Vanasti pulmad kestsid siinpool kolm p\u00e4eva. Pulmad algasid tavaliselt laup\u00e4eval ja l\u00f5ppesid esmasp\u00e4eval. Laup\u00e4eval oli h\u00f5imu\u00f5htu. Pruudi ja peigmehe sugulased tulid peigmehe poole kokku. Pruuti h\u00f5imu\u00f5htul ei olnud. H\u00f5imu\u00f5htul oli tavaliseks s\u00f6\u00f6giks kapsad lihaga.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00f5ideti pruudi poole. Parast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki mindi kirikusse laulatusele. Kirikusse minnes pruudi k\u00f5rval k\u00f5ndis pruutneitsi, peigmehe k\u00f5rval peiupoiss.<\/p>\n\n\n\n
Kui pruutpaar kirikusse astus, pandi t\u00e4hele, kumb, kas peigmees voi pruut pani jala esimesena \u00fcle l\u00e4ve, sai teise \u00fcle v\u00f5imu perekonnas.<\/p>\n\n\n\n
Kogu pulmade aja k\u00e4is kaasitamine. Olid kohe inimesed, kes k\u00e4isid pulmast pulma ja kaasitasid.<\/p>\n\n\n\n
Pulma ajal p\u00fc\u00fcti peigmehe k\u00e4est pruuti \u00e4ra varastada. Kui pruut varastati, pidi peigmees selle v\u00e4lja lunastama. Kell 12.00 \u00f6\u00f6sel l\u00e4ksid pulmad laiali. Esmasp\u00e4eval viidi pruut isakodust \u00e4ra. Kodunt lahkumisel pruut laulis:<\/p>\n\n\n\n
Kodu sinust pean lahkuma…<\/p>\n\n\n\n
Kui j\u00f5uti peiu poole, siis enne pruudi maha astumist saanist v\u00f5i vankrist, peigmehe ema laotas kiiresti kasuka vankri v\u00f5i saani ette ja pruut t\u00f5steti peale. Siis pidavat saama hea s\u00fcdamega minia.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast s\u00f6\u00f6mist, laulmist ja tantsimist pandi pruut ja peigmees keset tuba toolile istuma. Peigmehe ema pani pruudile tanu p\u00e4he. Taldriku peale, kus oli tanu, pani pruut n\u00fc\u00fcd paari kindaid.<\/p>\n\n\n\n
Kaasitaja laulis:<\/p>\n\n\n\n
Kas om minni meeleline…<\/p>\n\n\n\n
Peiupoisid p\u00fc\u00fcdsid pruuti igati \u00e4ra laita. Nad laulsid, et pruut luuakanutsust loperdatud, vihakantsust viperdatud. Pruudi ema hakkas t\u00fctart kiitma, lauldes:<\/p>\n\n\n\n
Mul om tarka t\u00fctarda,…<\/p>\n\n\n\n
Siis viis peiuema minia kaevu juurde. Kaevule pani minia paari kindaid. Edasi viis peiuema minia lauta. Lehma sarvede \u00fcmber k\u00f6itis minia kirjud v\u00f6\u00f6d ja lambasulu v\u00e4ravale pani paari kindaid. Teised laulsid, et lambad tooksid aastas paari poegi korraga. Laudast mindi aida juurde ja aidav\u00f5tme \u00fcmber sidus minia samuti kirju v\u00f6\u00f6. K\u00f5ik p\u00e4evad k\u00e4is kaasitamine ja peigmehe ning pruudi sugulased v\u00f5istlesid omavahel, p\u00fc\u00fcdes \u00fcksteist laulu ning tantsuga \u00fcle l\u00fc\u00fca. Kui peiu pool pulm hakkas l\u00f5ppema, pani minia ema kausi laua peale. Kausi p\u00f5nja pani ta viiese kuldraha. Seda tegi ka minia isa. Seda raha kutsuti kirstuperarahaks. Kaasitaja liigutas kaussi, et raha k\u00f5lises ja laulis:<\/p>\n\n\n\n
Neiuke siia h\u00f5beraha…<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik sugulased panid kaussi h\u00f5beraha ja kes rikkam ka kuldraha. Pulma siis kingitusi ei toodud, vaid toodi ainult toidukraami: saia, liha jne. Iga\u00fcks t\u00f5i nii palju, kui palju \u00e4ra j\u00f5udis s\u00fc\u00fca. M\u00f5nikord pruut isegi ei tundnud peigmeest. Vanemad r\u00e4\u00e4kisid kokku, et panevad lapsed paari ja teatasid kiriku\u00f5petajale. Kiriku\u00f5petaja h\u00f5ikas kaks p\u00fchap\u00e4eva j\u00e4rjest kirikuliste ees pulma v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
RKM II 72, 130\/4 < Urvaste khk, Antsla raj, Vabaduse kolh – Eha Meister < Marie K\u00f5uhkva (1956).<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Vanasti pulmad kestsid siinpool kolm p\u00e4eva. Pulmad algasid tavaliselt laup\u00e4eval ja l\u00f5ppesid esmasp\u00e4eval. Laup\u00e4eval oli h\u00f5imu\u00f5htu. Pruudi ja peigmehe sugulased tulid peigmehe poole kokku. Pruuti h\u00f5imu\u00f5htul ei olnud. H\u00f5imu\u00f5htul oli tavaliseks s\u00f6\u00f6giks kapsad lihaga. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00f5ideti pruudi poole. ParastContinue Reading<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[68],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16311"}],"collection":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16311"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16311\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16312,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16311\/revisions\/16312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16311"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16311"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/regilaulik.folklore.ee\/vorumaa\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16311"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}