Põlva
Kuld jäle pääl. Sepäle
NÄIOKÕSÕ’, NOORÕKÕSÕ’,
eläge’ ti suvi hüvilde,
siigi aigu arma’ahe,
siigi tunni tulõvahe.
Kõnkõ’, näio’, kõrvitsikku,
pankõ’ jalga paaritsikku,
pankõ’ ti jäle’ järre’,
pankõ’ ti sammo’ sakõ’.
Miä teil sammolõ sadasi,
miä jäie jäle pääle?
Kulda jäie jäle pääle,
hõpõ sammolõ sattõ.
Kiä kulla maast võti,
hõpõ sammolta salasi?
Olli ütsi väiko veli,
sii sii kulla maasta võti,
hõpõ sammolta salasi.
Maasta võti, puuhu pisti.
Veie liina sepä kätte,
laske sepä lavva pääle,
pande sepä paja pääle.
Sepä naane naarahtie,
mustakolmu muha’õli.
Veli seppä pallõ’õli,
kulla seppä kumardõli:
„Tii’ seppä, till’o seppä,
rao’ seppä, rauda seppä.
Tii’ mi tsõdsõl suurõ’ sõlõ’,
Lasõ’ tsõdsõl laja’ lehe’.
tsõdsõ viiäs muilõ mailõ,
tsõdsõ kavvõdõ kannõtas.
Sääl mi tsõtsõ sõimatas,
sõimatas ja laimatas:
„Oh sa, hebo, kos su helme’,
oh sa kabo, kos su kralli’?
Tullit sa helmitä küläle,
kaalatsida kar’amailõ.”
Viis: SKS, Hermann 5 (6) < Põlva khk – M. Hermann (1895-1896)
Tekst: H, Põlva 1, 35/6 (12) – Põlva khk – Joosep Hurt, Johan Hurt ja Eeva Hurt (1865-1875).