Rõugõ
Hopõn varastõt. Võromaa rahvalaul
2.
3.
OLLI MINA VÄIKENE MEHEKENE,
põlvõpikku poisikõnõ,
vaat-luuli, vaat-luu-lii,
põlvõpikku poisikõ.
Üüse pessi mõisa rehe,
päivä külvi mõõdamaad.
Panni hobu lumpi süümä,
esi’ heitsi magama.
Kuri miis tull’ kuusikust,
varas miis tull’ varikust.
Varast’ minu till’o täku,
rohilidsõ ruunakõsõ.
Lätsi mina ikkõn kodo,
Esä mullõ vasta tulli.
„Mis sa ikõt, pojakõnõ?“
„Üüse pessi mõisa rehe,
päivä külvi mõõdamaad.
Panni hobu lumpi süümä,
esi’ heitsi magama.
Kuri miis tull’ kuusikust,
varas miis tull’ varikust.
Varast’ minu till’o täku,
rohilidsõ ruunakõsõ.“
„Ärä’ ikku’, poiga rotti,
mul om koton kolmõ ruuna –
üts om hiiru, tõõnõ halli,
kolmas kullakarvalinõ.
Võta’ hiiru, istu’ sälgä,
lasõ’ kõrvil kõrval joosta’!“
Viis 1: ERA III 3, 41 (30) < Rõuge khk, Haanja v, Kokemäe k – E. Oja < J. Gutves, 63 a (1930).
Viis 2: ERA III 1, 13 (9) < Rõuge khk, Kasaritsa v – R. Päts < Peep Harak, 69 a (1926).
Viis 3: RKM II 173, 206 < Rõuge khk, Rõuge v – Kalev Kalkun < Marie Kirbits, 78 a (1963).
Tekst: EKS 35, 35 (316) – < Rõuge – J. Raudsepp (1913).