. Nirk, R. Tamm < Mari Vierland, 41 a (1912/13)
Tekst: EKS 4° 4, 162/67 (34) < Räpina khk – Joh. Kotli (1877).