Kanepi
Latsõ äiotamisõ laul
*
ÄIU-ÄIU, KUSS’U-KUSS’U,
kuss’u, kallis latsõkõnõ,
kasu’, kasu’ kar’ussõs,
kar’a perän kõndijas,
vitsa peiu võttijas,
lehmä lõiga pandijas,
lamba lauta laskijas,
kitsõ kinni’ ajajas.
Memm läts’ mõtsa marju otsma,
tõi säält suurõ sukatävve,
kadajatsõ kanni tävve,
pedäjätse pütü tävve.
Hää’ latsõ’ hällü sisse,
kur’a’ latsõ’ koti sisse,
sitarua’ sängü ala’,
pasapütü’ pingi ala’.
Seod laul’ vanaesä, ku tä meid hällüt’. Tä üskä es võta’, tä hällüt’. Vanast panti häll üles ja hällütedi last. Sis oll’ kõgõ üts äiu-äiu, kuss’u-kuss’u, kallis latsõkõnõ. Seo oll’ vanaesä laul.
Viis ja tekst: RKM, Mgn. II 1942 e < Tallinn < Erastvere v /Kanepi/ – I. Rüütel, A. Strutzkin < Natalie Kivi, 74 a (1970). Lit. E. Tampere (1990).