Urvastõ
Kodu käimas. Ilus juus. Poisid põlgavad, pole ehteid. Karske neiu
KU MA ELLI ESE KOTUN,
veeritelli velle veeren,
hius oll´ pikkä kui pirdu,
palõ’ lag´a nii kui lauda.
Hius oll´ sorrõ sugimalda’,
lahvõ’ ilma laabõmalda’ –
mõtsa sugara’ sukkõ’,
mõtsa ladva’ lahutõlli’.
Oh mu ilusat hiusõkõist,
vahalatva vanikukõist –
hois´ mu ola’, kaits´ mu kaala:
hois´ mu ola’ undsõ iist,
kaits´ mu kaala kastõ iist.
Mis neo’ poisi’ minnu põlgi’,
vana’ mehe’ minnu vannõ’? –
Et ma elli jo helmildä’,
kasvi kaalarahalda’.
Ku ma elä, osta helme’,
kon ma kasu, kata kaala.
Ooda’, ooda’, nunnu-nunnu,
mul omma’ kääri’ käüse’enna,
haluravva’ hammastõn,
ligi kihä liia’ ravva’ –
püä poisi puuli pääd,
naasõmihel mõlõmba’ poolõ’.
Kis sääl käve tiidä müüdä,
välgütelli vällä pääl?
Näiu käve tiidä müüdä,
välgütelli vällä pääl.
Poisi’ mõtli’ puu varju,
naasõmihe’ mõtsa varju.
Es taa olõ’ puu varju,
es ka olõ’ mõtsa varju –
taa oll´ nuuri näiu varju,
kenä kõrki kängä varju.
Pää paist üle pikä mõtsa,
jala’ alta harva mõtsa.
Viis: EÜS VII 889 (66) < Urvaste khk, Vana-Antsla v, Amose t – M. Pehka < Ann Amos, 60 a (1910).
Tekst: H II 36, 2823 (458) < Urvaste khk, Uue-Antsla v – Gustav Seen < Mari Köller, 34 a, Eeva, 49 a, Els Vähk, 53 a (1893).
Viisi orig üleskirjutus:
