Vahtsõliina
Kosjasõit. Laisk nainõ
OLLI MEIL VELL´O ÜLE VEERE,
üle kolga kosilanõ.
ülti velle joodikõs,
velle viinavõttijas.
Vell´o tulli oigõ ollõ mant,
tulli vessel viina mant.
Ega’ tä ei pessä’ umma pereht,
umma immä ikõtõlõ-i.
Olli’ sääl latsõ’ väikese’,
olli’ kanasõ’ kasina’.
Es aja’ ärä’ akõndõ alt,
kuvvõ kruudi kottalt.
Võti üska süvvengini,
ligi leibä lõigatõn.
Illo pidi umalõ imäle,
naljo külä naisilõ.
Vell´o meil tahtsõ tarrõ tetä’,
aita morolõ alosta’.
Omma’ mi vell´ol hää’ hobõsõ’,
omma’ kalli’ kaarasüüjä’.
Läävä’ nä mäkke mängin,
kallaspuuli karõldõn,
anna-i tä olgi hobõsilõ,
ei panõ’ ette pal´ast vett.
All sääl omma’ lilliniidü’,
pääl paistva’ palgimõtsa’,
omma’ man mahlakõo’,
veeren vihalehese’.
Hobõsõ’ mänge’ huulitsan,
varsa’ mänge’ vaanijan.
Andva’ hobõsilõ mulludsõ’ agana’,
kolmahavvadsõ’ kuh´aperä’.
Olli’ sääl poisi’ poolõ’herrä’,
mehe’ kalli’ kaubamehe’.
Omma’ koton kullakuh´a’,
saisva’ koton hõpõsarra’.
Ei olõ’ meil puu puudust,
halo meelehaigust,
meil omma’ haokuu’ hallitõdo’,
pinumühü’ mültünü’.
Hiiro lasi kuldkoplihe,
varsa lasi vaanijahe.
Olli tä illos nuuri miisi,
olli kõrgikõnõ poissi.
Es tä naara’ näiokõisi,
es põlõ’ põllõpidäjiid.
Lätsi tä naista võttõma,
kodokanna kullõma,
löüse tä näio üle veere,
löüse kalli üle kolga.
Saiva’ täl joogi’ jutusta’,
saaja’ saalõ kõnõlda’.
Olli tä näio, olli nopõ,
saiõ naisõs, jäie laisas,
saiõ tä mulle suurõs hoolõs,
saiõ kaala kurbusõs.
Olli tä naisõlõ naadikõtt,
Mehe kõrval pudrokõtt.
Kulli jauha tä kuul kulut´,
pütü piimä pääväl sei.
Selle täl jala’ kõvõra’,
seeremar´a’ sinnä’-tännä’.
Sai ma hulgusõ hindäle,
ilmakõndja kõrvalõ,
sai kokko kudr´aga,
lei kimpu kähäraga,
sai kokko kur´aga,
sai paari paganaga,
sai kätte kärnäne,
sai peio pinnanõ.
Ei või’ tunti turgu viiä’,
ei saa’ müvvä’ ei vaelda’,
ei sünnü’ risu rekke,
mahu-ui parrastõ vaihõlõ.
Hädä säänest hindäle pitä’,
ei saa’ ka ärä’ häötä’.
(Urmas Kalla märkus: kull´ – (vilja, lina) mõõtühik)
Viis; Erv 181 (1348) < SKS, Lähteenkorva nr. 266 – A.A. Borenius-Lähteenkorva (1877).
Tekst: H I 6, 812 (3) < Vastseliina – Peeter Saar (1894).