Rõugõ/Räpinä
Pilli helü
PILL IKS HELLE PEDÄJÄNE,
hoi ma lel-los, hoi ma lel-los, hoi ma lel-los, pe-dä-jä-ne, joo,
kannõl kummõ kadajanõ –
helehembi näio hääli,
kumõhõmbi näio kurku.
Näio pand’ iks pilli piitskumahe,
sarvõ suurõ saisõmahe.
Neiokõnõ, noorõkõnõ,
mille sul iks helle helü,
helle helü, kummõ kurku?
Eelä’ mul iks vele’ hääle osti’,
toona kummõ kurgukõsõ,
häälest iks anni häräpaari,
kurgust kullato ubina.
Jälke ma iks ümbre ütle,
kõrra tõõsilde kõnõlõ.
Näiokõnõ, noorõkõnõ,
ku tuu imä minno olli,
naane kallis minno kanni,
ärä iks söönü’ kurõ kurgu,
kurõ kurgu, lõõvo lõõri,
hani iks halja hõtsikõsõ.
Siist iks vika veedikese,
paha miil põrõhõlla’.
Näiokõnõ, noorõkõnõ,
kõgõ ma iks ikõ imä pääle,
kaiba uma kanja pääle,
mille mi iks mar’a madala,
linno’ liiga lühükese’.
Ku tuu iks imä minno olli,
naan’e kallis minno kanni,
söönü’ tä iks maast maasikita,
palo pääld palohkita,
liivakingost linohkita.
Olõs’ ta ime osanu’,
naan’e kallis kavanu’,
söönü’ tä pikäst pihlapuusta,
korgõsta kuslapuusta,
verevästä vislapuusta. –
Pikk´ saanu’ iks näio pihlapuusta,
korgõ näio kuslapuusta,
verrev saanu’ näio vislapuusta,
ussin näio uibosta.
Viis: EÜS I 999 (29) < Rõuge khk – M. Hermann (1904).
Tekst: H, Jagomann, 31/2 (15) < Räpina khk, Kõnnu k – J. Jagomann < Okse Tanilovitš, 52 a (1877).