Rõugõ
Virkuse õpetus neiule
KUULÕ’ IKS, TSÕÕRI TSÕDSÕKÕNÕ,
tulõ’ iks üles hommungult,
inne varra valgõt.
Kängi’ ala aojala’,
pääle kängi’ pääväjala’,
keskehe kerigujala’.
Mõsõ’ suu ja sui’ pää,
köüdä’ kõrik korgõhe,
pallapuuli parrahe.
Vii’ tuli kotta,
saada’ sau huunõhe,
tii’ tii tiigi poolõ,
aja’ jäle’ järve poolõ,
aja’ rada ranna poolõ.
Panõ’ sa vesi piisümä,
lipõkõnõ lämmähe.
Pantku ei’ perst piisümä,
tuharit tossama.
Mõsõ’ sa luidsa’ luigõssa,
anoma’ aovalgõssa,
käsikust kärnä’ vällä.
Viis: EÜS VII 12 (120) < Rõuge khk < J. Gutves (1910).
Tekst: H II 71, 544 (36) < Rõuge khk, Nursi v – Heinrich Uuk < Anna Marana (1903).
Viisi orig:
