*
KÜLÄRAHVAS, KÜHMÄSÄLÄ’!
Käske mihele minnä’,
abikaasalõ karada’.
Mis lähä ma mihele,
vai karga abikaasalõ!
Es ma tiiä mihe meele,
kaasa kalõ jo süäme.
Miis´ taht meelerõiviid,
kaas kalliid hammiid.
Kost võta ma’ vaenõ?
Häbü ämmältä küstä’,
naar naolt nuratõlla’.
Ämm ütles: „Häbü olgu’!”
Nadu ütles: „Naar olgu’!”
*
MIS SA SIIA’ SISSE TÕI’?
Kuus kuusista lauda,
neli nellänukalist.
Viige’ vällä väre’ist,
tandsutagõ’ tanumist,
pangõ’ pallu palama,
kutskõ’ peig piistlemä,
kaas manu’ kaemaie.
Ka’ kon palas neiu kirst,
valulõs neiu vakk.
Tekst: EÜS VII 1197/9 (19) < Karula – R. Tamm, M. Pehka < Mari Treumuth, 70 a (< Karula khk, Patuperä k) (1910).