Harglõ
Kus olid, kui otsisin?
HÕÕ-ÕI VELLEKESE’,
hõõ-õi vellekese’,
vellekese’ noorõkõsõ’!
Kos sa, kos sa, kos sa olli’,
kos sa olli’, ku ma otsõ? –
Suun, suun, suun suurõ,
suun suurõ soka all,
laanõn, laanõn, laanõn laja,
laanõn laja lihe all.
Sääl mii’, sääl mii’ sääl mii’ seie’,
sääl mii’ seie’ sitikeid,
sääl mii’, sääl mii’, sääl mii’ murdi’,
sääl mii’ murdi’ mustikõid,
sääl mii’, sääl mii’, sääl mii’ hõõri’,
sääl mii’ hõõri’ hõrakõid,
sääl mii’ sääl mii’, sääl mii’ maidsi’,
sääl mii’ maidsi’ maas´kõid.
Kodu, kodu, kodu tõiõ’,
kodu tõiõ’ toomikõid,
uma, uma, uma papa,
uma papa pallõlda’,
uma, uma, uma memme,
uma memme meelütä’.
Viis ja tekst: EÜS I 779 (9) < Hargla khk, Mõniste v, Tämbälse (Tambeelse) t – J. Aavik < Hip Paas, 54 a (1904).
Teksti täiendatud: ERA II 57, 471/2 (28) < Hargla, Mõniste v, Tämbälse (Tambeelse) t – L. Seim < Hipp Paas, 79 a (17. VII 1929).