taab tuissa (tõusta) taivaaie,
taab taivasta jägada,
pilvekesta pillutada.
Õksad juureie Jumala,
lehed Luoja laua pääle.
Kiho, rikas poisikene,
tahi õiska´ õunapuie,
tahi mahtu marjapuie,
tahi tammeje raiuda,
pikka puuda lühendada.
Tamm oli tarka rääkimaie,
kadak jutule kavala:
„Äla sina minda raiu,
mina kasvalen kaiula,
seisan mere serva peala,
kiuru kiigub juurelani,
lindu laulab ladvaleni.”
Tekst: H II 34, 63 (66) < Viru-Nigula khk, Härjapää k < Lüganuse khk, Püssi v, Tagamaa k – Jakob Valk < Leenu Müür, 62 a (1892) ja H II 3, 641 (248) < Lüganuse khk., Aa rannast – H. Prants < Kure eit (1890); viis: EÜS XII 1407 (20) < Lüganuse khk, Maidla v, Uniküla – V Rosenstrauch, Oskar Köster < Miili Randmer (1915).